Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Negatiivne dividenditulu
Aprill tõi endaga kaasa uudse ja huvitava kogemuse (tegelikult küll kaks, aga kohe kõigest järgemööda). Esimest korda elus pidin tõdema, et dividendilaekumised võivad olla ka negatiivsed. Kuidas see võimalik on, küsite kindlasti? Täpsemalt öeldes toimus juba mitu kuud tagasi välja makstud dividendide osaline tagasinõudmine. Sisuliselt võttis aktsiamaakler mu arvelduskontolt lihtsalt teatud summa rahast ära. Kõlab ebaõiglaselt? Ja veidralt? Eks sellised asjad kipuvadki juhtuma kui investeerida veidratesse (ebatraditsioonilistesse) instrumentidesse.
Jutt käib antud juhul ühest USA börsiettevõttest, mis ei ole registreeritud mitte tavalise piiratud vastutusega äriühinguna, vaid hoopis Master Limited Partnership-ina (MLP). Kirjutasin veidi MLP-de kasumiosade väljamaksmise maksustamisest ja oma konkreetsest MLP investeeringust möödunud aasta novembrikuises dividenditulu ülevaates. Siis, 2015. aasta novembris, mil mulle laekus esimene kõnealuse MLP dividendimakse, imestasingi kui nägin, et kinni oli peetud vaid tavapärased 15% tulumaksu. Järgmine dividendimakse laekus käesoleva aasta veebruaris ja taas kord oli kinni peetud vaid 15% tulumaksu. Seega loogiliselt mõtlev investor võiks juba siinkohal teha ju järelduse küll, et ju siis Eesti investorile rakendubki MLP kasumiosade väljamaksete puhul 15% tulumaksumäär. Vale! Nagu eelnevalt mainisin, siis aprilli teises pooles võeti mu kontolt maha osa kaks kuud tagasi laekunud dividenditulust. Veelgi enam, kohe selle järel võeti maha (nii-öelda tasaarveldati) ka osa 2015. aasta novembris laekunud dividendidest. Lõppkokkuvõttes võeti mõlema dividendimakse eest tagasi umbes-täpselt nõnda palju, et koondmaksumääraks kujunes MLP kasumiväljamaksetele 35% – just täpselt nõnda palju nagu ise USA maksuseadusi uurides arvasingi kinni peetavat.
Praktilised komplikatsioonid
Seega kõik oleks nagu õiglane ja virisemiseks poleks justkui põhjust. Nagu öeldud, olin ju nii kui nii arvestanud antud investeeringut tehes 35% maksumääraga. Tegelikkus on siiski veidi teistsugune. Selge on see, et kellelegi meist ei meeldi see tunne kui võetakse käest ära raha, mis nagu oli juba teenitud ja meie oma. Hea küll, jättes selle puhtalt emotsionaalse poole kõrvale, tekkis mul hoopis üks praktiline küsimus – teadupärast oli 2015. aasta tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg 31.03.2016, kas ma peaksin nüüd oma möödunud aasta tuludeklaratsiooni seetõttu ümber tegema? Tuleb välja, et 2015. aastal teenisin tegelikult siis ju vähem dividenditulu kui esialgu deklareeritud sai. Õnneks tänu investeerimiskonto kasutamisele see minu kohest tulumaksukohustust ei muuda, küll aga muudab see investeerimiskonto sissemaksetena deklareeritud summasid. Eks pean Maksuametiga konsulteerima.
Lõppkokkuvõttes läksid kaks MLP väljamakseid puudutavat tulumaksukohustuse korrektuuri mulle aprillis maksma ligi 40 eurot. Teisisõnu on allpool kajastatud aprillikuine dividenditulu täpselt selle summa võrra väiksem, sest lahutasin need tasaarvelduse summad reaalselt laekunud dividenditulust maha.
Veel üks esmakordne ja uus kogemus
Nagu mainitud, siis tegelikult oli aprillil minu jaoks varuks kohe kaks uudset kogemust/õppetundi. Teine neist oli õnneks, ja nagu tasakaalustamiseks, positiivne. Nimelt vaatasin juba aprilli alul, et Suurbritannia naelsterling on euro suhtes tegemas läbi päris tugevat nõrgenemist. Viimase 4 kuuga oli euro naelsterlingi vastu tugevnenud üle 15%. Kui varem oli mind Londoni börsil noteeritud aktsiate osas päris oluliselt tagasi hoidnud ka väga palju tugevnenud naelsterling, siis nüüd tundus aeg täitsa sobiv, et Suurbritannia aktsiate poole kiigata. Oma aktsiate vaatlusnimekirja lahti lüües nägin, et ükski neist ei kauple hetkel atraktiivses hinnavahemikus. Teisalt kuna valuutakursi muutus pakkus taktikaliselt ikka üpris head sisenemisvõimalust, otsustasin siiski portsu eurosid naelsterlingiteks ära vahetada. Vast leian hiljem mõne atraktiivselt hinnastatud dividendiaristokraadist ettevõtte ka.
