ETF-i abc: odavaim ETF ei pruugi olla parim

Kinnisvarasse investeerimisega paralleele tõmmates kirjutasin, et ETF-i valikul on samuti kriitilise tähtsusega kolm faktorit – indeks, indeks ja veel kord indeks. Paljudele alustavatele investoritele võib see tulla üllatusena, kuid kulud pole ETF-ide puhul hoopiski nõnda tähtsad kui arvatakse. Enamasti tuleb parim tootlus ikkagi oskuslikust alusindeksi valimisest. Isegi siis kui valituks osutub turu mitte kõige madalamate kuludega fond. Just seda alljärgnevalt reaalselt eksisteerivate ETF-ide abiga näitlikustada soovingi.

Otsitakse odavaimat

Paljud investorid teevad ETF-i valiku lähtudes, kas kuludest või siis ETF-i pakkujast. Tihtilugu otsitakse välja lihtsalt kõige odavam ehk siis kõige madalama kulukuse määraga (TER ehk Total Expense Ratio) ETF ja sellega loetakse valikuprotsess lõppenuks. Teised on kusagilt kuulnud, et Vanguard on odavaim ETF-i pakkuja ja pöörduvad automaatselt sobiva ETF-i otsingul vaid Vanguardi veebilehele. Selline valikuprotsess võib küll tunduda hea ja lihtne, kuid enamasti ei ole sugugi parim kõrgeimat võimalikku tootlust otsivale investorile.

Hakatuseks alati pilk alusindeksile

Kuna valdava enamuse ETFi tootlusest määrab siiski ära alusindeks, mida ETF järgib, tuleb oma ETF-i otsingutes pihta hakata just alusindeksist. Toon siinkohal ühe näite. iShares’i ja db x-trackers’i poolt pakutavad kõige laiapõhjalisemad Euroopa aktsiatesse investeerimiseks mõeldud ETF-id baseeruvad STOXX Europe 600 aktsiaindeksil. Sellesse indeksisse kuulub 600 Euroopa suurimat ettevõtet 26 eri riigist. Vanguard’i poolt pakutav kõige laiapõhjalisem Euroopa aktsiatesse investeeriv ETF järgib FTSE Developed Europe nimelist alusindeksit. Sellesse indeksisse kuulub hetkel 515 suurimat ettevõtet 16 Euroopa riigist. Alusindeksite erinevustest annab ülevaate alljärgnev tabel.

Kuigi esmapilgul võivad erinevused tunduda väheolulised, siis peatähelepanu tasub pöörata tabeli viimasele kahele reale. Tabeli viimases reas on kajastatud ETF-ide kulukuse määr ehk TER. Näeme, et iShares’i ja Deutsche Bank’i ETF-ide aastane kulukuse määr on 0,20% samas kui Vanguard’i ETF-il on see kõigest 0,12%. Protsentides mõõdetuna tundub vahe üüratu – Vanguard’i ETF on pea poole odavam. Iga vähegi mõtlev investor valiks paugu pealt kohe odavama ehk Vanguard’i ETF-i.

Eelviimases reas on kajastatud STOXX Europe 600 ja FTSE Developed Europe indeksite keskmine aastane tootlus alates viimase finantskriisi põhjast ehk 31.märtsist 2009. Selgub, et STOXX Europe 600 Index on pakkunud aastas keskmiselt tootluseks +14,4% ja FTSE Developed Europe Index +13,9%.  Seega on STOXX Europe 600 pakkunud aastas keskmiselt 0,5% kõrgemat tootlust.

Meenutame, et tabeli viimasest reast selgus, et iShares’i ja Deutsche Bank’i ETF-ide aastane kulukuse määr on 0,08% kõrgem kui Vanguard’i ETF-il. Võrreldes nüüd 0,08% aastast kulusäästu täiendava 0,50% aastase tuluga, mida pakub alternatiivse alusindeksi valimine, on selge, et antud juhul teeksime vaid kulusäästu taga ajades endale karuteene. Siiski tuleb hetkel meeles hoida, et võrdlesime indeksite, mitte neid järgivate ETF-ide tootlusi. See suunabki meid järgmise, ETF-i maastikul üpris olulise, teemani.

ETF-i ja tema alusindeksi tootlused ei käi alati käsikäes

Enamasti on alusindeksi ja ETF-i tootlused erinevad. Inglise keeles on selle ETF-i maailmas laialdaselt kasutatud termini nimetus tracking difference. Kõnealust tootluste erinevust põhjustavad nii fondi haldustasud, väärtpaberi tehingute- ja hoidmistasud kui ka meetod, mida ETF-i pakkuja on ETF-i varade haldamiseks valinud. Seega saame öelda, et ETF-i kulukuse määr (TER) on tootluste erinevusi tracking difference’i abil analüüsides juba sisse arvestatud. Üht ja sama alusindeksit järgivate ETF-ide puhul on seega üheks peamiseks valikukriteeriumiks mitte kulukuse määr, vaid ETF-i kogutootluse erinevus alusindeksist ehk tracking difference.

