Käesolev nädal on üle tüki aja pakkunud päris palju põnevust. Seda nii positiivses kui ka negatiivses mõttes. Eks investorina tahame ikka, et selle aktsia hind, mida soetada soovime, langeks. Samas juba portfellis istuva ettevõtte aktsia hinna järsku langust ei ole teps mitte tore jälgida. Sel nädalal sain just seda viimast kogeda täpselt 3 päeva järjest. Kohe kõigest lähemalt.
Dividendinvestor.ee Facebookis
Enne veel kui hinnalanguse teema juurde lähen, soovitan pilk peal hoida ka dividendinvestor.ee Facebooki lehel. See on just selline sobilik meedium, mille vahendusel praegusel põneval ajal kiireid infokilde ja tähelepanekuid jagada.
Näiteks kirjutasin kolmapäeval sellest, et kõige enam on hetkel pihta saanud USA börsil maavarade/materjalide sektor ja finantssektor. Nende sektorite kiireimad dividendimaksete tõstjad leiab sellest blogi postitusest. Tasub nendest ettevõtetest omale mõned välja valida ja jälgimisnimekirja panna.
Reedel jagasin järjepanu vähemalt 50 aastat dividendimakseid kasvatanud firmade ehk dividendikuningate nimekirja, mille aktsia hind on oma 52 nädala kõrgtasemelt tänaseks langenud vähemalt -25%. Päris suur langus, kas pole?! Eriti kui võrrelda, et USA suurettevõtete aktsia hindade liikumist kajastav S&P 500 turuindeks on langenud oma kõrgtasemetelt vadi -10%.
Tõsi, siinkohal tuleb meeles hoida, et nii mõnigi kõnealune dividendikuningas on olnud ikka juba aastaid üpris ülehinnatud. Seega pigem saame isegi -25% kuni -30% hinnalanguse puhul praegu rääkida nende dividendimaksjate soetamisest õiglase väärtuse lähedase hinnaga, mitte erakordselt soodsa hinnaga. Igatahes tabelis välja toodud dividendikuningatest pakub hetkel kõige kõrgemat oodatavat dividenditootlust ITW (ca 2,8%) samas kui kõige kiiremini on viimase 10 aasta jooksul oma dividendimakseid kasvatanud PH (keskmiselt +12,2% aastas).
Suure osa dividendikuningate kohta leiab eestikeelse majandustegevuse ja finantside ülevaate nendelt lehekülgedelt.
Kolm järjestikust üllatuste päeva
Ütlen ausalt – kuna ma ei ole kaupleja, siis ma ei jälgi kuigi aktiivselt seda, mis päevadel ja millised ettevõtted oma majandustulemused avaldavad. Tavaliselt kontrollin enne mõne tehingu tegemist üle, et ega ei ole lähiajal oodata majandustulemuste avaldamist, mõne muu planeeritud uudise avaldamist, dividendimaksetega seotud olulist kuupäeva või muud taolist. Nende ettevõtete osas, mis mul juba portfellis on, ei näe ma põhjust pidevalt kätt pulsil hoida ja kogu aeg regulaarselt uudisvooga kursis olla. Pean end ennekõike siiski pikaajaliseks investoriks.
Tõsi, välismaine maakler LYNX saadab mulle alati meeldetuletused enne iga portfellis oleva ettevõtte majandustulemuste avaldamist, aga Euroopa börsidel kauplevate firmade puhul saadetakse see teavitus vahest hea mitu nädalat enne majandustulemuste avaldamist. Seega pole ime, et need kuupäevad unuvad kui neid ise tähtsaks ei pea ja kusagile kirja ei pane. Seekord sain üllatuse osaliseks tervelt kolmel järjestikkusel päeval.
Üllatus number üks
Igatahes algas kesknädala hommik sellega, et üks mu portfellis olnud Euroopa firma oli avaldanud enne turu avanemist III kvartali tulemused, mille peale aktsia avanes -8% allpool eelmise päeva sulgemishinda. Langus süvenes ja loetud minutitega oli aktsia hind teinud -19%. Päris ehmatav, eks ole?
Samas suures pildis pole asjalood üldse nõnda halvad. Soetasin selle ettevõtte oma portfelli juba 2016. aastal. Jällegi mitmes jaos nagu tavaks ja keskmise soetushinnaga ligi 12 eurot. Vahepealse aja jooksul jõudis aktsia hind ära käia isegi 20 euro juures, kuid selle aasta kevadest alates on see olnud langustrendis. Hiljutine -19% kukkumine tõi aktsia hinna põhimõtteliselt just sellele tasemele, millelt ma ta oma portfelli soetasin. Seega kõike eelnevat arvesse võttes pole lugu kuigi hull!
