Kuidas ikkagi alustada aktsiainvesteeringutega?

Miks keegi kunagi midagi konkreetset ei soovita?

Just selline küsimus potsatas hiljuti mu postkasti. Saatjaks oli sõber, kes on tasapisi hakanud investeerimise vastu huvi tundma, aga esialgu suuresti veel info kogumise faasis. Kiri ise oli selline (mõningase redigeerimisega, mis puudutab rahalist ja investeeringute seisu).

“Kas Sa oma blogis mõnda väga konkreetset ja praktilist soovitust ei julge välja pakkuda, mis mustri järgi investeerimist alustada? Näiteks mul on seis selline: xxx EUR vaba raha, [ühisrahastuse] portfelli väärtus xxx EUR, [üks Balti aktsia väärtuses] xxx EUR, hoiused xxx EUR. Mis edasi? Välismaiseid ETF ostes hakkavad teenustasud juba närima (ja seda üsna ebaproportsionaalselt palju), aga Baltikumist nagu ka ei oska midagi konkreetset võtta. Ma uurin igasuguseid blogisid ja asju, aga keegi kunagi midagi konkreetselt ei ütle … peaks ju väga tavaline olukord olema ja mingi konkreetne muster, mida tasub selles etapis järgida? Kas ei ole nii?”

Elukutselise finantsistina oli mu esimene reaktsioon, et ega hästi ei saa ju küll öelda, mida täpselt teha, sest igaühe olukord, võimalused, tootlusootused ja riskitaluvus on erinevad. Vastasin talle alul just täpselt nõnda. Siis katsusin pisut ikkagi ka konkreetsete näidetega abiks olla. Samal ajal saabus telefonikõne teiselt sõbralt, kes pöördus minu poole suhteliselt sarnase küsimusega. Seepeale avastasin, et tegelikult üht-teist konkreetset saab ikka öelda küll. Näiteks saab koostada midagi otsustuspuu sarnast, mis küsimustele “jah” ja “ei” vastates juhatab algaja investeerimishuvilise soovitud konkreetse instrumendini. Lisaboonusena paneb ka mõtlema investeeringu eri aspektide peale ja loodetavasti ise vastavasisulist uurimistööd edasi tegema.

Tehingutasud, valuutarisk, dividendimaksed – selgitused on asjakohased

Investeerimismaailm on suur ja lai ning iga inimese vajadused on erinevad. Seepärast järgneb nüüd terve rida selgitusi, täpsustusi, eeldusi ja kitsendusi veel enne kui otsustuspuu teieni toon.

Alljärgnev otsustuspuu on koostatud abiks alustavale investorile, kes soovib: 1) investeerida aktsiate varaklassi, 2) investeerida regulaarselt ja järjepidevalt, 3) kelle investeerimishorisonti saab mõõta aastates 4) kelle algkapital jääb mõnesajast eurost mõne tuhande euroni.

Kuluefektiivsuse mõttes piisab pikaajalise investeerimisplaaniga investorile Balti aktsiate ostuks juba 300-400 euro suurusest algkapitalist, teiste riikide aktsiate/ETF-ide (börsil kaubeldavate fondide) puhul võiks minimaalne tehingusumma jääda 2 000 euro kanti. Kuidas ja kust kohast sellised arvud pärit on, sellest kunagi edaspidi.

Selliste summade puhul ja eeldusel, et ei plaanita säästa ja investeerida järjepidevalt on dividendimaksed pigem koormaks kui rõõmuks. 10, 15 või 20 eurosed kvartaalsed dividendimaksed kipuvad sel juhul jääma kontole pigem seisma. Seetõttu võiks investor, kes igakuiselt/kvartaalselt uusi investeeringuid teha ei plaani kaaluda pigem dividende mitte maksvaid (accumulating) ETF-e. Regulaarselt investeerija ja ka dividendivoogu taotleva investori jaoks on atraktiivsemad tõenäoliselt dividende välja maksvad ETF-id (distributing).

