Praktilisi näpunäiteid pere-eelarve pidamiseks

Juulikuises säästmismäära ülevaates kirjutasin lisaks säästmismäära arvutamise metoodikale pisut ka sellest, kuidas tulusid-kulusid arvestan. Käesoleva eraldiseisva eelarve-temaatilise postituse loomise põhjuseks on mitmed täpsustavad küsimused, mis mu postkasti ja postituse kommentaaridesse saabusid.

Eelarve või tulude-kulude arvepidamine

Pean kohe alustuseks tunnistama, et ma ei koosta ja ei järgi igakuiselt eelarvet selle sõna otseses tähenduses. Eelarve pidamiseks nimetan eelkõige oma igakuise säästmismäära arvutuste tarbeks kõigi tulude ja kulude koondamist ühte lihtsasse Exceli tabelisse. Seega erinevalt rangest eelarvestamisest, kus näiteks meelelahutuse jaoks on terve kuu peale ette nähtud 100 eurot või sõiduauto kütuse jaoks 50 eurot ning siis püütakse iga kuluartikli puhul täpselt jälgida ette seatud limiite, on minu “eelarved” pigem dokumenteerivad. Finantsvabaduse poole püüdleja ja investeerimisfanatina juhtub nii kui nii see, et tulude ja kulude numbreid kokku lüües hakkan paratamatult vaatama, kas ja kui palju ühes või teises kuluaruande reas nii-öelda õhku sees on.

Kassapõhine arvestus

Alustuseks paar sõna tulude-kulude aruande pidamise praktilisest poolest. Kõigi tulude ja kulude arvestust pean kassapõhiselt. See tähendab, et tulud võtan arvesse nende laekumise hetkel ja vastavas summas. Kulude poolel on põhimõte sama, kulud võtan arvesse selles kuus, mil pangakontolt (või rahakotist) reaalselt raha liigub. Seega näiteks tehes augustis ilma ettemakseta hotelli broneeringu reisi jaoks, mis leiab aset alles detsembris, võtan kulud arvesse just detsembris. Olles aga näiteks ostnud augustis selle sama reisi jaoks lennupiletid, lähevad kulud arvesse juba augusti arvepidamises. Tulude poolel on heaks näiteks kassapõhisest arvestusest olukord, kus ühisrahastuse platvormidel välja antud laenudest laekunud intressitulu võtan arvesse täpselt selles laekunud summas ehk brutotuluna. Tulumaksu kohustus tekib järgneval aastal ja siis läheb intressitulult makstud tulumaks arvesse kui kulu.

Tulude ja kulude kirja panemiseks kasutan lihtsustatud Exceli tabelit. Näidisnumbrid eelarvevormi on valitud täiesti meelevaldselt ja üksnes eesmärgiga illustreerida valemite/graafikute töötamist.

Kaks korda kuus on parem kui kord kuus

Täidan seda tabelit tavaliselt kaks korda kuus – umbkaudu kuu keskel ja siis juba järgneva kuu alul. Tulude-kulude arvepidamist alustades tegin kord kuus ehk iga uue kuu alul kokkuvõtte eelmise kuu kohta. Mõne aja pärast tõdesin, et nõnda saan ma tegelikult ainult nentida fakti, et eelmisel kuul kulutasin rohkem kui oleks soovinud omamata võimet seda enam muuta. Seepärast meeldib mulle nüüd ka kuu keskel kiirelt kulude pool üle vaadata ja kõik kirja panna. See annab võimaluse koheselt teatud kulutusi korrigeerida ja samuti võimaluse rohkem vahendeid säästudeks/investeeringuteks suunata.

Lihtsus ennekõike

Kuna valdava osa kuludest teen kas pangaülekannete või kaardimaksetega, on arvepidamine internetipangast konto väljavõtte eksportimisel/kopeerimisel Excelisse üpris kiiresti teostatav. Vaja on vaid eri kategooria kulude read Exceli abiga kokku summeerida. Sularaha eest teostatud ostud langevad mul enamasti kategooriasse “toit ja majapidamine”, vahest ka “meelelahutuse” alla ning seetõttu püsivad kergesti nädala-paari jagu meeles. Seega ei ole keeruline ka sularahatehingute kajastamine. Kiiruse osas on kindlasti abiks eelarvevormi lihtne ja mitte ülemäära detailne ülesehitus. Inimesed, nagu ka nende tarbimisharjumused ja -võimalused, on erinevad. Seetõttu ei pruugi minu poolt kasutatav vorm olla kõigile sobilik, detailsuse aste piisav või kulude kategooriad relevantsed. Eks igaüks peakski lähtuma ennekõike enda vajadustest.

