Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Pühendunud dividendiinvestorina olen seadnud enesele 2015. aastaks ka dividenditulu eesmärgi. Seega paljuski progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Juuli kujunes taas dividendilaekumiste osas pool aastat tagasi seatud ootusi ületavaks kuuks. Seekord oli põhjuseid kaks. Esiteks suurendasin vahepeal positsioone mõlemas mulle juuli kuus dividende maksnud instrumendis. Teiseks ja ehk isegi olulisemaks oli positiivne üllatus kinni peetava tulumaksu määra osas. Kuna mul seni ei ole portfellis dividende maksvaid Läti aktsiaid olnud, siis olin valmis (nii emotsionaalselt kui ka matemaatiliselt tulevikuprognoose tehes), et sarnaselt Leedu aktsiatele peetakse 15% tulumaksu automaatselt kinni. Positiivse üllatusena laekus Latvijas Gaze (GZE1R) aktsionärina kontole kogu väljakuulutatud dividendide summa – 72 senti aktsia kohta.
Dividendide tulumaksustamine Balti aktsiate puhul
Meeles pidamiseks iseendale ja infoks neile, kel oma vahetu kogemus seni puudub, panen kirja Balti aktsiate dividendide maksustamise hetkel kehtivad põhimõtted juhul kui investoriks on Eesti residendist eraisik.
Eesti ettevõtete poolt makstud dividendid laekuvad eraisikust investori kontole täies mahus. Maksud tasub antud juhul ära dividende maksev ettevõte.
Värske kogemuse pealt saan nüüd öelda, et Läti ettevõtete poolt makstud dividendidele kehtib Lätis 0% tulumaksumäär. Tulu läheb deklareerimisele ja kuulub maksustamisele Eestis. Investeerimiskonto süsteemi kasutades on see suurepärane uudis, sest dividendid kuuluvad maksustamisele alles investeerimiskonto väljamaksete hulgas siis kui väljamaksed ületavad sissemakseid. Seeläbi on võimalik tulumaksukohustust edasi lükata. Kuigi ka ilma investeerimiskonto süsteemita saab eraisik tulumaksukohustust pisut edasi lükata, on see siiski väga lühiajaline – sisuliselt järgmise aastani, mil peab esitama tuludeklaratsiooni eelneva aasta kohta. Igatahes on investeerimiskonto süsteemi kasutades mul võimalik iga GZE1R aktsia eest saadud 72 senti dividende kohe täies mahus edasi investeerida. Juhul kui eraisik investeerimiskonto süsteemi ei kasuta, saaks sisuliselt edasi investeerida iga aktsia kohta laekunud dividendidest kõigest ligikaudu 58 senti (0,72 senti * 0,8 ehk rakendub hetkel Eestis kehtiv tulumaksumäär 20%). Kõnealune dividenditulu kuulub deklareerimisele eraisiku tuludeklaratsiooni sektsioonis 8.1 “Välismaalt saadud tulu”.
Leedu ettevõtete poolt makstavate dividendide puhul peetakse tulumaks kinni automaatselt. Hetkel kehtiv maksumäär on 15%. Leedu ettevõtete poolt makstud dividenditulu tuleb eraisikul deklareerida tuludeklaratsiooni sektsioonis 8.8 “Välismaalt saadud tulu, mida Eestis tulumaksuga ei maksustata”. Sellised dividendimaksed on investeerimiskonto süsteemi kasutades käsiteldavad kui sissemaksed.