Oluline on nüüd küsimus, mis edasi. Kas ma siis ostsin languse pealt juurde? Vastus on ei. Vähemalt praegu mitte. Kuna tegu on väikefirmaga, siis tundub, et aktsia hind reageerib alati kuidagi pika viitajaga. See tähendab, et aktsia hinna graafikut uurides näen, kuidas alati pärast suuri majandustulemuste üllatusi (earnings surprise) jätkub selle üllatuse hinda arvestamine umbes nädala-pooleteise jagu. Ka seni on läinud täpselt nõnda ehk langus on jätkunud mitu päeva. Langust on täiendavalt jagunud veel -8% ulatuses.
Järgmine minišokk
Järgmine minišokk ootas ees järgmisel hommikul. Jällegi olin unustanud (või lihtsalt ei pööranud tähelepanu) majandustulemuste avaldamise kuupäeva. Selle firma puhul oli esimene raksakas alla poole veel agressiivsem, -17%. Taas kord süvenes langus veelgi ja loetud minutitega oli aktsia võrreldes eelmise päeva sulgemishinnaga kaotanud -22%. Ka see ettevõte on minu portfellis olemas, olen seda tükk tüki haaval muudkui juurde ostnud ja tegu on ühe suurima üksikaktsia positsiooniga minu portfellis. Või vähemalt oli tegu ühe suurima positsiooniga enne järsku hinnalangust.
Kaalutud keskmiseks soetushinnaks oli 12,7, viimane sulgemishind enne majandustulemuste avaldamist 10,5 ja neljapäevane kukkumine tõi hinna juba sinna 8,5 kanti. See tähendab, et positsioon oli selleks hetkeks miinuses ligikaudu 33%.
See lugu läheb nüüd põnevamaks. Nimelt olin valmis seda ettevõtet oma portfelli languse pealt jätkuvalt juurde lisama. Pisuke tehniline analüüs ja Fibonacci tasemete graafikule joonistamine näitas, et umbes hinna juures 9,2-9,4 peaks olema oluline toetustase. Teades, et sageli toimub neist tasemetest languse puhul niinimetatud undershooting, olin sisestanud limiitorderi 9,05 peale. Igatahes börsi avanedes selgus, et minu 9,05 ostuorder sai täidetud 8,80 pealt, sest just selle hinnaga oli pärast majandustulemuste teada saamist üks investor nõus oma aktsiatest lahti saama. Päeva sees langes aktsia hind 8,2 tasemele, kuid kauplemispäeva lõpuks jäi sulgemishinnaks 9,09.
Selle positsiooniga on asjad läinud kuidagi vaevalisemalt. See tähendab, et esimesed ostud tegin ikka liialt kõrgetelt tasemetelt. Siis saabus uudis tegevjuhi, kes oli ka kunagine asutaja, lahkumisest. Ja üldse tundub puhuvat ikka väga-väga tugev vastutuul kogu sektorile. Seega pole ime, et tasapisi on hakanud tekkima kahtlused ja kõhklused – ei tea, kas kõik ikkagi mängib välja?!
Samas hinnatipust on möödas pisut enam kui poolteist aastat, minu esimesest ostust aasta ja kolm kuud. See annab igatahes veel julgust. Nõnda kiirelt asjad tavaliselt ei pöördu. Umbes 9-12 kuud stagnatsiooni aktsia hinnas on veel mõistlik. Tuntud väärtusinvestor Mohnish Pabrai on öeldnud, et enamasti tulebki varuda kannatust 2-3 aastaks. Kui ka 3 aastat pärast positsiooni avamist ei ole investeerimistees välja mänginud, oli Pabrai hinnangul enamasti tegu veaga ettevõtte õiglase väärtuse hindamisel või väärtust kujundavate tegurite mõju hindamisel.
Seega varun kannatust ja korjan vahepeal (vähemalt seni kenasti ja ohtralt) laekuvat dividenditulu. Hetkel on positsioon laekunud dividenditulu arvesse võttes ligi 23% ulatuses miinuses. Esimene ost eraldiseisvalt on miinuses ligikaudu 40%. Ei ole lihtne see üksikaktsiatesse investeerimine, väärtusinvesteerimine ega ka valitud kursil püsimine. Samas annab julgust kasvõi eelpool välja toodud Mohnish Pabrai tsitaat ja ka tõsiasi, et ka mu oma portfellis on selline tegutsemine lõpuks kenasti sihile viinud. Vähemalt seni. Ja nüüd sülitan kolm korda üle vasaku õla, koputan vastu lauda jne.
