Oleme investorvajaduste hierarhiat pidi ülespoole liikunud alustades tootlust kõige enam mõjutavast investorkäitumisest ja sellele järgnevast varade jaotusest ning jõudnud tähtsuselt kolmanda valdkonna – maksustamiseni. Alljärgnev kehtib eelkõige finantsturgudel kaubeldavatesse instrumentidesse (aktsiatesse, võlakirjadesse ja ETF-idesse) raha paigutava investori kohta.
Maksuamet sirutab käe investori kukrusse kahel korral. Esiteks rakendub tulumaks investorile tehtud maksete ehk teenitud omanikutulu puhul. Sellisteks makseteks on näiteks dividendimaksed aktsiainvestorile ja kupongi- ehk intressimaksed võlakirjainvestorile. Olenevalt investeerimisobjekti liigist ja asukohariigist võidakse tulumaks kinni pidada kohe välisriigis või siis tuleb tulu deklareerida ning kuulub maksustamisele Eestis. Teine kord tuleb tulumaksu maksta kapitalikasvult ehk hinnatõusust teenitud kasumilt.
Kapitalikasvu tulumaksustamise edasilükkamine
Alustame viimasest ehk kapitalikasvu tulumaksustamisest. Pikaajalisel väikeinvestoril, kelle eesmärk on oma järk-järgult tekkivaid säästusid finantsturgudele investeerida, on igati mõttekas avada eraisikuna investeerimiskonto. Lühidalt saab investeerimiskonto kohta lugeda siin ja pisut põhjalikumalt sellest Rahandusministeeriumi seletuskirjast. Investeerimiskonto eelis on võimalus tulumaksukohustust edasi lükata. See tähendab, et mõne suurepärase aktsiatehingu tulemusel teenitud kasumilt ei nõua riik tulumaksu tasumist (hetkel 20% teenitud kasumilt), vaid kogu kasumi saab täies ulatuses edasi investeerida. Tulumaksukohustus tekib tulevikus juhul kui väljamaksed investeerimiskontolt hakkavad ületama sinna kontole läbi aja tehtud sissemakseid.
Investeeringud läbi äriühingu või läbi investeerimiskonto?
Seega on eraisikust investoril võimalik investeerimiskonto avamisega kapitalikasvu kohesest maksustamisest lahti saada. Sarnane tulemus on võimalik saavutada ka oma investeeringuid läbi ettevõtte teostades. Läbi äriühingu investeerimisega kaasneb oluliselt suurem halduskoormus – aruanded Maksu- ja Statistikaametile, järjepidev raamatupidamise ja majandusaasta aruannete koostamise kohustus. Teisalt on läbi äriühingu investeerimisel ka omajagu plusse: teatud väljaminekuid on võimalik kuludesse kanda ehk vähendada maksustatava tulu suurust, on võimalik laenu võtta ja investeerimisobjektide nimekiri ei ole nõnda piiratud nagu investeerimiskonto süsteemi kasutades.
Praegust maksukeskkonda arvestades on pikaajalisele investorile, kes valdava enamuse oma varadest investeerib aktsiatesse, võlakirjadesse, investeerimisfondide osakutesse ja ETF-idesse, kõige lihtsam, mugavam ja kulu- ning maksuefektiivsem lahendus investeerimiskonto. Ka selle raames saab tegelikult vajadusel laenu võtta – näiteks olemasolevate väärtpaberite tagatisel uutesse finantsinstrumentidesse investeerimiseks (niinimetatud võimendusega investeerimine).
Oma investeeringute haldamiseks ettevõtte registreerimist tasub kaaluda eelkõige neil, kes plaanivad märkimisväärselt kinnisvarasse investeerida ja/või tegelevad aktiivselt (aktsia)kauplemisega.
Puust ja punaseks
Mulle ikka kohe meeldib arvutada. Ja võrrelda. Seega põhjendamaks, miks peaks iga investor tegelema enne maksustamise ja alles siis kulude teemaga, toon paar näidet.
Ütleme, et plaanid investeerida 1-aastaks mõnda kogu maailma aktsiaturge hõlmavasse ETF-i. Alustuseks leiad näiteks iShares MSCI ACWI ETF-i. Selle ETF-i kulukuse määr (Total Expense Ratio ehk TER) on 0,60% aastas. Lihtsustatult (ja pisut idealiseeritult) tähendab see seda, et juhul kui maailma aktsiad tõusevad aastaga 10%, siis sina kui iShares MSCI ACWI ETF-i investor koged hinnatõusu 10,0% – 0,6% = 9,4%. 1000 eurose investeeringu puhul teenid aastaga seega 94 eurot. Järgmisena satud Vanguard FTSE All-World ETF-i peale. Sarnaselt eelviidatud iShares’i ETF-iga investeerib see Vanguard’i ETF maailma suurimate ettevõtete aktsiatesse, kuid selle ETF-i kulukuse määr on kõigest 0,25% aastas. Eeldusel, et maailma aktsiaturud tõusevad aastaga 10% ja iShares’i asemel kasutad Vanguard’i ETF-i, on sinu kasum aasta möödudes 10,0% – 0,25% = 9,75% ehk 97,5 eurot. Seega juhul kui sa olid nutikas ja valisid madalamate kuludega ETF-i teenisid aastaga 97,5 eurot ehk 3,5 eurot rohkem.
