Olles alustanud investorvajaduste hierarhiat pidi ülespoole rühkimist tootlust kõige enam mõjutavast investorkäitumisest ja läbides teel varade jaotuse ning maksustamise teemad, oleme jõudnud püramiidi tippu ehk kuludeni. Kuigi olen kulud investorvajaduste hierarhias järjestanud kõige väiksema mõjuga faktoriks, ei ole kaugeltki tegu ebaolulise teguriga. Lisaks on siinkohal alaliike, mida arvesse võtta, mitmeid. Väärtpaberite tehingutasud, väärtpaberikonto hooldustasud, valuutavahetustehingutest tulenevad arveldustasud, investeerimis- ja kauplemiskontodele raha sisse- ning väljakannetega kaasnevad kulud on väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevatest kuludes kõige sagedamini esinevad.
Käesolev postitus keskendub peaasjalikult finantsturgudel kaubeldavatesse instrumentidesse (aktsiatesse ja ETF-idesse) investeerimisega kaasnevatele kuludele läbi eraisiku vaatenurga.
Esimene kuluartikkel – väärtpaberikonto avamine
Väärtpaberitesse investeerimiseks on tarvis avada konto. Välismaistesse aktsiatesse investeerides piisab tavalise arvelduskonto olemasolust. Niinimetatud pangasisese väärtpaberikonto avab sulle pank ise. Pangasisese väärtpaberikonto (konto, millele saab soetada välismaiseid aktsiaid) avamisega Eestis tegutsevates kommertspankades üldjuhul tasu ei kaasne, välja arvatud juhul kui seda teha pangakontoris (hinnakirja järgi küsib Swedbank siis näiteks teenustasu 4 EUR).
Eestis registreeritud väärtpaberitesse investeerimisel (näiteks Tallinna börsil kaubeldavad aktsiad) tuleb lisaks avada ka EVK konto (Eesti Väärtpaberikeskuse konto). Hetkel kehtivaid pankade hinnakirju sirvides jääb mulje, et LHV ja Swedbank selle konto avamise eest teenustasu ei küsi, SEB kasseerib 1,60, Danske 3,20 ja Nordea 4,00 eurot.
Nagu varem kirjutanud olen, siis eraisikuna väärtpaberitesse investeerimisega alustades tasub avada eraldiseisev arvelduskonto. See uus konto võib olla nii juba selles samas pangas, kuhu laekub palk ja kus ajad oma igapäevaseid pangatoiminguid kui ka mõnes teises pangas. Oluline on, et saaks registreeritud eraldiseisev konto, kuhu peale kannad ainult investeeringuteks mõeldud raha. Sellisel juhul on hea ja lihtne deklareerida just seesama konto Maksuametile kui investeerimiskonto ning tekib võimalus tulumaksukohustust edasi lükata.
Soodsad tehingutasud kodubörsile investeerimiseks
Kui väärtpaberikonto avatud ja esimene sobilik investeerimisobjekt näiteks Tallinna börsilt välja vaadatud, tuleb aktsiatehingut teostades arvestada ka tehingutasudega. Tehingutasude loogika on tavapäraselt selline, et makstav tasu sõltub soetatud/müüdud väärtpaberite turuväärtusest. Leivinuimateks tehingutasude arvutamise meetoditeks on protsent tehingu väärtusest või siis püsitasu + protsent tehingu väärtusest. Sageli fikseerivad pangad ja maaklerteenust pakkuvad firmad tehingutasudele ka miinimumi. Eestis tegutsevate suuremate kommertspankade tehingutasud Eesti, Läti ja Leedu aktsiatehingutele on välja toodud alljärgnevas tabelis.
Tabeli ülemine sektsioon kajastab tehingutasu eurodes sõltuvalt tehingu väärtusest – näiteks soetades aktsiaid 1 000 euro väärtuses võtab LHV tehingutasudeks 5,00, SEB 3,20 Danske Bank 10,00 eurot jne. Tabeli alumises pooles on kajastatud tehingutasu osakaal tehingu väärtusesse. Võttes taas näiteks selle sama 1 000 eurose aktsiatehingu, näeme, et LHV puhul kulub tehingutasudeks 0,5% tehingusummast, SEB puhul 0,32% jne.