Ega kaks kolmandata jää
Just nõnda kõlab Eesti vanasõna. Täpselt nii läks ka nende üllatustega. Kolmandal päeval oli üllatajaks hommikul turu avanedes taas kord üks Euroopa ettevõte. Seekordne hinnalanguse üllatus jäi õnneks tagasihoidlikuks. Kõigest ligi -5%, millele järgnes loetud minutite jooksul üpris kiire taastumine. Päeva keskel pöördus hind siiski taas langusele ja sulgemise hetkeks kasvas miinus ligi 7% suuruseks.
Selle ettevõttega on ka huvitavad lood. Esialgu pikaajalise positsioonina planeeritud firma puhul hakkasin õige pea nägema ohtu dividendikärpeks. Selleks ajaks olid mul esimesed ostud tehtud, samuti esimese hoidmise aasta dividendid saadud. Mida kuu ja kvartal edasi, seda enam hakkas ka turg dividendikärpe ohtu sisse hindama. 2018. aasta alul lahkusid firma juht ja finantsjuht. Ettevõtte rahavood ei kandnud viimaste aruannete järgi enam selgelt seniseid dividendimakseid välja. Seega jäi värske juhatuse kaela keeruline ülesanne teavitada investoreid dividendikärpest ja püüda üles ehitada usaldust tulevikuväljavaadete osas. Aktsia hind oli selleks ajaks minu esimese ostu hinnaga võrreldes langenud -46% (tipust koguni -70%). Uurides finantsprognoose ja -aruandeid ning pisut arvutades leidsin, et sellelt tasemelt võib julgelt juurde osta küll. Nõnda siis tehtud saigi. See viimane ost on tänaseks jätkuvalt ohtralt plussis (+85%), kogu positsioon on ka dividenditulu arvesse võttes plussis +34%.
Samas olen selle ettevõtte puhul mõlgutamas müügi mõtteid. Miks? Läbi aegade üks edukaimaid fondijuhte Peter Lynch toob oma raamatus “One Up On Wall Street” välja 6 erinevat tüüpi aktsiainvesteeringut. Üheks neist on grupp, mida ta kutsub aeglasteks kasvajateks (slow growers). Sisuliselt on tegu selliste kommunaalfirmade tüüpi aeglaselt kasvavate, kuid lahkelt dividende jagavate rahalehmadega. Pikas perspektiivis (10+ aastat) selliste firmade puhul märkimisväärset kapitalikasvu loota ei tasu. Pigem tulebki valdav enamus tootlusest dividendimaksete näol.
See omakorda tähendab, et dividendid ja võime neid dividende edaspidi maksta on selliste ettevõtete hindamisel äärmiselt olulised. Minu portfellis oleva eelnevalt jutuks olnud firma puhul on näha, et no ikka kuidagi ei taha see vaba rahavoog kasvada. Veidi on suudetud põhitegevuse vaba rahavoogu küll suurendada, kuid paljuski edasi lükatud investeeringute arvelt. Samas need investeeringud tuleb millalgi ju ikka ära teha, sest muidu kaob üldse võime põhitegevusest mõistlikku rahavoogu genereerida. Seega kuigi tänane dividendimakse võib olla enam-vähem turvaline, siis kuigi suurt dividendimaksete kasvu lootust ei paista ning dividendide kattekordaja kipub ka 2-4 aastat ette vaadates pigem vähikäiku tegema. Hetkel veel müügiordereid sisse ei anna. Jälgin olukorda ja teiste investorite meelsust. Juhul kui üldine turu langus jätkub, võib tegu olla ka nii-öelda hea turvasadama tüüpi investeeringuga.
Kokkuvõtteks
Panin kõik eelneva kirja eesmärgiga illustreerida järgmist:
- üksikaktsiate valik ja neisse investeerimine ei ole lihtne, tööd tuleb teha nii aktsiavaliku kui ka ostuhetke valikuga;
- väärtusinvesteerimise poole kaldu investeerimisstrateegia vajab väga, ma rõhutan veel kord, väga-väga palju kannatust ja püsivust jääda endale kindlaks mitte kuudeks ega kvartaliteks, vaid pigem aastateks;
- mida pikemalt investeerimisega tegeleda, seda rohkem õpime – tähelepanelik blogilugeja on ehk märganud, et müügimõtted siginevad mu pähe viimasel ajal üha sagedamini, olgu selleks siis mõni ETF või ettevõtte, mille puhul pärast lähemat tutvust ilmnevad reaalsuse ja esialgse nägemuse vahel üha suuremad käärid.
Speak Your Mind