Kuigi valdav enamus otsustuspuust keskendub investeerimisele maailma aktsiaturgudele ETF-e kasutades, lisasin siiski ka kohaliku aktsiaturu võimalike instrumentide lühinimekirja eelkõige dividendivoogu taotleva investori vaatepunktist. Algajale on kohalikul börsil alustamine tihtilugu lihtsam ja odavam. Märkusena ja selgitusena olgu kohe öeldud, et TKM1T on liigitatud läbipaistvat dividendipoliitikat mitte omavate, kuid kõrge dividenditootlusega ettevõtete alla peamiselt seetõttu, et ettevõte maksab küll regulaarselt dividende, kuid dividendide suurus otsustatakse valdavalt lähtudes tuumikaktsionäride vajadustest/ootustest.

Kulu- ja üpris sageli ka maksuefektiivsust silmas pidades on meil kui euro-põhistel investoritel mõistlikum kasutada Euroopa riikide börsidel noteeritud ja euros kaubeldavaid ETF-e. Võidame nii vajaduses tehingute teostamiseks valuutat vahetada kui saavutame seeläbi tihtilugu ka madalama dividendide tulumaksumäära. Just nimelt seepärast on kõik otsustuspuus kajastatud ETF-id Euroopa (peamiselt Milano, Amsterdami ja Saksa) börsidel kaubeldavad ja mitte New Yorgi või Londoni börsidel kaubeldavad. Sageli on nii mõnigi ETF viimatinimetatud börsidel aktiivsemalt kaubeldav (näiteks SPY US vs IUSA IM), aga pikaajalise väikeinvestori jaoks ei ole tegelikult nõnda oluline, kas ETF-i päevakäive on 100 miljonit dollarit või 100-200 tuhat dollarit.

Kuigi kõik välja toodud ETF-id kauplevad eurodes, siis valuutarisk on nende instrumentide puhul siiski avatud. Näiteks juhul kui kogu maailma aktsiaturgudel aktsiate hinnad mingil päeval ei muutu ja muutub vaid euro-dollari kurss, siis VWRL NA hind muutub ikkagi, sest ligi 50% antud ETF-i varadest moodustavad USA aktsiad. Juhul kui tekib soov investeerida USA aktsiaindeksisse S&P 500 nii, et valuutarisk oleks maandatud, võib kiigata näiteks iShares S&P 500 EUR Hedged ETF-i (IUSE LN) poole. Juhul kui huvi investeerida ühe tehinguga korraga kõigi arenenud riikide (USA, Jaapan, Euroopa Liidu riigid, Kanada, Austraalia jt) aktsiaturgudele ilma eri riikide valuutade kõikumise riski võtmata, on abiks iShares MSCI World EUR Hedged ETF (IBCH GY / IWDE LN).

Oluline on veel meeles pidada, et antud otsustuspuu on alles esimene samm valiku tegemisel. Võtkem seda mõnes mõttes kui filtrit, mis aitab sadade ETF-ide seast välja sõeluda need mõned, mille puhul hakata edasi analüüsima kaasnevaid kulusid (ETF-i haldustasud), struktuuri (füüsiline replikatsioon vs. sünteetiline), aktsiate valikumeetodit (optimiseeritud vs. valimit kasutav vs. täielik replikatsioon), kauplemisaktiivsust, alusindeksi tootlusest hälbimise ulatust jne.

Loodan, et alltoodu näol on tegu veidi konkreetsema juhise/abimehega, kuidas aktsiainvesteeringutele läheneda. Rõhutan veel kord, et tegu on investeerimisest, mitte aktsiakauplemisest, huvituvale investorile mõeldud abimehega, mistõttu pakuvad just ETF-id ja kohalikud aktsiad kulu- ja maksuefektiivset ning vähimat vaeva nõudvat viisi investeerimisega alustamiseks.

Lõpetuseks – tegu on esimese versiooniga, mistõttu kõiksugu parandus-, muudatus- ja täiendusettepanekud on oodatud. Parema visuaalse kogemuse jaoks lisan ka pdf versiooni.