Järgnev on nüüd küll puhtalt subjektiivne, aga mina näiteks ei soovi üldjuhul maksta tehingutasudeks rohkem kui 1% tehingu väärtusest. Ülaltoodud hinnakirja arvestades ei asuks ma seega enne Tallinna börsilt läbi LHV aktsiaid ostma kui umbes 400 eurot sääste koos, SEB-s toimetades oleks selleks miinimumpiiriks siis umbes 325 eurot jne.
Välismaised aktsiatehingud on kallimad
Finantsmaailm ei piirdu kaugelti ainult Eesti ja Baltikumiga. Turukapitalisatsioonilt (aktsiate arv korrutatud aktsiate hinnaga) maailma suurim aktsiaturg on järkuvalt USA. Lisaks on börsil kaubeldavate fondide (ETF-ide) turuletulekuga muutunud väga lihtsaks ühe tehinguga sadade kui mitte tuhandete ettevõtete aktsiaosaluste soetamine. Seega varem või hiljem tekib alustaval investoril huvi laiendada oma investeerimisuniversumit ja piiluda ka piiri taha.
Välismaiste aktsiate ja ETF-ide tehingutasud on oluliselt kõrgemad kui Balti aktsiate puhul. Pankade lõikes erinevad hoopis rohkem nüüd ka tehingutasude arvutamise meetodid (valemid). Järgneva tabeli ülemine pool kajastab välismaiste aktsiate/ETF-ide tehingutasusid eurodes sõltuvalt tehingusumma suurusest, alumine pool toob taas välja tehingutasu protsentuaalse osakaalu tehingu väärtusest.
Näeme, et tehingutasule kuluv raha samade investeeritavate summade juures on välisaktsiatesse investeerides märkimisväärselt suurem. Kui 1 000 euro eest Eesti aktsiaid ostes sai hakkama parimal juhul isegi pisut enam kui 3 eurose tehingutasuga, siis nüüd on see summa kordades suurem – vähemalt 14 eurot.
Võttes taas aluseks minu subjektiivse 1% piiri, tõuseb minimaalne mõistlik tehingusumma välisaktsiatesse investeerimisel 1 500-2 000 euro piirimaile. Seega tavahinnakirja alusel mõne USA aktsia või Euroopa börsil kaupleva ETF-i ostmiseks võiks olla säästetud vähemalt 1 500 kuni 2 000 eurot. Neil, kelle sissetulek või varade maht ei võimalda nõnda suuri summasid korraga investeerimiseks kokku saada, tasub kiigata pankade poolt pakutavate kasvukonto/fondiplaani ja muude taoliste lahenduste poole. Nende puhul soovitan kindlasti tähelepanu pöörata ka tehingutasudele väärtpabereid/fonde müües, sest tavaliselt on ostutehingud tavahinnakirjast soodsamad, kuid müügitehingud kallimad. Ka erinevad haldustasud kipuvad kokkuvõttes olema kõrgemad kui tavalise väärtpaberikonto igakuine hooldustasu.
Limiitorder – kulukam, kuid seda väärt
Tähelepanelikum tabeliuurija märkas, et LHV on seal esitatud kahel real. Olen eraldi välja toonud tehingutasud limiithinnaga tehingu teostamisel. Tavalise aktsite ostu- või müügikorralduse (orderi) sisestamisel teostatakse tehing hetke turuhinnaga, isegi kui juhtub, et just täpselt sellel hetkel, mil sinu tehingukorraldus turule jõuab, on aktsiahind näiteks 10% tõusnud. Limiithinnaga tehingukorralduse puhul saab iga investor ise ette määrata, mis on maksimaalne aktsia ostuhind ostuorderi ja minimaalne müügihind müügiorderi sisestamisel. Nõnda toimides väldid ootamatuid üllatusi.