Õnneks käib kogu laekunud dividenditulu deklareerimine tänapäeval suhteliselt automaatselt, kuna enamiku Eestis tegutsevate pankade internetipangas on võimalik oma eelneva aasta finantstulude andmed Maksu- ja Tolliametile saata vaid ühe nupuvajutusega. Teisalt olen näiteks just hiljuti saanud teada, et välismaalt laekunud dividenditulu deklareerimise osas eksisteerib mõningane vastuolu panga automaatse andmeedastuse ja Maksu- ja Tolliameti nõudega tulu deklareerimisel ja seda eelkõige investeerimiskonto süsteemi kasutades. Viimase Maksu- ja Tolliametilt saadud tõlgenduse kohaselt on osad välismaalt laekuvad dividendid käsiteldavad kui investeerimiskonto sissemaksed ja teised jälle samas mitte. Minu poolt väärtpaberitehingute teostamiseks kasutatud panga automaatne investeerimiskonto raport ja andmeedastus sellist vahet erinevatel dividendimaksetel aga ei teinud ning kõiki dividendimakseid käsitleti kui sissemakseid investeerimiskontole.
Igatahes on selge, et minu kui dividendivoogu taotleva investori jaoks on maksustamise aspekt väga oluline. Muidu atraktiivne investeerimisvõimalus võib ebasoodsate maksustamispõhimõtete tõttu väga lihtsalt muutuda suhteliselt ebamõistlikuks kapitalipaigutuseks.
Juuli dividenditulu – uus rekord
Juulikuiste dividendilaekumiste teema juurde naastes saan tõdeda, et juuli tõi uue isikliku dividenditulu rekordi
, kokku laekus kontole 450 eurot omanikutulu. Seekord maksid dividende kaks portfellis olevat instrumenti. Sisuliselt teist kuud järjest oli tugevaks panustajaks kõrge dividendimääraga Balti aktsia, seekord siis GZE1R, mille dividendimäär ka vahetult enne dividendisaajate nimekirja lukku löömist (ex-dividend date) ulatus üle 7%.
Möödunud aasta juulis ükski mu portfellis olev instrument dividende ei maksnud.
Suuresti kahe viimase suurepärase kuu ja peamiselt Balti aktsiate toel on käesoleval aastal kontole laekunud omanikutulu kokku 1 078 euro ulatuses. Kogu käesoleva aasta eesmärgiks seatud dividenditulust moodustab see nüüdseks juba pea 90%. Ühest küljest saan öelda, et tõenäoliselt on suuremate laekumiste kuud selleks aastaks nüüd selja taga. Teisalt tundub siiski, et olin aasta alul dividenditulu prognoose tehes üleliia konservatiivne. Oodatust kõrgemad laekumised on tingitud peamiselt Balti aktsiapositsioonide suurendamisest ja ka asjaolust, et valitud aktsiate dividendimäär osutus esialgu planeeritust mõnevõrra kõrgemaks (dividendide tõstmine HAE1T puhul, oodatust teistsugune tulumaksukäsitlus GZE1R puhul).
Huvi pärast küsin, et mis suurusjärgus see portfell on, mille pealt neid dividende tuleb? Ja äkki on kuskil ka nimekiri portfellis olevatest aktsiatest? Siin mõnda mainisid, aga lihtsam oleks jälgida, kui ühes kohas oleks kõik koos 🙂
Tänud huvi tundmast! Mõtlesin kohe mõnda aega, kuidas Sulle vastata ja otsustasin lõpuks kirjutada nii nagu asjad on.
Nimelt otsustasin blogi luues, et avalikustan esialgu infot valikuliselt. Esiteks suunab eht-eestlaslik tagasihoidlikkus ja alalhoiu instinkt kuidagi esmalt varbaga pisut vett katsuma enne kui päris ülepeakaela laintesse sukeldun ja kõik tegemised viimse detailini maailma ees valla löön. Teiseks ja isegi olulisemaks põhjuseks on asjaolu, et olen dividendiaktsiatesse investeerimise teekonna enda jaoks avastanud alles hiljuti. See tähendab, et mul on aastatega kogunenud sääste (olen säästnud alates 2008. aastast keskmiselt 10-25% sissetulekutest) ja lisaks ka ports investeeringuid, mis nüüdse uue lähenemisega kokku ei lähe. Tasapisi pööran need investeeringud ja kogutud säästud nüüd ümber dividendivoogu genereerivateks investeeringuteks. Kaalun edaspidi, kui dividendistrateegia on piisavas ulatuses rakendatud, ka kogu portfelli või vähemalt instrumentide nimekirja avalikustamist. Seni käsitlen suuremaid dividendiportfelli positsioone pigem igakuistes dividenditulu ülevaadetes.