Järgmiseks oletame, et jäid siiski oma alul leitud iShares MSCI ACWI ETF-i juurde, kuid enne selle ostmist avasid omale investeerimiskonto. Ostu sooritasid juba vastavatud investeerimiskontole ja aasta möödudes laekusid müügist saadud eurod ka sellele samale investeerimiskontole. Nagu eelpool leidsime, siis (hetkel tehingukulusid mitte arvesse võttes) 1000-eurose alginvesteeringu puhul teenisid 94 eurot. Kogu selle saadud kasumi saad nüüd muretult edasi investeerida, tulumaksukohustust sul sellisel juhul ei teki. Juhul kui olid aga nõnda laisk, et ei viitsinud investeerimiskonto avamisega vaeva näha ja ostsid iShares’i ETF-i lihtsalt oma internetipanga tavalise arvelduskonto rahade eest, tekib sul aasta möödudes selle sama 94-eurose kasumi tekkides 20% tulumaksukohustus. Seega pead oma teenitud 94-eurosest kasumist 94*0,2=18,8 eurot loovutama maksudeks ning edasi investeerimiseks jääb alles vaid 75,2 eurot.
Kaks otsust, väga erinevad mõjud. Madalama kulukuse määraga ETF-ile ümber lülitumisega võid võita 3,5 eurot, sama investeeringut maksuefektiivselt tehes 18,8 eurot.
Sarnastele järeldustele jõuame ka siis kui võtame vaatluse alla aktsiatehingute kulud. Teostades 2500-eurose aktsiatehingu Euroopa aktsiatega läbi LHV, tuleb ostu ja müügi kogukuluks 2*18,5 eurot = 37 eurot. Tehes sama tehingu näiteks Interactive Brokers’i vahendusel on võimalik saavutada isegi nõnda madal tehingukulu nagu 2*4 eurot = 8 eurot. Võit odavmaakleri juurde ümberkolimisest tervenisti 29 eurot. Teenides nüüd ülatoodud 2500-eurose tehingu puhul 10-protsendilise kasumi investeerimiskonto süsteemi kasutades jääb kogu 250 eurot kätte, samas kui investeerimiskontot mitte kasutades peame sellest 20% ehk 50 eurot Maksuametile loovutama. Võit investeerimiskonto süsteemi kasutamisest ehk maksuefektiivsest tegutsemisest on 50 eurot, kuluefektiivsest tegutsemisest 29 eurot. Seega taas kord on maksuefektiivse tegutsemise mõju suurem kui kuluefektiivse oma. Täpsustuseks olgu öeldud, et antud näite puhul (LHV vs. Interactive Brokers ja tootlus 1-aastase investeerimisperioodi jooksul 10%) on maksuefektiivse käitumine mõju suurem kui kuluefektiivse käitumise mõju alates minimaalselt 1000-eurosest tehingusummast.
Dividendide maksustamise kirju maailm
Ülakirjeldatu tulemusena ja nõnda lihtsalt ongi kapitalikasvu tulumaksustamine edasi lükatud ning esimene pool investeerimistegevusest maksuefektiivsemaks tehtud. Teine ja veel optimeerimist vajav on investorile välja makstava dividendi- ja intressitulu maksustamise pool. Siin on investeerimiskontost, ja tegelikult ka investeeringute tegemiseks registreeritavast äriühingust, vähem kasu. Nüüd peab ise nutikas olema!
Enne konkreetsete numbrite ja näidete juurde minemist pean rõhutama, et alljärgneva näol ei ole tegu maksualase nõustamisega või millegi muu sarnasega, jagan vaid oma isiklikke kogemusi. Kõik allpool välja toodud dividendide maksustamise määrad on maksumäärad, mis on rakendunud Eesti residendist füüsilisele ja/või juriidilisele isikule. Ka ei pruugi kõik maksumäärad olla enam ajakohased.
Alljärgnev tabel kajastab kehtivaid tulumaksumäärasid dividendidele sõltuvalt ettevõtte asukohariigist.
Nagu näha, siis enamikul juhtudel peetakse tulumaks dividendidelt kohe välisriigis kinni ja investori kontole (olgu selleks siis tavakonto või investeerimiskonto) jõuab seega väiksem summa kui ettevõte on dividendidena deklareerinud. Nutikusest siin väikeinvestorile enam väga palju abi ei ole. Otse aktsiatesse investeerides kuulub dividenditulu enamasti maksustamisele juba välisriigis ja sellest nõnda lihtsalt ei pääse. Pigem tuleb ülaltoodud tabel dividendivoogu taotlevale investorile kasuks mõne aktsia soetamise mõttekust kaaludes.
Toon ühe näite. Prantsusmaa suurfirma Total SA näiteks maksab dividende korra kvartalis, viimaste aastate jooksul on kvartaalseks dividendimakseks olnud 0.61 eurot aktsia kohta. Aasta peale teeb see kokku 2.44 eurot. Võttes arvesse praegust Total SA aktsiahinda 45.6 eurot, teeb see dividendimääraks 2.44/45.6=5,35%. Päris atraktiivne! Kahjuks ei jõua kogu see dividendimakse Eesti residendist investorini, isegi siis kui ta on omale teinud investeerimiskonto. Prantslased peavad 30% tulumaksu enne dividende teele pannes kinni ja Eesti investori kontole jõuab 2,44 euro asemel aktsia kohta vaid 1,708 eurot. See tähendab, et esialgu nõnda atraktiivsena paistnud pea 5,4% dividendimääraga aktsiaideest jääb reaalselt alles vaid 3,7% ulatuv dividendimäär.