Näiteks võib sinu ostuorderi sisestamise ja turule jõudmise vahepealsel ajal tulla välja mõni oluline ettevõtet puudutav uudis või makromajanduslik statistikanumber, millele aktsia hind koheselt järsu tõusuga reageerib, kuid pärast mõnda aega taas endise taseme saavutab. Limiithinda oskuslikult kasutades väldid selliseid üllatusi. Lisaks, ja minu jaoks ehk isegi olulisemaks põhjuseks, miks limiithinnaga ordereid kasutada, on tänapäevane algoritmilise kauplemise väga suur osakaal. Lihtsustatult on tegu arvutiprogrammidel baseeruvate kauplemisrobotitega, mis muuhulgas positsioneerivad end “tavaliste” kauplemisorderite ette ja ajavad millisekundite jooksul aktsia hinna üles (ostuorderi puhul) või alla (müügiorderi puhul) ning lõikavad seeläbi kasu. Limiithinnaga order sellist “vaheletrügimist” ei väldi, kuid seab piirid kui kaugele on algodel võimalik hinda liigutada. Eriti asjakohased on limiithinnaga orderid minu arvates börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF-idesse) investeerides, sest lähiminevik on näidanud, et turutõrgete ja/või madala kauplemisaktiivsuse tingimustes on ebatavaliste tehingute osakaal suurem just ETF-ides, isegi tavapäraselt väga kõrget kauplemisaktiivsust omavates ETF-ides.
Seega olen leidnud, et igasugu üllatuste vältimiseks on mõistlik maksta see 3 eurot tehingu kohta rohkem ja kasutada alati limiithinnaga tehinguid. Kas ka teised pangad peale LHV Eestis limiithinnaga tehinguid võimaldavad ja kui palju see maksab, ei oska öelda, sest ses osas mul isiklik kogemus puudub.
Püsitasud – väärtpaberikonto hooldustasu
Olles avanud väärtpaberikonto (ühekordne tasu või tasuta) ja teostanud oma esimese aktsiaostu (ühekordne tasu), ei ole investoriks olemise kulud sellega veel kaugeltki lõppenud. Nüüd tulevad mängu korduvad püsitasud ehk väärtpaberikonto hooldustasud, mida pangad võtavad igakuiselt lähtudes väärtpaberikontol hoitavate vahendite suurusest.
Väärtpaberikonto kuise hooldustasu osas on pilt rohkem kui kirju. Esiteks eristavad kõik pangad siinkohal Eesti (või üldisemalt Balti) aktsiaid kõigi teiste riikide aktsiatest. LHV näiteks Balti aktsiatele igakuist konto hooldustasu ei rakenda – Balti aktsiate hoidmine on seal tasuta.
SEB ja Swedbank’i puhul kehtib teistsugune taks vaid Eesti aktsiatele ning sõltub aktsiaportfelli suurusest – SEB-s kuni 6 500 euro puhul ja Swedbank’is kuni 6 391 euro puhul 0,64 eurot kuus; SEB-s 6 500-65 000 euro puhul 2 eurot kuus ja Swedbank’is 6 392 – 63 912 euro puhul 3,20 eurot kuus.
Nordea ja Danske Bank on oma hinnakirja korraldanud nii, et kuni 10 000 eurose Eesti aktsiaportfelli väärtuse puhul kasseerib Nordea 0,60 eurot kuus ja Danske 0,83 eurot kuus; 10 000 – 100 000 portfelli väärtuse puhul võetakse kuiseks hooldustasuks vastavalt 1,50 ja 1,66.
Välismaiseid aktsiaid sisaldava aktsiaportfelli kuised hooldustasu protsendid ja vastavad minimaalsed kuutasu määrad on kajastatud alljärgnevas tabelis.
Oluline on siinkohal meeles pidada, et väärtpaberikonto kuistele hooldustasu hindadele lisandub üldjuhul ka käibemaks (hetkel 20%).
Näitlikustamiseks olgu öeldud, et kuni 10 000 euro suuruse Balti aktsiaid sisaldava väärtpaberikonto igakuine hooldustasu jääb sõltuvalt pangast vahemikku 0 kuni 3,84 eurot (koos käibemaksuga), sama suure välismaiste aktsiate portfelli puhul on igakuine hooldustasu sõltuvalt pangast vahemikus 1,44 kuni 4,61 eurot (koos käibemaksuga).