Tere, äkki räägid GZE1R lähemalt?
Vaatasin, et aastaid päris normaalset dividendi maksnud, et nö päris hea dividendiaktsia?
Ega suurt tarkust/kogemust jagada veel ei olegi. GZE1R puhul on vast kõige olulisem teada, et aktsia kaupleb mitte Balti põhinimekirjas, vaid lisanimekirjas ning tegu on ettevõttega, mida omavad kokku rohkem kui 97% ulatuses Saksamaa, Venemaa ja Läti gaasifirmad. Seega tuleb kindlasti arvestada väga madala likviidsusega ja sellega, et väikeaktsionärina ei sõida tagaistmel, vaid antud juhul ehk isegi järelkärus 🙂 Lisaks on 2017. aastal ees ootamas ettevõtte jagunemine. Lisariskina on püsti ka vaidlus konkurentsiametiga. Seega ei ole kaugeltki tegu sellise riskivaba ja stabiilse tulevikuväljavaatega dividendiaktsiaga. Eks see selgitab mingil määral ka nõnda atraktiivse kõrge dividendimäära olemasulu.
Tere õhtust!
Uue (idiootse) tulumaksu seaduse valguses, oskad sa ehk kommenteerida, kas läti dividendid, mis on makstud investeerimiskontole 0% maksumääraga, lähevad aastatulu arvestamisel lisaks või mitte? Ma ühest teisest blogist lugedes noppisin üles sellise mõtte, et sellised dividendid läheks arvesse nagu sissemaksed ja need on nagu investeerimiskonto sisesed tehingud, ning neid aastatulu arvestamisel juurde ei liideta.
Kui aus olla, siis ma ei ole detailselt teemat veel uurima hakanud. Arvan, et väga palju saab selgemaks kogu selles vallas alles järgmisel ehk 2018. aastal. Reaalne vajadus uut moodi deklareerida saabub ju alles 2019. aasta alul.
GZE1R peab vähemalt detsembris 2017 küll 15% tulumaksu dividendide pealt kinni. Seega saab laekunud summa täies ulatuses ju investeerimiskonto sissemakseks deklareerida?
Juhul kui tõesti dividendidelt tulumaks kinni peetakse (nagu näiteks LHV hetkel internetipanga väljavõttes indikeerib), siis jah. Eks paari päeva pärast selgub tõde.
1) Kasutades investeerimiskonto süsteemi: Saan ma õigesti aru, et kui dividendidelt on kinni peetud tulumaks ja ma loen need investeerimiskonto sissemakseks, siis ma ei pea neid eraldi tuludeklaratsioonis deklareerima, vaid deklareerin investeerimiskonto seisu?
2) Kasutamata investeerimiskonto süsteemi: Saan ma õigesti aru, et kui Eestis on tulumaksumäär 20% ja kui mõnelt välisriigi ettevõttelt laekunud dividendilt on 15% tulumaksu seal kinni peetud, siis ma ei pea seda 5% Eesti riigile lisaks maksma?
Jah vastus mõlemale küsimusele.
Tere!
Kustkohast näks saabuvaid divikaid GZE1R kohta,
Tallinna börsi lehel kui panna 2018 dividendide kohta, siis ei ole seal ühtki rida.
Tänud!
Selle info avaldab ettevõte börsiteatena börsi kodulehel. 2018. aasta kohta ei ole dividendiettepanekut tänase seisuga veel tehtud.
Möödunud aastal tuli vastavasisuline info ja aktsionäride korralise üldkoosoleku kokku kutsumise teade 16. mail.