Majandusteaduses on laialt levinud ja kasutusele võetud Maslow inimvajaduste hierarhia. Tegu on antropoloog-psühholoogi Abraham Maslow poolt välja töötatud teooriaga inimese motivatsioonist. Selle kohaselt jaotuvad inimvajadused viide eri kategooriasse, kusjuures madalama kategooria vajadused peavad saama rahuldatud enne, kui kõrgema kategooria vajadused hakkavad käituma motivaatoritena. Need viis kategooriat vajadusi alates madalaimast on: 1) füsioloogilised vajadused, 2) turvalisuse vajadus, 3) armastus- ja kuuluvusvajadus, 4) tunnustusvajadus ja 5) eneseteostusvajadus. Teisisõnu ei suuda näiteks näljane (füsioloogiline vajadus), lõunapausi vahele jätma pidanud tööline õhtu hakul tunda siirast rõõmu ei teda ümbritsevatest toredatest kolleegidest (kuuluvusvajadus), ülemuse kiidusõnadest (tunnustusvajadus) kui ka talle muidu nii meelepärasest tööst enesest (eneseteostusvajadus).
Inimvajadustest investorvajadusteni
Maslow originaallähenemist pisut väänates[1] ja inimvajadused investorvajadustega asendades, saame kirja panna ning püramiidi kujul esitada investorvajaduste hierarhia. Investorvajadustena võime vaadelda nelja eri valdkonda, millele investorina aega ja analüüsi-ressurssi panustame. Iga valdkonna mõju pikaajalisele netotootlusele on erinev. Ideaalis peaks iga investor enne järgmise taseme valdkonnaga tegelema hakkamist endale esmalt selgeks tegema alama astme valdkonna ja omandama vastavad teadmised ning oskused.
Püramiidi madalaimal tasemel asub nii-öelda baasvajadus, mille mõju pikaajalisele netotootlusele on kõige suurem – investorkäitumine. Investorkäitumise all mõistame seda, kuidas investor teeb investeerimisotsuseid, kui sageli tehakse tehinguid ning mille ajel. Investorkäitumisest järgmisel, kõrgemal tasemel, on portfelli allokatsioon. Siin on vajalik otsustada, milliste varaklasside instrumentidest ja missugustes proportsioonides oma investeerimisportfell kokku panna. Sellele järgneb teenitud tulu maksustamise aspekt. Maksustatakse nii jooksvalt teenitud tulu (dividendid, intressid, üüritulu) kui ka investeeringu realiseerimisel hinnatõusust saadud tulu (kapitalikasvu). Lõpetuseks, kõige väiksema, kuid siiski üldse mitte ebaolulise mõjuga on investeerimisega kaasnevate kulude pool. Ka siin on alaliike, mida arvesse võtta, mitmeid. Väärtpaberite tehingutasud, väärtpaberikonto haldustasud, fondide/ETF-ide puhul nende haldustasud, valuutavahetustehingutest tulenevad arveldustasud, investeerimis- ja kauplemiskontodele raha sisse- ning väljakannetega kaasnevad kulud on väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevatest kuludes kõige sagedamini esinevad.
Praktikas asjad pahupidi
Praktikas kahjuks toimib asi ümberpööratult. Kõige rohkem energiat ja aega läheb püramiidi tipuga tegelemiseks, mõnevõrra ka allokatsiooni peale. Enamasti siiski panustatakse palju auru kulude teemale – lugematu hulk tunde kulutatakse madalaimate tehingutasudega vastaspoole või kauplemiskeskkonna ja madalaimate kogukuludega fondi või börsil kaubeldava fondi leidmiseks, samas kui maksuefektiivse investeerimise või investorkäitumise poolega tegeletakse märkimisväärselt vähem.
Käesolev kirjatükk on esimene investorvajaduste hierarhiat käsitlevatest postitustest, mida saab kokku olema viis. Järgnevates võtan vaatluse alla kõik ülalkirjeldatud valdkonnad alustades pikaajalist tootlust enim mõjutavast ehk investorkäitumisest.
[1] Pisut käänamist-väänamist on vaja kasutada peamiselt järgneval põhjusel. Kui Maslow teooria kohaselt on madalama astme vajadus täitmata, siis kõrgema astme vajadus iseenesest ei motiveeri. Seega on püramiid üles ehitatud inimese enda motivatsiooni liikumisele eri astme vajaduste vahel. Mudeli käivitav jõud tuleb seega ise inimese seest. Investorvajaduste kirjapaneku puhul lähtume alustuseks statistikast ja selle baasilt paneme kirja vajaduste hierarhia, mida tuleks igal investoril järgida. Hierarhia on koostatud nõnda, et madalaimal astmel asub tootlusele kõige suuremat mõju avaldav valdkond ja kõige kõrgemal tootlusele kõige vähem mõju avaldav valdkond. Seega on tegu pisut äraspidise loogikaga, sest antud juhul kirjutame investorile n.ö. ette, kuidas ta peaks mööda vajaduste hierarhiat liikuma selle asemel, et see liikumine toimuks läbi sisemise motivatsiooni nagu Maslow inimvajaduste hierarhia käsitluse puhul.
Väike täpsustus Maslow püramiidi osas, et alumised astmed ei pea olema täielikult rahuldatud, et ülemistega tegeleda. Piisab sellest, kui need piisavalt rahuldatud on. Ilmselt tead isegi olukordi, kus mitu ööd magamata, pole ehk isegi terve päeva olnud meeles süüa, aga eneseteostuse osas on motivatsioon laes.
Huvitav lähenemine muidugi seda reastada nö tähtsuse järjekorras. Kas mõju osas erinevust ei teki erinevatel juhtudel, kui portfell on näiteks suurem/väiksem, investeeritav instrument on suurem/väiksem, investeerimisstrateegia on üht-/teistmoodi seatud?
Jah, täitsa nõus sinu poolt kirjeldatuga!
Mõju ulatuse osas sõltuvalt näiteks portfelli suurusest võib arutleda nii üht kui teist pidi. Tõsi, alustava investori jaoks, kes teeb oma esimesed tehingud väikeste summadega võib kulude pool tunduda suur ja ehk isegi kõige olulisem. Samas kui see alustav investor ei suuda end talitseda ja muudkui kipub müüma ning uuesti ostma, siis need kaasnevad kulud kannaksin ma ikkagi esmajärjes investorkäitumise kategooriasse.
Väga hea!
Tänud!