50 000 eurose välisaktsiate portfelli puhul on igakuine hooldustasu Swedbank’is näiteks juba 6 eurot ja LHV-s pea 13 eurot. See teeb hooldustasudeks aasta peale kokku juba vastavalt 72 eurot ja 151 eurot. Üldse mitte enam väikesed numbrid. Seega investeerimisportfelli kasvades kasvab pankade poolt võetav igakuine väärtpaberikonto hooldustasu üpris kiirelt.
Kõik eeltoodud hinnad pärinevad 01.12.2015 seisuga pankade tavahinnakirjast ja kehtivad eraklientidele. Juriidilistele isikutele ehk ettevõtetele on tehingutasud üldjuhul samad, kuid sageli on väärtpaberikonto avamine ja kuuhooldustasud märkimisväärselt kõrgemad kui eraisikust klientidele.
Veelgi detailsema aktsiatehingutega kaasnevate tasude võrdluse Eestis tegutsevate suuremate kommertspankade kohta on kokku pannud Finantsinspektsioon tarbijaveebis minuraha.ee, siiski puudub sealt mingil põhjusel Nordea.
Hulk muid, esmapilgul peitu jäävaid, kulusid
Investeerimistegevusega juba pisut tegelenud olles hakkab pinnale ujuma veel ja veel täiendavaid kulusid, mida esmapilgul ei osanud tähele panna või millele tähtsust omistada. Üheks olulisemaks, ja tegelikult väga märkimisväärseks, kulukohaks on valuutavahetus. See on selline hästipeidetud kulu, mida ilma hetke turukurssi teadmata ei oskagi tähtsustada. Selle postituse kirjutamise ajal on euro-dollari vahetuskurss globaalsetel finantsturgudel 1,0877 (hetke turukursi nägemiseks trüki otsingumootorisse EURUSD), LHV pakub mulle samal ajal kontol seisvate eurode dollariks vahetamisel kurssi 1,0789. Seega on valuutavahetuse “tehingutasu” ligikaudu 0,8% vahetatavast summast. Seda on ikka päris palju! Meenutagem, et väärtpaberi ostu või müügi tehingutasu jäi seal 1 500 – 2 000 euroga opereerides samuti umbes 1% kanti. Seega juhul kui mul on soov New Yorgi börsilt soetada mõnd USA dollaris kauplevat aktsiat, kuid mul endal dollareid ei ole, pean arvestama, et alustades 2 000 euroga, saan lõpuks pärast valuuta konverteerimist ja väärtpaberi ostu tehingutasu oma kontole tegelikult vaid 1 964 euro väärtuses aktsiaid.
Sellega veel valuutavahetusega kaasnevate peitu jäävate kulude teema ei lõpe. Järgnevalt jagan oma isiklikku õppetundi, mida igal välisvaluutas väärtpabereid soetaval investoril tasub edaspidi silmas pidada. Teadupärast avanevad USA börsid Eesti aja järgi 16:30, mis tähendab, et kauplemine USA-s toimub valdavas enamuses Eesti mõistes töövälisel ajal. Kord kella 22 paiku õhtul, mil lõpuks jõudis küpsusfaasi järjekordne investeerimisidee, asusin oma LHV konto kaudu ostutehingut teostama. Dollareid mul kontol oli, kuid mitte piisavalt, mistõttu soetasin neid ligi poole ulatuses juurde. Registreerisin silmadega sügavamale süüvimata vahetuskursi ja aktsepteerisin valuutavahetuse tehingu. Järgmisel hetkel tabasin end mõtlemast, et oot-oot, kuidas see kurss päevase ajaga võrreldes nüüd siis nõnda palju liikunud on? Võtsin võrdluseks kõrvale hetke euro-dollari turukursi ja suur oli mu üllatus kui selgus, et kursivahe oli eelpool kirjeldatud ca 0,8% asemel hoopis pea 2%. Kõrvutasin kursivahed päevasel ja õhtusel ajal ka järgmisel ja ülejärgmisel päeval ning mõistsin, et nii ongi – päevasel ajal on kursivahe väiksem ja õhtusel ajal tõuseb rohkem kui kaks korda. Seega tasub dollaris plaanitavate aktsiate ostuks vahetada eurod dollariteks ettevaatavalt juba päevasel ajal, et siis õhtul USA börside avanedes juba dollareid omades ostusid sooritama minna. Nii toimides säästad koguni 1,2% oma tehingusummast ehk näiteks 2 000 eurose tehingu puhul on sääst 24 eurot.