Jah, mõne ettevõtte aktsia kaupleb eri riigi börsidel ja vahest tekib mõte, et võiks kuidagi optimeerida ja osta selle riigi börsilt, kus pärast rakendub madalam maksumäär, aga nõnda lihtne see kahjuks ei ole. Siin tulevad mängu juba uued nüansid. Euroopa ühe suurima tarbekaupade tootja Unilever NV aktsiad on näiteks kaubeldavad Amsterdami, Londoni ja New Yorgi börsidel. Dividende maksavad nad kõik ja eri valuutades. See tähendab, et Amsterdamis noteeritud aktsiad maksavad dividende eurodes, New Yorgis noteeritud aktsiad dollarites ja Londonis noteeritud aktsiad naelsterlingites. Kaks päeva enne järgmise dividendimakse väljakuulutamist fikseeritakse dividendimaksete puhul valuutakursid nii, et makse arvesse võtmata saaksid kõigi eri riigi börsidel noteeritud aktsiaomanikud täpselt sama suure dividendimakse. Näiteks viimase, 9. septembril välja makstud dividendimakse puhul fikseeriti valuutakursid juba 21. juulil. Sel päeval olid eurodesse ümber arvutatuna eri riikide aktsiaomanike oodatavad dividendid kõik väärt 0,302 eurot. Selge on see, et valuutakursid ajas muutuvad ja 9. septembriks oli pilt hoopis teine. Seega eksisteerib sel puhul märkimisväärne valuutarisk.
ETF-i dividendimaksete maksustamine
ETF-idega on asjad lihtsamad. Valdav enamus Eesti investorit huvitavatest ETF-idest on registreeritud kas USA-s, Iirimaal või Saksamaal. Meeles tasub pidada, et ETF-i registreerimisriiki välja selgitades tuleb ETF-i faktilehelt otsida sõna „domicile“ ehk niinimetatud juriidiline asukohariik. Miks üldse pöörata tähelepanu asukohariigile? Vastus – sest see aitab Eesti investoril maksuefektiivsemalt investeerida. USA-s registreeritud ETF-ide dividendimaksetele rakendub üldjuhul 15% maksumäär, mis peetakse kinni juba USA-s. Saksamaal registreeritud ETF-ide maksumäär kõigub 0% ja 10% vahemikus, kusjuures ühe ja sama ETF-i ühelt dividendimakselt ei peeta midagi kinni ja järgmiselt peetakse kinni juba pea 10%. Iirimaal registreeritud ETF-ide poolt makstud dividendidelt tulumaksu kinni ei peeta – kogu dividendimakse jõuab Eesti residendist investori kontole[1]!
Jah, see dividenditulu kuulub maksustamisele Eestis, kuid nagu eelpool kirjeldatud, siis investeerimiskonto süsteemi kasutades (või läbi äriühingu investeerides) saab tulumaksukohustust edasi lükata. Seega on ETF-ide puhul selge, et nutikas pikaajaline investor valib võimaluse korral Iirimaal registreeritud ETF-id.
Esimene ja kõige olulisem samm
Kõike ülalkirjeldatud lühidalt kokku võttes saab öelda järgmist. Esimene samm alustavale aktsiainvestorile – ava endale eraldiseisev arvelduskonto, mille kaudu teostada edaspidi kõik väärtpaberitehingud ja deklareeri see konto ka järgneva aasta tuludeklaratsioonis Maksuametile kui investeerimiskonto. Oluline on siin meeles pidada, et igal aastal tuleb siis tuludeklaratsioonis näidata ka kõik investeerimiskontole tehtud sisse- ja väljamaksed, mistõttu ongi mugav luua igapäevastest pangatoimetustest eraldiseisev konto. See lihtne liigutus, investeerimiskonto avamine, aitab sul investorina säilitada edasi investeerimiseks kogu teenitud kasumi.
ETF-idesse raha paigutavad investorid saavad astuda veel teisegi tulusa sammu – laekuvatelt dividendimaksetelt tulumaksukohustuse edasi lükkamiseks tasub valida oma investeerimisportfelli Iirimaal registreeritud ETF-e.
[1] Korrektsuse huvides olgu öeldud, et investeerides läbi Iirimaal registreeritud ETF-i näiteks USA ettevõtete aktsiatesse dividendide tulumaksust siiski täielikult ei pääse, üldjuhul rakendub juba ETF-ile tehtavatele dividendimaksetele 15% tulumaks. Võidavad siinkohal need investorid, kellel W-8BEN maksuvorm täitmata või, kelle aktsiamaakler madalama maksumäära rakendamist ei toeta ning, kes seetõttu maksavad kõrgemat kui 15% tulumaksu. Euroopa aktsiatesse investeerivate Iirimaal registreeritud ETF-ide puhul on fondivalitsejatel sageli sõlmitud madalamat maksumäära tagavad kokkulepped, mistõttu siin on maksuvõit sagedasem nähe kõigi ETF-i investorite jaoks.