Naaseme nüüd ülaltoodud näite juurde ja alustame lihtsamast ehk kahe täpselt sama alusindeksit järgiva ETF-i tootluste võrdlemisest. iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF on näidanud alates oma loomisest 2004. aastal keskmist aastast tootlust +6,39%. Täpselt samal perioodil on alusindeks ehk STOXX Europe 600 kogutootluseks olnud keskmiselt +6,30% aastas. Tracking difference on vahe ETF-i kogutootluse ja alusindeksi kogutootluse vahel. Märkuse korras, et kogutootluse all on siinkohal silmas peetud aktsiate hinnatõusust saadud tootlust koos dividendimaksetest saadud tootlusega.

Tracking difference = ETF-i keskmine aastane kogutootlus valitud perioodil – alusindeksi keskmine aastane kogutootlus samal perioodil

Seega kujuneb vaatlusaluse iShares ETF-i tracking difference numbriks +0,09% aastas. Üllataval kombel on tegu positiivse numbriga! Peaks ju ETF-i enda tootlus olema tehingutasude ja muude halduskulude tõttu hoopis madalam kui vaid paberil arvutatav teoreetiline alusindeksi tootlus?! Siin tulevad mängu kaks nüanssi, ETF-i portfellis olevate väärtpaberite väljalaenamiselt teenitud täiendav tulu ja ETF-i investeerimisportfelli kokku panemiseks kasutatav meetod.

Arvutades tracking difference numbri db x-trackers Stoxx® Europe 600 UCITS ETF-i kohta saame seekord negatiivse numbri -0,02% ehk alates fondi loomisest 2009. aasta jaanuaris on ETF-i tootlus oma alusindeksist maha jäänud keskmiselt 0,02% aastas[1].

Seega investor, kes soovib raha paigutada STOXX Europe 600 indeksit järgivasse ETF-i, võiks nendele arvutustele baseerudes valida iShares’i ETF-i. Sellisel juhul on ajaloolistele andmetele baseerudes võimalik loota keskeltläbi +0,11% võrra kõrgemat keskmist aastast tootlust kui valida sama indeksit järgiv db x-trackers’i fond.

Võrdleme odavaimat fondi kulukamatega

Kaasates nüüd sarnasesse võrdlusesse ka Vanguard’i Euroopa aktsiatesse investeeriva ETF-i, saame välja selgitada niiöelda lõpliku võitja. Tracking difference numbri arvutamisel on hea kasutada võimalikult pikka tootluste ajalugu, soovitatavalt minimaalselt 5 aastat, veel parem kui aegrea pikkus ulatub 10 aastani. Euroopa börsidel kaubeldav Vanguard FTSE Developed Europe UCITS ETF on loodud mais 2013. Seega ei pruugi antud arvutused olla väga representatiivsed, sest hõlmavad vaid tõusvate aktsiahindade tingimustes ilmnenud tootlusi. Siiski, näite terviklikkuse huvides teen vastavad arvutused siinkohal ikkagi läbi.

Vanguard FTSE Developed Europe UCITS ETF on oma loomise hetkest alates näidanud keskmist aastast tootlust +9,63%. Alusindeksi FTSE Developed Europe kogutootlus üle sama perioodi on olnud +9,37%. Seega on Vanguard’i ETF suutnud pakkuda igal aastal keskmiselt koguni +0,26% võrra paremat tootlust kui alusindeks.

Meenutame, et FTSE Developed Europe indeksi tootlus alates finantskriisis saavutatud aktsiaturgude madalpunktist 2009. aasta märtsis on olnud keskmiselt +13,9% aastas. Vanguard, oma ETF-i juhtimises kasutatava portfelli koostamise metoodika ja väärtpaberite väljalaenamiselt teenitud täiendava tulu abiga, on suutnud sellele lisada keskmiselt +0,26% aastas. Üle vaatlusaluse ligi kuue ja poole aastase perioodi teeb see kogutootluseks +14,16% aastas.

STOXX Europe 600 indeksit järgivatest oli kõrgeima tootlusega ja parima tracking difference numbriga iShares’i ETF. Võttes nüüd arvesse STOXX Europe 600 indeksi kogutootluse alates 2009. aasta märtsist (+14,4%) ja iShares’i täiendava portfelli juhtimisega loodava keskmise aastase tulu +0,09% ulatuses, kujuneb iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF-i kogutootluseks üle vaadeldava perioodi +14,49%.

Seega ajaloolistele tootlustele tuginedes võib öelda, et laiapõhjalise Euroopa aktsiatesse investeeriva ETF-i puhul on iShares’i fondi valinud investorid edestanud madalamate kuludega Vanguard’i ETF-i investoreid keskeltläbi +0,33% tootlusega aastas. Ja ometi oli Vanguardi fondi näol tegu pea poole madalamate kuludega ETF-iga!

Millest sõltub tracking difference?

Õigustatud küsimus on kohe, et kui tracking difference’i mõju kogutootlusele on nõnda oluline, siis millest see tootluste vahe suurus üldse sõltub? Ja lisaks, mis on nii-öelda „hea“ tracking difference number?