Üks, esialgu tavaliselt tähelepanuta jääv, investeerimisega seonduv kuluartikkel on veel, seda küll peamiselt välismaiste maaklerteenust pakkuvate firmade puhul. Nimelt on välismaised maaklerteenust pakkuvad firmad sageli rakendanud teenustasu kontolt raha välja kandmise korral. Mõnede firmade puhul on kord kuus väljamaksed tasuta, mõnede puhul mitte. Üldiselt ulatuvad tasud 7-10 dollarist/eurost mitmekümne dollari/euroni ühe väljamakse kohta.
Kokkuvõtteks
Kuigi olen paigutanud investeerimisega kaasnevad kulud investorvajaduste hierarhias üheks kõige vähemoluliseks aspektiks, ei saa kulusid kaugeltki ignoreerida, eriti meil siin Eestis, kus väärtpaberitehingute tehingutasud on muu maailmaga võrreldes üpris kõrged. Lisaks tehingutasudele tasub üle vaadata ka igakuised väärtpaberikonto hooldustasud – passiivse väikeinvestori jaoks, kes teeb võib-olla ainult 2-3 tehingut aastas, võivad konto hooldustasud ajapikku muutuda isegi olulisemaks kui tehingutasud. Ka valuuta konverteerimise peidetud tasudel/kursierinevustel on mõistlik silm peal hoida. Võib juhtuda, et näiteks peamiselt USA aktsiatesse investeeriva väikeinvestori jaoks on mõni konkurendist kõrgemat tehingutasu küsiv pank tänu oluliselt soodsamale välisvaluuta konverteerimise võimaldamisele hoopis mõistlikum valik.
Miks Sa Interactive Brokers kaudu tehinguid ei tee ja mida üldse IB arvad?
Vähemalt mõni aeg tagasi oli seis selline, et IB kontot ei saanud Maksuametile deklareerida kui investeerimiskontot. Seadusest näpuga järge ajades on seis jätkuvalt selline, et investeerimiskonto võib avada ainult Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi krediidiasutuses. Säästumaakleritel üldjuhul krediidiasutuse tegevusluba ei ole ja seetõttu ei saa seal avatud kontot üldiselt deklareerida kui investeerimiskontot. Seega IB-s kontot avades võidaksin küll tehingutasudes, kuid peaksin regulaarselt deklareerima ja tasuma tulumaksu. Minu arvutuste kohaselt on võit tulumaksu edasilükkamisest suurem kui madalamatest võimalikest tehingutasudest.
Kui kellelgi on sel teemal hiljuti Maksuametiga suhtlemist olnud, siis võib julgelt kogemusi jagada!
Kas meil pole topeltmaksustamise vältimine USA-ga näiteks. Sealt tulevatelt dividendidelt peetakse kohe 15% kinni ja korras temaga? Mingit investeerimiskontot selleks pole vaja kui vaid dividende koguda? Aktiivsel kauplemisel teine teema.
Põhimõtteliselt, kui sa investeerid vaid USA aktsiatesse (või mõne muu riigi instrumentidesse, mis peavad juba asukohariigis tulumaksu kinni) ja ei plaani mitte kunagi müüa ega rebalanseerida (müüa eesmärgiga vähendada mõne väga suurt hinnatõusu kogenud aktsia osakaalu portfellis), siis ei ole tõesti investeerimiskonto vajalik.