Nagu alati, eksisteerib rohkelt erandeid ja erijuhtumeid. Kuigi kirjutasin, et alustava investori esimeseks sammuks peaks olema eraldiseisva investeerimiskonto avamine, siis nüüd oskan kohe tänu ühe sõbra juhtumile tuua vastupidise näite.
Nimelt neil, kes on seni oma investeeringuid teostanud tavalist arvelduskontot kasutades ning kelle tuludeklaratsiooni on kogunenud eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju, on mõistlik investeerimiskonto avamisega viivitada ning jätkata investeeringute tegemist investeerimiskonto väliselt. Seda seni kuni uuest investeerimistegevusest teenitud kasum ja eelmistest maksustamisperioodidest edasikantud kahju on teineteist ära tasandanud.
Teisisõnu – investeerimiskontolt teenitud kasum ja varasematest aastatest edasikantud väärtpaberikahju ei ole praeguse regulatsiooni kohaselt tasaarveldatavad.
Mis Te arvate, kas investeerimiskonto süsteem võiks ja peaks ühel hetkel ka näiteks ühisrahastusse investeerimisel kasutusele võetama? Nt investeerimiskontolt kannan Bondora kontole, laenan välja, teenin intresse, mingil hetkel kannan investeerimiskontole tagasi ja sealt juba ostan selle raha eest aktsiaid. Kordagi raha tarbimisse ei lähe, vaid reinvesteeritakse erinevate varaklasside ja instrumentide vahel.
Pikaajalise investeerimishorisondiga väikeinvestorina ütlen vastuseks, et jah, muidugi võiks investeerimiskonto süsteem laieneda ka ühisrahastuse platvormide kaudu välja antud laenudele. Minu teada on selliseid ettepanekuid juba ka avalikult tehtud.
Teisalt eks tuleb aru saada, et seadusemuudatused ei käi üleöö ja iga muudatus mõjutab tervet rida järgmisi seaduseid ja määrusi ning võib sassi lüüa seni ülesehitatud süsteemide loogika. Näiteks, suhteliselt puusalt tulistades, võib argumenteerida, et kui juba lubada ühisrahastuse platvormide kaudu välja antavate laenude kaasamine investeerimiskonto süsteemi, siis mille poolest on halvem laen, mille annan kinnisvara tagatisel oma tuttavale või väike avansilaen enne palgapäeva oma sugulasele? Niisiis tuleb väga täpselt alustuseks määratleda instrument, mis kvalifitseeruks investeerimiskonto süsteemis kasutamiseks ning lisaks oleks tõenäoliselt täiendavalt vaja reguleerida ka ühisrahastuse platvormide tegevust ja järelvalvet. Seega see kõik võtab aega, mitte kuid, vaid pigem aastaid.
Tänud blogi pidamise eest!
Maksude teemas peaks vist rõhutama Eestis mitte kehtivat topeltamaksustamise põhimõtet juriidilistele isikutele, kellele välisriikidest laekuvaid dividende maksustatakse lisaks EV 20% tulumaksuga. Seetõttu on juriidilise isikuna eriti kahjulik olla dividendiinvestor, kui muidugi osalus ei ületa 10%, mis annab tulumaksuvabastuse.
Eraisikule ja eraisiku investeerimiskontole laekunud dividendele kehtib 0% tulumaksumäär, kui tulumaks on välisriigis (topeltmaksustamise lepinguga alusel) tasutud.
Tänud täpsustuse eest! Mul endal peamiselt kogemus eraisikuna investeerimisega, seega igasugu täiendused maksustamise teemadel läbi ettevõtte investeerides on igati teretulnud!
Kui on valida, kas firmast võtta raha välja dividendina ja siis investeerida eraisikuna vs see sama raha firmana investeerida dividendiaktsiatesse, siis viimane tundub parem valik, kuna pikaajaliselt compounding teeb oma tööd ning eeldusel, et tulumaksumäär meil ei tõuse ja seadused ka ei muutu, saab hiljem dividendi võttes ikkagi suurema summa. Parandage mind kui ma eksin.
Jah, eraisikuna firmale laenu anda ja siis investeerida dividendiaktsiatesse on tõesti paha mõte.
Kuna mul läbi ettevõtte aktsiatesse investeerimise kogemus puudub, siis järgnev on puhtalt mõtteharjutus. Juhul kui tõesti on seis selline, et näiteks töötasu/tulu laekub ettevõttesse, siis teoreetiliselt tundub parim valik olevat tõesti investeerida see raha läbi ettevõtte. Sisuliselt pakub läbi ettevõtte investeerimine sellisel juhul sarnast tulumaksu edasilükkamise võimalust nagu eraisikul investeerimiskonto süsteemi kasutamine.
Seega mulle tundub, et spetsiaalselt oma ettevõttesse raha kanda, et siis dividendiaktsiatesse investeerida, on ebaefektiivne, kuid kui juba on laekumised ettevõttesse, siis on läbi ettevõtte investeerimine igati mõistlik. Sellisel juhul, nagu kirjutasid, tundub ebaefektiivne see raha esmalt oma ettevõttest dividendidena välja võtta (makstes tulumaksu) ja alles seejärel eraisikuna juba väiksem kätte jäänud summa investeerida.
Tere,
Kuidas on lood üldse Prantsusmaal baseeruvate ETF’ide maksustamisega?