Pärast paaripäevaseid otsinguid pidin tõdema, et ega ikka ei leia küll. Mis seal siis ikka. Kuna naelsterlingid olid kontol olemas ja uute aktsiate otsingule rohkem aega kulutada ei saanud/soovinud, otsustasin sisestada limiitorderi ühe minu vaatlusnimekirja kuuluva aktsia ostuks. Ostuhinnaks sisestasin minu jaoks atraktiivse hinna, mis oli ligikaudu 17% madalam kui hetke turuhind. Orderiks oli GTC (Good ‘Til Cancelled) ehk ostusoov pidi jääma püsti kuni ajani, mil see ükskord täidetud saab või otsustan selle ise tühistada.
Mini flash crash
Nõnda see ostuorder seal siis istus. Päevad möödusid ja ma ei pidanud väga oluliseks igapäevaselt selle orderi ning ka aktsia hinna liikumisi jälgida. Lõpuks on 17% hinnavahe ikka päris märkimisväärne ja vaevalt, et selline hinnalangus niipea teoks saab. Aga sai! Ühel hommikul oli meilikastis teade orderi täitmisest. Üllatus oli suur. Ja kasvas veelgi kui võrdlesin oma orderi tehinguhinda ja aktsia hetke turuhinda. Vahe oli jätkuvalt märkimisväärne, ligi 7%. Heitsin siis pilgu aktsiahinna päevasisesele liikumisele. Ja selgus tõde. Nimelt oli ootamatu uudise tõttu toimunud väike flash crash’i sarnane hinnaliikumine.
Olles 27. aprillil sulgunud hinnatasemel 1514 penni (15,14 GBP), avanes aktsia järgmisel päeval tasemel 1340 penni ja langes seejärel hetkeks tasemele 1294 penni. Paari minutiga oli see kõik läbi ja aktsia hakkas kauplema kusagil seal 1400-1420 penni läheduses. Sellest mõneminutilisest hinnakollapsist minu orderi jaoks piisas ning see sai ära täidetud täpselt minu poolt seatud hinnatasemel 1330 penni.
Sellist asja ei olnud ma oma portfellis veel kogenud. Tavaliselt ma GTC ordereid väga ei kasuta, pigem sisestan enamasti orderi, mis kehtib sama kauplemispäeva lõpuni. Kuigi tulem oli seekord positiivne ehk minu poolt sisestatud orderi piirhinna olin enne enda jaoks täpselt välja arvutanud, siis õppetunni sain ikka. Kuigi võiks arvata, et selliseid asju juhtub vähe või need juhtuvad pigem väikeettevõtete ja/või spekulatiivsete aktsiatega, siis viimaste aastate turustatistika väidab vastupidist. Heaks näiteks on siinkohal kasvõi rahvusvahelise gigandi Johnson & Johnson’i aktsia, mis möödunud aasta 24. augustil kukkus hetkeks oma avanemishinnalt 91,08 dollarit nõnda madalale kui 81,79 (-10%), taastus siis koheselt ning lõpetas päeva hoopis hinnataseme 92,82 juures.
Aprilli dividenditulu
Aprillis oli küll kahe minu portfellis oleva ettevõtte dividendide väljamakse päev, kuid 30. aprilliks ei olnud neist kummagi dividendid veel mu kontole laekunud. Seega kujunes aprillist ETF-ide kuu. Kokku laekus kuu jooksul omanikutulu kuuest eri ETF-ist. IDVY ja SPYW maksid dividende eurodes, SPYG Suurbritannia naelsterlingis ja ülejäänud kolm ETF-i kõik USA dollarites. Arvepidamise tarbeks konverteerisin need laekumised, nagu tavaliselt ikka, vastava pangapäeva kursiga eurodesse. Tabelis kajastatud summad ongi eurodes. Seega oli aprilli dividenditulu kokku pea 142 eurot. Siit tuleb siis nüüd maha lahutada ülalkirjeldatud juba eelnevalt välja makstud dividendide tulumaksukohustuse korrigeerimine ja nõnda jäi aprilli netodividendituluks ligi 102 eurot.
2014. aasta aprillis ei maksnud dividende ükski mu portfellis olevatest instrumentidest, möödunud aastal laekus dividenditulu ühest ettevõttest. Seekord jagasid omanikutulu kokku 6 ETF-i. Kuigi selle statistika pealt võib tunduda, et portfellis on olnud üpris palju muutusi, siis tegelikult nii ei ole. Kõigi kolme iShares’i ETF-i dividendimakse laekumised on märtsi asemel sel aastal nihkunud aprilli ja eelmisel aastal aprillis laekunud Munich Re dividenditulu võib käesoleval aastal oodata hoopis mais.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.
Kena tulu ikkagi ja vedas selle crashiga 🙂 . Küsimus: Kas LHVd ka märgid?
Kuna minu investeerimisstrateegia näeb ette investeerimist dividende maksvatesse soodsa hinnatasemega instrumentidesse, siis põhiportfelli koosseisus hetkel LHV aktsiatel kohta ei ole. Korra kaalusin spekulatiivse positsiooni võtmist, kuid suure tõenäosusega jään siiski seekord kõrvaltvaataja rolli.