Samas kui juhtub, et mingil põhjusel soovid/tuleb mõnd aktsiat müüa kasvõi 5 aasta pärast, siis ilma investeerimiskonto süsteemi kasutamata tekib sul kohe hinnatõusust kasumi teenimise puhul kohustus see tulu deklareerida ja tasuda tulumaks kapitalikasvult. Investeerimiskonto puhul seda kohest tulumaksukohustust ei teki – seni kuni see raha jääb investeerimiskontole (või kuni sissemaksed ületavad väljamakseid), saan kogu summa täies ulatuses uuesti investeerida.
Aga peale IB midagi muud? Kas EU piires pole mõnda head soodsat maaklerit, keda saaks kasutada investeerimiskontona? Ja kas oled uurinud, mis seis siis on, kui investeerida OÜ alt?
Minu isiklik põhjus seda uurida on soov mitte kogu raha hoida Eesti pankades.
Mõned aastad tagasi jäi mulle Euroopast ainsana silma taanlaste Saxo Bank, neil kenasti krediidiasutuse tegevusluba olemas ja peaksid investeerimiskonto raames sobima küll. Samas nende kulud minu mäletamist mööda märkimisväärselt Eesti kommertspankade omadest ei erine.
Juhul kui investeerid OÜ alt, siis langeb investeerimiskonto võimalus ära ja võid kasutada mistahes välismaist maaklerfirmat.
See LHV poolt kursi muutmine ööpäeva jooksul oli väga üllatav info. Ilmselt poleks ise seda jupp aega (kui üldse) avastanud. Tänud! Ise olen hakanud kahtlema USA indeksfondidesse investeerimises, kuna topeltvolatiilsus (aktsiaturu kõikumine + valuutakursi muutused) muudab mind närviliseks. Uusi investeeringuid vähemalt nii tugeva dollari pealt teha ei taha.
Kui kursimuutused meeltmööda ei ole, siis tasub kiigata maandatud valuutariskiga ETF-ide poole, need on küll tavaliselt mõnevõrra kõrgema haldustasuga (TER-iga), kuid meelerahul ja kindlustusel ongi oma hind. Näiteks iShares MSCI World EUR-Hedged UCITS ETF (ticker IBCH või IWDE) ja iShares S&P 500 EUR-Hedged UCITS ETF (IBCH või IUSE) on kaks sellist laiapõhjalisemat vastavalt kõigi arenenud tööstusriikide aktsiatesse ja USA aktsiatesse investeerivat börsil kaubeldavat fondi.
Mis puudutab pangapoolset vahetuskursi muutmist ööpäeva jooksul, siis jah, investorina ei ole seda kuigi tore avastada, kuid panga seisukohast vaadelduna õigati mõistetav käitumine – kuna globaalsed valuutaturud on avatud ööpäev läbi ja vaevalt, et keegi LHV-s pidevalt valves istub, siis riskide vähendamiseks on selline puhvrite tekitamine igati mõistlik.
Kas keegi seletaks lihtsate sõnadega ära, mida tähendab “hedged”. Neid nimesid, kus see sõna sees on, kohtab fondide hulgas alatasa. Kas see on mingi kindlustus valuutakursi kõikumist vastu?
Jah, hedged tähendab sisuliselt seda, et mingi konkreetne riskifaktor on tuletisinstrumentide abil maandatud/neutraliseeritud. Näiteks eelpool viidatud EUR-hedged viitab sellele, et valuutarisk euro suhtes on maandatud ning kursimuutused ETF-i hinda ei mõjuta.