ETF-ide puhul tuleb eristada asukohariiki, kus ETF on registreeritud (domicile) ja riiki/börsi, kus ETF kaupleb. ETF-i poolt makstavate dividendide maksustamine käib ETF-i asukohariigi ehk domicile’i järgi ja ei sõltu börsist. Juhul kui tegu on mõne Iirimaal registreeritud ETF-iga, mis kaupleb Pariisi Euronext börsil, siis rakendub Iiri seadusandlus ja kogu ETF-i poolt deklareeritud dividendisumma laekub investori kontole (tulumaksukohustus tekib Eesti riigi ees). Kui tegu on Prantsusmaal registreeritud ja näiteks ka Pariisi Euronext börsil kaupleva ETF-iga, siis teoreetiliselt peaks ETF-i haldur välja kuulutatud dividendidest 30% tulumaksu kohe kinni pidama ja investori kontole jõuab vaid 70% ETF-i poolt deklareeritud dividendisummast. Mõnede riikide investorid saavad osa kinnipeetud tulumaksust tagasi taotleda. Kas ka Eesti investorid seda teha saavad, ei oska kahjuks öelda. Mul endal Prantsusmaal registreeritud ETF-idega vahetu kogemus puudub ja seepärast saangi vaid teooria poolt jagada.
Kas investeerimise kontolt ei saa ib kanda ja nii saada tulu molemast heast. Olles kulu ja ka maksuefektiivne? Olen ise mõelnud nii liigutada oma tegevusi.
Kui seaduses näpuga järge ajada, siis tulumaksukohustuse edasilükkamise saavutamiseks tuleb investeerimiskontole (näiteks mõne Eestis tegutseva panga konto) kantud vahendite eest soetada avalikult kaubeldavaid väärtpabereid. Kui investeerimiskontolt kanda raha IB kontole, oleks tegu nagu investeerimiskonto väljamaksega. Jah, olen samuti lugenud meie kodumaistest blogidest sinu poolt kirjeldatud skeemi kasutamisest, kuid ma soovitan kindlasti igaühel endal esitada vastav küsimus e-kirjana Maksuametile. Kui Maksuamet kiidab sellise tegevuse heaks ja sul on oma postkastist võtta vastav kirjalik kinnitus, on edaspidi julgem tegutseda. Kindlasti ei väldi see kõiki võimalikke esineda võivaid lahkarvamusi tulevikus, kuid vähemalt on märk maas, et oled ennetavalt asju uurinud.
Tere,
Ülaltoodud mõtteharjutuse jätkuks – kas ei võiks hoopis IB konto CityBankis enda investeerimiskontona registreerida? See paistab pisut läbipaistvam lähenemine?
Tervitades
Raiko
Sellega on see mure, et Citi konto, kuhu raha üle kannad, on IB-le kuuluv konto ja mitte sinu kui investori konto. Seega jällegi, seadusest näpuga järge ajades peab vastav konto olema investori nimel avatud konto.
Eestis kehtib põhimõte, et muus riigis juba maksustatud dividendidele ei rakendu enam lisaks Eesti tulumaks. Kui Saksamaal noteeritud ETFi dividendilt võetakse maha tulumaks 10%, siis see on ju odavam kui saada Iirimaa ETFilt 0% tulumaksuga dividendi ja maksta selle pealt 20% Eesti tulumaksu. Või saan ma asjadest valesti aru?
Kahjuks see kõik nii lihtne ei ole. Pealegi tuleb veel eraisikuna investeerides mängu investeerimiskonto, mille abiga on võimalik tulumaksukohustust edasi lükata.
1. Juhul kui investeering ETF-i on tehtud läbi investeerimiskonto süsteemi, siis Iirimaal registreeritud ETF-i dividendimaksest saab investor oma kontole kogu summa ehk 100%. See 100% on võimalik investeerimiskonto süsteemi kasutades siis kohe täies ulatuses panna omale raha teenima ehk reinvesteerida.
2. Juhul kui sama investeering on tehtud Saksamaal registreeritud (NB! siin on oluline eristada ETF-i registreerimisriiki (domicile) ja riiki, mille börsil ETF noteeritud on (exchange country)) ETF-i, siis Sinu näite puhul jõuab investori kontole 90% dividenditulust. Seega investeerimiskonto süsteemi kasutades on kohe edasi võimalik investeerida vaid 90% laekunud dividendidest.
3. ETF-ide maksustamine käib mitmel tasandil. Kui tegu on näiteks aktsiatesse investeeriva ETF-iga, siis kui need aktsiad maksavad dividenditulu ETF-ile, peetakse tulumaks sageli kinni juba nendelt maksetelt. Täpselt sama moodi nagu me eraisikuna saame USA aktsiatesse investeerides kätte kõigest 85% deklareeritud dividendimaksest (tulumaksumäär 15%), saab ka ETF kätte selle sama 85%. Seega üks kord on ETF-i investeeringu tasandil tulumaks juba kinni peetud. Saksamaal registreeritud ETF peab omakorda ETF-i dividende välja makstes veel kord kinni tulumaksu, Sinu poolt viidatud 10%. Seda nimetatakse maksustamiseks fondi tasandil. Iirimaal registreeritud ETF-ide puhul on fondi tasandil maksustamise määr 0%.