ETF-ide sünni algusaegadel sai öelda, et kõige enam sõltub ETF-i ja vastava alusindeksi tootluste vahe ehk tracking differece ETF-i kuludest. Haldustasud, väärtpaberi tehingute teostamise tasud, väärtpaberite hoidmise tasud, järelvalvetasud jne jne. Kõik see on kaasatud ETF-i kulukuse määra ehk TER-i (Total Expense Ratio) numbrisse ning tavaliselt kuvatakse see protsendina aasta kohta. Täna seda enam nõnda üheselt väita ei saa. Kulud on küll jätkuvalt oluline komponent tracking difference’i kujunemisel, kuid samavõrra olulised on ETF-i väärtpaberite väljalaenamisest saadav tulu ja ETF-i investeeringute juhtimise meetod.

Olgu öeldud, et valdav enamus ETF-ide pakkujaid, kasutavad võimalust ETF-i koosseisus olevaid väärtpabereid mõnede teiste väärtpaberite tagatisel välja laenata. Sellest teenitakse tulu, mis olenevalt fondivalitsejast kirjutatakse valdavas enamuses oma tuludesse või kantakse edasi ETF-i ja seeläbi investoritele.

ETF-i investeeringute juhtimine on ETF-i turu arenemisega oluliselt muutunud. Kui alul tähendas (füüsilist replikatsiooni kasutav) indeksfond sisuliselt seda, et ETF ostis STOXX Europe 600 puhul ETF-i kõik indeksis olevad 600 ettevõtet indeksiga täpselt samades osakaaludes, siis täna on asjalood teised. Lisaks eelkirjeldatud moodusele, kus ostetakse kõik alusindeksi 600 aktsiat (niinimetatud full replication) on kuluefektiivsuse eesmärgil kasutusele võetud optimeeritud portfelli juhtimise strateegia (optimized sampling), mille korral alusindeksi 600 aktsiast ostetakse ETF-i tegelikult võib-olla ainult 400.

Otsides optimaalset

Hetkel täpsematesse tehnilistesse detailidesse laskumata võib öelda, et ETF-i investor peaks alati otsima ja eelistama ETF-i, mille tracking difference on kõige vähem negatiivne; positiivsete numbrite korral mõistlikus ulatuses positiivne. Miks mõistlikus ulatuses? Sellepärast, et iga ETF-i eesmärk on siiski järgida oma alusindeksit võimalikult hästi. Kui mingi ETF-i tracking difference on +1% aastas, siis minus tekitab see igatahes ettevaatust. Kuidas on võimalik, et niinimetatud passiivne indeksijärgija näitab alusindeksist nõnda erinevat tootlust, mis siis, et positiivset?! Sellisel juhul on tõenäoliselt kusagil võetud mingeid täiendavaid (investeerimis)riske, mis tänaseni on end küll kenasti ära tasunud, kuid mis muudavad selgelt ETF-i hinna dünaamikat võrreldes järgitava alusindeksiga. Just nimelt seda ETF-i investor üldjuhul ei soovi – oli ju ETF-i investeerimise idee algusest peale turuindeksi tootluse järgimine.

Kui nüüd püüda ülal kasutatud hinnangut „mõistlikus ulatuses positiivne“ kuidagi numbritesse panna, siis ma ütleks, et isegi eeltoodud Vanguard’i +0,26% aastas on juba päris suur erinevus. Sellest võib antud juhul küll veel mööda vaadata ja panna selle erinevuse suuresti lühikese valimiperioodi süüks, kuid minu jaoks isiklikult on +0,25% kuni +0,50% aastast alusindeksi ületootlust juba märk, et tuleks antud ETF-i hingeellu veidi sügavamalt süüvida.

Üks praktiline näpunäide veel. Tracking difference numbreid on mõtet omavahel võrrelda vaid suhteliselt sarnaseid alusindekseid omavate ETF-ide puhul. Nagu näiteks ülaltoodud STOXX Europe 600 ja FTSE Developed Europe. Antud juhul on mõlema indeksi näol tegu Euroopa suurimaid ettevõtteid koondavate indeksitega. Samuti on sobilik omavahel võrrelda selliste ETF-ide tracking difference numbreid, mis investeerivad näiteks kõik arenevate riikide aktsiatesse, kuid järgivad siiski eri indeksipakkujate alusindekseid – näiteks Vanguard FTSE Emerging Markets UCITS ETF vs. iShares MSCI Emerging Markets UCITS ETF.

Lisan alljärgnevalt ka eeltoodud näites kasutatud ETF-ide faktilehed, kus kõigil kolmel juhul näidatud, kuidas leida tracking difference arvutusteks vajalikud andmed ning kuidas arvutuskäik välja näeb.

Head analüüsimist!

[1] Igaks juhuks arvutasin tracking difference numbri iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF-i puhul ka üle täpselt sama perioodi nagu sai tehtud db x-trackers’i ETF-i puhul (21.01.2009 – 30.09.2015), tulemus on veidi madalam (+0,07%) kui üle fondi kogu eluea leitud number (+0,09%).