Tervist!
Lisasin aasta algul oma dividendiportfelli nafta sektori suuremaid tegijaid. Ja plaan on languseid ära kasutada ja positsioone suurendada.
Kuidas ise energia sektorisse suhtud? Liiga riskantne?
Samas on neil ette näidata aastakümneid dividendi ajalugu
Olen energiasektori ettevõtetel silma peal hoidnud juba mõnda aega. Jaanuaris-veebruaris otsustasin siiski kogu vaba raha investeerida mulle siis soodsamatena tundunud ja ehk mõnevõrra paremate finantsidega tööstussektori ettevõtetesse. Eks uute võimaluste saabudes saab otsustavaks vaba raha hulk – kas saan napsata tüki 3-5 ettevõttest või on raha vaid üheks ostuks ja seega valin välja mõne naftasektori ETF-i. Lühidalt öeldes olen seisukohal, et mõistlikult võetud riskid/positsioonid energiasektori ettevõtetes peaksid järmise 5-10 aasta jooksul pakkuma turu keskmisest paremat tootlust.
Tere,
olen isegi MLP-de tulumaksumäärga mööda pannud. Kui üllatuseks selgus, et 15% asemel on dividendidele rakenduv maksumäär hoopis 39.6%. See peaks olema ka maksimaalne MLP-le rakenduv maksumäär. LHV-st järele uurides selgus, et maksumäärade vahemik MLP puhul jääbki 30-39,6% vahele. USA-s tegutsevate MLP nimekirja võib leida siit: http://www.mlpassociation.org/mlp-101/list-of-current-mlps/ .
Asja teine pool on see, et kõige kõrgemate dividendimääradega kipuvadki olema just need samad MLP-d.
Huvitav kas on mõni allikas või kust täpselt järele vaadata milline maksumäär millisele MLP-le rakendub ? (Vahe on sees kas maksumäär on 30% või 39,6%).
Ning huvitav kas on veel mõni majandustegevusharu liik USA-s millele rakendub kõrgem maksumäär kui 15% ? (Lisainfoks lugejatele: et saada USA ettevõtete dividendidelt tulumaksumäära 15% tuleb ära täita W-8BEN blankett. Selle leiab pankade kodulehtedelt).
Jõudu ja jaksu postituste kirjutamisel.
Isiklikult olen neist palju kasulikku lisainformatsiooni saanud ja eks me siin üheskoos niimoodi õpimegi.
Mida aeg edasi seda rohkem olen seda meelt, et MLP-de maksustamise pool tundub üpris komplitseeritud ja info on raskesti leitav. Sinu kirjutatu, et eri MLP-dele kehtivad erinevad maksumäärad on minu jaoks uus info. Oma investeeringute puhul olen täheldanud, et igale dividendimaksele kipub rakenduma kuidagi kasvõi veidigi erinev maksumäär. Kõikumised on olnud suhteliselt väikesed ja sestap ei ole hetkel selle uurimisega väga süvitsi läinud. Teiste tegevusharude/struktuuride erineva maksukohtlemise osas tuleb mulle hetkel meelde vaid Kanada Income Trust’ide valdkond. Isiklik kogemus nendega seni puudub, kuid veidi uurides sain aru, et nende puhul samuti tavapärasest veidi erinev maksustamine.
Täiesti nõus, et just nõnda üheskoos õpimegi – üks infokild siit ja teine sealt ning saabki taas targemaks 🙂
Tekkis küsimus, et kas väärtpaberi (ETFi) kauplemisbörsist sõltub ka näiteks dividendidest laekuv valuuta. Kui üks ja sama ETF on kaubeldav Londoni ja Itaalia börsidel, siis mis valuutas makstakse kummalgi juhul dividende? Võtame näiteks IDVY, mis LHV-st otsides on võimalik osta Itaalia ja/või Londoni börsilt, kas lisaks ETFi hinna valuutariskile oleks sama risk ka dividendidele?
Tuli palju küsimusi ja äkki on juba varasemates postitustes kajastatud (siis võib viidata), aga hetkel ei meenunud, et oleksin varem siit lugenud.
ETF-ide puhul tuleb eristada alus- ehk baasvaluutat (base currency) ja kauplemisvaluutat (trading currency). Alusvaluutas käib kogu ETF-i arvepidamine (puhasväärtuse ehk NAV-i arvutamine). Kauplemisvaluuta on see, mis valuutas saab antud ETF-i börsil osta/müüa. Sageli on üks ja sama ETF noteeritud mitmel erineval börsil ja ka eri valuutades. Näiteks toodud IDVY kaupleb eurodes Milaano, Amsterdami ja Saksa Xetra börsil, frankides Šveitsi börsil ja naelsterlingites Londoni börsil. Kuigi kõigi nende viie ETF-i kauplemissümbolid on erinevad, siis nende taga on ikka üks ja sama ETF (sama ISIN koodiga fond), mille alusvaluuta on euro ja mis seega maksab ka dividende ikka eurodes.