4. Eestis täna kehtiv seadusandlus ei ole finantsinnovatsiooniga kaasas käinud. Maksuameti andmetel tuleb väljamakseid investeerimisfondidest käsitleda kui intressimakseid, mis kuuluvad 20% tulumaksuga maksustamisele. Olen andnud Maksuametile omapoolse sisendi ja algatanud diskussiooni teemal, et ETF-ide maksustamine käib mitmel tasandil ja kui kord juba tulumaks ETF-i investeeringute tasandil kinni on peetud ja samal ajal fondi tasandil mitte (Iirimaal registreeritud ETF-id), siis need väljamaksed ei kuulu enam Eestis maksustamisele (ja investeerimiskonto süsteemi raames võib neid käsitleda kui sissemakseid).
Loodan, et ehk said abi.
NB! Kõik eelnev on vaid minu isiklik kogemus ja viimases punktis kajastatu baseerub minu isiklikul kirjavahetusel Maksuametiga (ja tõenäoliselt ei laiene seetõttu automaatselt teistele investoritele).
Tänud põhjaliku vastuse eest! Sain targemaks, asjad on keerulisemad kui ma arvasin.
Artiklit lugedes tekkis paar kysimust. Toon selle näite/näidete baasil.
1. Avan endale investeerimiskonto
2. Ostan 100 euro eest Eesti dividendiaktsiaid
3. Ostan 100 euro eest Soome dividendiaktsiaid
4. Ostan 100 euro eest Läti dividendiaktsiaid
5. Laekuvad Eesti dividendid 3 eurot (0% maksustatud)
6. Laekuvad Soome dividendid 3 eurot – 0,45 eurot (15% maksustatud)
7. Laekuvad Läti dividendid 3 eurot (0% maksustatud)
8. Teen väljamakse investeerimiskontolt KÖIGI laekunud dividendide ulatuses ehk siis 8,55 eurot
Ja nyyd siis kysimused:
1. Kas Eesti dividendide summa ulatuses toimub ka mingi tulumaksu tasaarveldus investeerimiskonto osas? Ei tohiks ju nagu….kuna Eestis dividendid maksuvabad?
2. Milline tulumaksu tasaarveldus toimud Soome dividendide summa ulatuses? 15% on ju tulumaksu justkui juba makstud, kas tasaarveldus toimub 5% ulatuses vöi siiski 20% ulatuses?
3. Milline tulumaksu tasaarveldus toimud Läti dividendide summa ulatuses? 0% on tulumaksu makstud, kas tasaarveldus toimub siis 20% ulatuses vöi on siin mingi sama loogika nagu eesti aktsiatega?
Loodan, et mu möttekäik on arusaadav. Pöhimötteliselt huvitab mind see, et kuidas toimub investeerimiskontolt väljamakseid tehes “kapitalitulu” ja “dividenditulu” eristamine ja mis ulatuses on vaja maksta makste – nii Eesti kui ka välismaa aktsiate puhul….
Eeldame lihtsuse mõttes, et raha kannad investeerimiskontole täpselt enne igat ostu, mistõttu saab iga 100 eurot arvestada just siis investeerimiskonto sissemaksena. Vastan samm-sammult:
1. Avan endale investeerimiskonto
2. Ostan 100 euro eest Eesti dividendiaktsiaid – investeerimiskonto sissemakse 100 euro ulatuses
3. Ostan 100 euro eest Soome dividendiaktsiaid – investeerimiskonto sissemakse 100 euro ulatuses
4. Ostan 100 euro eest Läti dividendiaktsiaid – investeerimiskonto sissemakse 100 euro ulatuses
5. Laekuvad Eesti dividendid 3 eurot (0% maksustatud) – investeerimiskonto sissemakse 3 euro ulatuses, läheb arvesse sissemaksena kuna Eesti ettevõte on dividendidelt juba tulumaksu tasunud
6. Laekuvad Soome dividendid 3 eurot – 0,45 eurot (15% maksustatud) – investeerimiskonto sissemakse 2,55 euro ulatuses, läheb arvesse sissemaksena kuna Soome on tulumaksu juba kinni pidanud, see tulu ei kuulu enam Eestis ei osalisele ega täielikule maksustamisele
7. Laekuvad Läti dividendid 3 eurot (0% maksustatud) – ei saa deklareerida investeerimiskonto sissemaksena kuna tulumaksu välisriigis kinni peetud ei ole; kajastub investeerimiskontol kui teenitud tulu, mis kuulub maksustamisele siis kui investeerimiskonto väljamaksed ületavad sissemakseid; tänase kehtiva seadusandluse alusel kujuneb maksumääraks 20%, tuleviku maksumäär on teadmata (võib olla ka nii kõrgem kui ka madalam).
8. Teen väljamakse investeerimiskontolt KÖIGI laekunud dividendide ulatuses ehk siis 8,55 eurot – täiendavat tulumaksukohustust ei teki, sest väljamaksete summa (8,55 EUR) on madalam kui kõigi seniste sissemaksete summa (100+100+100+3+2,55=305,55 EUR)
Loodan, et said selgust.
Tänud vastuse eest!
Selgus on olemas. Ehk siis pöhimötteliselt käsitletakse dividende alati kui investeerimiskonto sissemakset…välja arvatud siis Läti, kus on tulumaksu kinni ei peeta ning sellest tulenevalt tuleb tasuda kohalik tulumaks Eestis?