Näiteks iShares Core MSCI World UCITS ETF (EUNL / SWDA) investeerib muuhulgas 58,3% vahenditest USA aktsiatesse, 8,9% Jaapani ja 7,5% Suurbritannia aktsiatesse. Selle ETF-i viimane sulgemishind Saksamaa Xetra börsil on hetkel 38,90 eurot. Oletame, et järgmisel kauplemispäval on kõik maailma börsid suletud välja arvatud New Yorgi börs, millel aktsiad tõusevad näiteks 5% võrra. See tähendab, et ETF-i hind peaks tõusma 0,583*5%=2,915% ehk uueks ETF-i hinnaks oleks 40,03 eurot. Lisaks aktsiahindade muutusele kõiguvad tavaliselt ka valuutakursid. Oletame, et kõik muud ETF-i investeeringute valuutakursid (jeen, naelsterling, frank jne) euro suhtes ei muutu, ainult USA dollar nõrgeneb näiteks 2%. See tähendab, et meie euros kaupleva ETF-i hind peaks dollari nõrgenemisest tingituna langema 0,583*2%=1,166%. Liites kokku aktsiate tõusu mõju (+2,915%) ja USA dollari nõrgenemise mõju (-1,166%), peaks antud ETF-i hind tõusma +1,749% ehk fondi hinnaks kujuneb hoopis 39,58 eurot. Seega kõnealuse ETF-i puhul mõjutavad hinda nii valuutade liikumised kui ka aktsiahindade liikumised.
Eelpool viidatud IBCH ehk iShares MSCI World EUR-Hedged ETF-i puhul on valuutakursside mõju eurodes kauplevale ETF-ile neutraliseeritud ehk ülalkirjeldatud näidisstenaariumi IBCH jaoks läbi mängides on mõju 5% aktsiahindade tõusust ETF-i hinnale taas + 2,915%, kuid mõju dollari 2% nõrgenemisest on 0%. Seega sama stsenaariumi puhul tõuseb IBCH hind +2,915% võrra.
Kui ülaltoodud näites oli tänu välisvaluuta nõrgenemisele kasulik omada EUR-hedged ETF-i, siis hedge toimib ka teistpidi ja välisvaluutade tugevnemisel jääb IBCH tootlus EUNL tootlusele alla. Loodan, et oli abiks.
PS! Valuutakursi kõikumiste maandamist teostatakse mitmel eri viisil. Olles võrrelnud erinevaid kasutatud meetodeid, siis kõige kuluefektiivsem ja ka kursikõikumisi samas üpris hästi maandav viis tundub olevad 1-kuuliste forward-lepingute sõlmimine ja pidev ülerullimine. Vastava ETF-i halduri poolt kasutatav valuutariski maandamise meetod on tavaliselt kirjas ETF-i prospektis.
Suurepärane ülevaade, tänan! Olen just selle teema peale ka ise palju mõelnud.
Tore kuulda, et läks asja ette!
Tere,
Kas valuutariski ja kursivahe vältimiseks oleks LHV’s Kasvukonto kaudu investeerides mõistlik ise päeval raha USD’ks vahetada ja alles siis kasvukontole kanda. Ei tea kas sedasi töötaks…?
Ps! Igati asjalik ülevaade!
Tänud suured!
MS
Kuna mul isiklik kogemus kasvukontoga puudub, siis ei oska öelda, kuidas seal asjad käivad. Tasub oma kontoväljavõtet uurida ja vaadata, mis kursiga ning millal konverteerimised on tehtud ja kõrvutada seda kurssi siis vastava päeva/tunni turukursiga.
Väga hea blogi. Avastasin selle eile ja väga mõnus lugemine siin täna ja eile. Olen ise ka jõudnud oma investeerimisplaaniga aktsiate maailma ja sain siit väga häid ideid edasiminekuks. Kaks aastat olen oma vaba raha paigutanud ühisrahastusse, kuid nüüd vaatan aktsiate poole.
Igatahes loodan, et teil on motivatsiooni oma mõtteid ka edaspidi avaldada, õppida on siit palju.