Need, kelle ilumeel nõuab pisut edevamaid tabeleid ja graafikuid, võivad eelarvevormi otsinguil abi leida siit. Selle vormi täitmine, eriti etteantud kujul, võtab kindlasti rohkem aega. Rusikareegel igasugu regulaarsust nõudvates tegevustes võiks siiski olla lihtsuse säilitamine. Nõnda saab tulude-kulude ülevaatamisest pigem motiveeriv ja innustav harjutus kui tüütu kohustus.

Kolm kategooriat kulusid

Nagu öeldud panen kirja kõik kalendrikuu jooksul laekunud tulud ja tehtud kulud peamiselt eesmärgiga püüelda 40% säästmismäära saavutamise poole. Lisaks soovin omada ülevaadet kui palju ja millele ma raha kulutan. Olen kõik kulud jaotanud kolme kategooria vahel:

1. Vältimatud kulud eluasemele nagu näiteks üür või laenumakse;
2. Ülejäänud vältimatud kulud nagu näiteks kommunaalkulud, sõiduvahendiga seotud kulud ja minimaalseks äraelamiseks vajalikud kulutused toidule ning majapidamisele;
3. Kõik ülejäänud heaks äraelamiseks vajalikud (peamiselt muutuv)kulud nagu näiteks meelelahutus, reisimine, aga ka kulud riietele ja kestvuskaupadele.

Just viimase kategooria kulude jaotamine on varem küsimusi tekitanud. Siin üht ja ainsat õiget lahendust ei olegi. Kõik sõltub inimesest, tema valitud eluviisist ja ka elutsükli faasist. Värske koolilõpetaja või lihtsalt esimest korda iseseisva elu alustaja jaoks on kulu riietele, majapidamistarvikutele ja ka mööblile pigem vaadeldav kui regulaarselt ilmnev ja sageli vältimatu kulu. 50-ndates eluaastates oma majas elava inimese jaoks võib regulaarseks ja vältimatuks kuluks olla hoopis iluaia hooldamisele kuluv raha. Kõik on suhteline. Peaasi on aru saada, kuhu raha kulub ja missugused kulutused on käesoleval hetkel vältimatud ning missugused pigem luksusehõngulised. Traditsioonilises mõttes sellega eelarve pidamine või tulude-kulude arvepidamine ka lõpeb. Finantsvabaduse poole püüdleja jaoks aga mitte.

Kui suure osa sinu kuludest katab passiivne sissetulek?

Järgmine samm on välja arvutada ja regulaarselt monitoorida, kui suure osa eri kategooria kuludest katab passiivne, investeerimistegevuse tulemusena saadav tulu. Mõistlik on alustada passiivse tulu suhte arvutamist I kategooria vältimatutesse kuludesse. Siis on numbrid, eriti alustades, hoomatavamad ja motivatsioon püsib kergemini kõrgel. Uskuge mind, see on suurepärane tunne kui numbreid kokku lüües näed, et passiivne tulu moodustab peagi juba 40% I kategooria vältimatutest kuludest. Näiteks olles oma kodu soetanud pangalaenuga tähendab see seda, et juba 40% laenumakse summast tuleb passiivsest tulust ning “pangaorjusest” vabanemine ei tundugi enam nõnda kaugel. Jah, see kõik on puhtalt emotsionaalne, aga just seda emotsionaalset kindlustunnet inimloom tihtipeale ju läbi terve elu otsibki.

Praktilise poole pealt saan öelda, et kuigi ma jälgin igakuiselt kui suure osa eri kategooria kuludest passiivne tulu katab, siis dividendimaksete sesoonsuse tõttu on mõistlik kokkuvõtteid teha pigem kalendriaasta (või mitte vähem kui kvartali) kohta tervikuna. Seda saab jälgida eelarvevormi lahtritest C35, C36 ja C37. Need, kelle passiivsest tulust moodustavad valdava enamuse ühisrahastuse platvormide kaudu välja antud laenude intressitulu või kinnisvaralt saadav üüritulu, keskmistamist kuigivõrd ei vaja, sest nende investeeringute poolt genereeritav rahavoog on kuust-kuusse stabiilsem. Aktsiainvestorid saavad omanikutulu tavaliselt kas korra või kaks aastas või USA aktsiate puhul korra kvartalis. Seega on üle pikema perioodi keskmise passiivse tulu arvutamine igati omal kohal.