Kas sama loogika nagu Läti puhul kehtib ka Ungari puhul (näen tabelist, et ka neil tulumaksu kinni ei peeta)?
Täpselt nii. Kui nüüd õigesti mäletan (ja kiire kontroll vähemalt selle allika põhjal kinnitab sama), siis Ungari osas sõltub maksustamine sellest kas dividendide saajaks on äriühing või eraisik. Äriühingu puhul olen kogenud, et tulumaksu seal kinni ei peetud, eraisiku osas praktiline isiklik kogemus puudub.
Kas samasugune süsteem kehtib ka ETF-i dividendide kohta? Kui domicile on riik, kust võetakse maha “tulumaks” (võib ka olla teistmoodi nimetatud), siis saab investeerimiskontol arvesse võtta kui sissekannet, kui makse maha ei võeta, siis on tulu ja sissemaksena arvestada ei saa. Iirimaal registreeritud ETFi dividendid on tulu, Saksamaal registreeritud dividendid saab arvestada sissekandeks?
Viitan varem näiteks siin vastatud sarnastele küsimustele.
Tere.
USA aktsiate dividendide tulumaksumäär on 15-30%. Kellelt võetakse 15% ja kellelt 30%? Minult võetakse 30%, aga tahaks 15%.
15% tulumaksumäära kohaldumiseks on tarvis oma maakleri/panga juures täita W-8BEN tulumaksu vorm. Olen aru saanud, et kõik Eesti pangad vististi ei võimaldagi selle vormi täitmist ja madalama maksumäära rakendumist. Seega küsi oma maaklerilt järele.
Loll kysimus, vabandan ette.
Aga lihtsalt: oletame, et riigis X on dividendi tulumaksumäär 20%. See makstakse automaatselt asukohariigis kenasti ära. Minu Eesti kontole laekub seeega algsest dividendisummast yksnes 80%. Kysimus: Kas Eesti riik vötab minu alles jäänud 80%lt omakorda tulumaksu? Kui ei vöta, nt topeltmaksustamise keelu töttu, kas ma pean seda tuludeklaratsioonis yldse deklareerima?
Üldiselt kehtib topeltmaksustamise vältimise leping ja kui välismaal on tulult maksud kinni peetud, siis selline tulu deklareeritakse tuludeklaratsioonil eraldi sektsioonis “välismaal maksustatud tulu”. Eestis enam maksu kinni ei peeta, kuid see välismaal juba maksustatud tulu tuleb deklareerida ikka. PS! Juhul kui kasutad investeerimiskonto süsteemi, siis välismaal maksustatud dividenditulu ei tule tuluna deklareerida.
Tänan selge vastuse eest! 🙂
“….PS! Juhul kui kasutad investeerimiskonto süsteemi, siis välismaal maksustatud dividenditulu ei tule tuluna deklareerida.”
Minule öeldi maksuametist, et deklareerima peab. Minu puhul oli küsimus IVV dividendides mis kästi deklareerida aga maksma midagi ei pidanud..
Huvitaval kombel oli minul täpselt vastupidi, et pärast mõned aastad kõigi investeerimiskontole saadud dividendide deklareerimist ütles Maksuamet, et neid ei ole vaja eraldi deklareerida, vaid piisab tuludeklaratsiooni sektsioonis 6.5 I osas rahavoogudena kajastamisest. Võib olla, et defineerime siinkohal sõna deklareerima veidi erinevalt.
Tere
Küsimused kasvukonto /investeerimiskonto kohta
Eelmine aasta avasin Lhv-s kasvukonto ostsin ETF-i ja Balti aktsiat. Kuidas peaksin nüüd toimima just deklareemise osas, kuna ETF on dollarites ja plaanin selle ära müüa, seega kas saadavast tulust tuleb nüüd kohe deklareerides maskta tulumaks ? Nüüd plaanin kasvukonto deklareerida investeermiskontona , saan aru, et selle teeb Lhv minu eest ära või eksin ? Balti aktsiat plaanin pikemalt hoida.Samas on veel probleem, et kui kasvukontolt müün ETF ära, kas siis kui aprillis saab aasta täis, hakatakse sealt ka ( tühi konto ) ka haldustasu maksma ? Või kasvukonto tuleb kinni panna ja teine konto avada n.ö investeerimise jaoks ?
Juhul kui müüd 2018. aastal, siis kasumit deklareerid alles 2019. aastal kui esitad tuludeklaratsiooni 2018. aasta kohta. Investeerimiskonto tuleb ise Maksuametile oma tuludeklaratsiooni täites deklareerida ehk sinna nii-öelda kirja panna (kirja läheb konto number, pank, kus konto avatud ja siis sisse- ning väljamaksed).
Invsteerimiskonto kohta leiad detailset lisateavet näiteks sellest LHV slaidipakist.
Viitan oma kysimusele eelpool 20.02.2017.
Ma saadan Postimehe lingi
https://majandus24.postimees.ee/4421695/kuidas-mojutab-investeerimine-maksuvaba-tulu
Mulle jääb selle Postimehe artikli pöhjal tugev tunne, et isegi kui dividendidelt on juba arvestatud tulumaks, siis sellest alles jääv summa kuulub siiski kandmisele kogutuludesse ja sealt omakorda maksukohustuse tekkides (nt. oleta: pelgalt dividendituludest koosnev aastane kogutulu >25000 EUR) kohustab maksma veel tulumaksu 20%…Kangesti jääb selline tunne, kui loed seda Maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäe mötteid sellest artiklist, et kui oled juba kord maksnud dividendidelt tulumaksu, siis kogutulude rubriigis tuleb maksukohustuse tekkides sellelt veel maksta tulumaksu…Söltumata, kas oled saanud dividendid Eestist vöi mujal.