Tervitades
Kristo
Aitäh positiivse tagasiside eest! Sellised väljaütlemised on igati motiveerivad ja just seesama teadmine, et sain kellegi inspiratsioonipuhangule lisatõuke anda panevadki mind ikka ja jälle kirjapulka haarama 🙂
Kas ülaltoodud haldustasusid vaadates jääb mul midagi kahe silma vahele? Balti aktsiate puhul tundub kalleim võimalik tasu olevat kuni 10 tEUR portfelli puhul Swedbank 3,2 EUR + km = 3,84 EUR (blogis toodud 4,61 EUR). Välisaktsiate portfelli puhul 10 tEUR portfelli korral LHV 0,025% e. 2,5 EUR + km = 3 EUR
Tundub, et Balti aktsiate eest võetav haldustasu maksimum 10 tuhande eurose portfelli puhul jääb tõesti maksimaalselt 3,84 euro juurde ja tegu trükiveaga, parandan ära. Välismaiste aktsiate puhul mäletan, et kombineerisin kuidagi eri riikide aktsiaid ja ETF-e ning kuna osad pangad võtavad tasu iga riigi või riikide grupi kohta eraldi, siis nõnda see summa kujunes.
Teie blogi lugedes jääb mulje, et tegutsete pigem välismaiste väärtpaberitega. Sellega seoses küsin, et miks Te seda LHVs teete, mitte Swedbankis. 10k € konto puhul on hooldustasu vahe >2x, suurema portfelli puhul vahe suureneb. Kui portfellis on ka Balti aktsiad, siis vahe veidi väheneb.
Tehingutasud (välismaised väärtpaberid) on väiksemate tehingute puhul LHVs odavamad ja suuremate tehingute puhul kaldub kaalukauss Swedi kasuks, breakeven on ca 2500€ juures. Kasvukonto postituses mainisite, et Teie tehingutasud tavaliselt ei ületa 1%. Sellest järeldan, et Teie tehingud ei saa jääda sellest 2500€’st palju allapoole.
Või kuna see on üpris vana postitus, siis äkki oletegi ümber kolinud? Soovin lihtsalt teada, sest mulle näib Swed õige lahendus ja ega mul midagi olulist märkamata ei jää?!
Tervitades,
Põhjuseid LHV valimiseks aastaid tagasi oli üpris mitmeid. Peamisteks olid see, et nägin ette ka mingi osa Balti aktsiate kaasamist portfeli (mille hoidmine LHV-s tasuta) ning võimalus LHV-s kasutada limiitordereid. Mulle oli jäänud siis otsust tehes mulje, et keegi teine limiitorderitega tehinguid toona ei võimaldanud. Lisaks puudus Swedbank’is võimalus USA aktsiate puhul taotleda madalamat kehtivat maksumäära (30% asemel 15%), mis dividendiaktsiatesse investeerides on päris oluline maakleri valiku aspekt.
Tere!
1. Uurin ennatlikult, mis ostusummade juures IB platvormis selle 1% tehingutasude piirmäära kätte saab?
2. Ei ole kindlasti kuluefektiivne aga uurin siiski – kas teoreetiliselt on üksikaktsiad ja ETF’e võimalik osta ka väikeste osade kaupa nagu Bitcoini (et ostan nt. Amazoni aktsiat 100 euro kaupa) ?
Suur tänu!
1. Kui valida IBs paindlikum ja odavam hinnakiri, siis USA aktsiate tasu 35 senti ehk ka 35 dollariga ostes on tehingutasu 1%. Euroopa börsidel kauplevate aktsiate ja ETFide puhul jäävad madalamad tasud sinna 1,25-2,80 euro kanti ehk tehingusumma siis vastavalt 125-280 EUR.
2. Jah, IBs saab osta ka osa aktsiast (fractional shares) ja 100 dollari kaupa näiteks Amazoni osta on kuluefektiivsuse mõttes täitsa okei, sest tehingutasu 0,35 USD ehk kuluks siis 0,35%.
Kas see, et limiitorderi eest tuleb maksta on endiselt aktuaalne? Olen ostnud Balti aktsiaid LHV-s mitmeid kordi ja kasutanud limiitorderit, kuid ei ole tähele pannud, et selle eest lisaks midagi maha oleks läinud. Praegu googledades ka infot ei leidnud. See oleks küll hea üllatus kui teadmatusest niimodi raha tuulde olen loopinud:D
Balti börsi tehingute puhul LHV limiitorderi eest tasu ei küsi ehk kõik tehingud on ikka tasuta. Samas välismaiste aktsiate puhul on lisatasu limiitorderi korral jätkuvalt olemas.