(Investeerimiskonto ei puutunud asjasse. )
Mis on sinu mötted?
Parimat.
Siin läheb juba kogu asi terminoloogiliseks tähenärimiseks. Põhimõtteliselt meil kehtivad justkui topeltmaksustamise vältimise kokkulepped, kuid juhul kui eraisik investeerib ilma investeerimiskonto süsteemi kasutamata, siis tuleb need välismaal juba maksustatud dividendid arvesse võtta kogutulu summasse, mille baasilt siis omakorda selgub lõplik maksukohustus. Seega juriidiliselt topeltmaksustamisega tegu ei ole, kuid sisuliselt siiski on.
Ja investeerimiskontol on siinkohal väga oluline roll ehk praegune maksukorraldus soosib selgelt eraisikuna investeerimist investeerimiskonto süsteemi kasutades.
Olen poolel teel IB konto avamisega. Sai just elu esimene ettevõte selle tarbeks loodud – järgmine nädal peaks kinnituse saama! Kristi soovitas küll enne siin kõik läbi lugeda aga seda materjali on päris palju. Mõtlesin, et tegelen paralleelselt mõlemaga.
Tahaks üle küsida, et kas ettevõtte alt (aastal 2020) on mõistlik dividendiindeksite mõttes vaadata ainult neid, mis on Iirimaal registreeritud? Ettevõtte alt käiks muidu topeltmaksustamine?
Edu avamisprotsessis! Olen kuulnud, et asjad liiguvad IBs praegu aeglasemalt nii, et varu kannatust.
See maksustamise pool on veidi mitmetahulisem, aga ettevõtte alt investeerides tasub jah eelistada kas Iirimaal või Luksemburgis registreeritud ETFe.
Tere!
Alustava investorina on hetkel mulle arusaamatu, et kui sooviksin läbi tegutseva ettevõtte avada IB konto siis kas pean lisaks avama ka investeerimiskonto või see kehtib ainult eraisikuna investeerides? Lisaks, kas on mingeid põhjuseid miks IB konto avamine ennast ei õigustaks? Kas potfellil peaks olema mingi minimaalne algne suurus, kas tehinguid peaks regulaaselt olema teatud hulk?
Aitäh!
Investeerimiskonto süsteem on jah eraisikute jaoks mõeldud lahendus. Ettevõtte puhul piisab sellest kui avadki lihtsalt omale maaklerkonto. LEI koodi on ka lisaks vaja. Kuluefektiivsust silmas pidades võiks IB portfelli väärtus aasta-paariga jõuda vähemalt sinna 15-20 tuhande euro kanti. Muidu on tegu liialt kuluka variandiga, sest IB küsib igakuiselt tasudeks minimaalselt 10 USD.
Suur tänu! LEI koodist olen teadlik. Lisaks, kas läbi IB saab investeerida ka Eesti ja Balti aktsiatesse või peab seda tegema ikka läbi LHV konto, mis siis olekski see maaklerkonto?
Saab ka IB kaudu, kuid see on päris kulukas (ca 7 EUR per tehing). Seega mõistlik firmale pigem Swedbankis või LHVs konto avada – nende kaudu saab Balti aktsiatega teha tehinguid täna ilma tehingutasudeta.
Tere!
Kui õieti aru saan siis USAs registreeritud ettevõtete kuvatav dividendimäär on brutos ja Iirimaa ja Luksemburgi dividendimäär vastavalt netos. Ehk kui USA dividendidelt 15% maha arvestada siis kas ja kui suur erinevus on USA ja Iirimaa/Luksemburgi saadavate dividendide vahel?
Suur tänu!
Jah, kuvatavad ETFide dividendimäärad tõesti USA puhul brutos ja Iirimaa/Luksemburgi puhul netos. Kui tegu ainult USA aktsiatesse investeerivate ETFidega, siis lõppkokkuvõttes erinevus puudub. Euroopa aktsiatesse investeerivate ETFide puhul võib tulla väike erisus sisse Iirimaal ja Luksemburgis registreeritud ETFide kasuks, aga see sõltub fondivalitsejast on paljuski ikkagi marginaalne erinevus.
Selge. Seega erinevus piisavalt väike, et pole erilist mõtet karta ka USA ETFe valida?
Jah. Muideks standard finantsregulatsiooni kohaselt ei ole USAs registreeritud ja USA börsidel kauplevad ETFid jätkuvalt Euroopa erainvestoritele kättesaadavad. Erandiks võivad siin olla mõned välismaised odavmaaklerid, kes neid jätkuvalt pakuvad või siis see kui oled end lasknud liigitada asjatundlikuks kliendiks (portfell üle poole miljoni, teed tehinguid piisavalt suurte summadega ja/või oled vähemalt aasta töötanud finantssektori ametikohal).
Okei, aga kuidas juriidilise isikuga seis? Hiljuti tegin ettevõtte alt IB konto.
Praktiliselt samad nõuded.