Maailmas on üle 5 000 erineva börsil kaubeldava fondi (Exchange Traded Fund ehk ETF). Kuna ETF-id on sageli noteeritud mitmel eri börsil ja kauplevad neil erinevates valuutades (näiteks üks ja sama ETF on noteeritud nii USA dollaris, euros kui ka näiteks Šveitsi frangis), on tegelik valik veelgi suurem. Ainuüksi kümne suurema riigi börse vaadeldes on erinevaid ETF-i noteeringuid rohkem kui 10 000. Pealegi selgub pisut valikuga tutvudes, et eksisteerib mitu esmapilgul suhteliselt sarnast ETF-i eri ETF-i pakkujatelt. Võtab ikka silme eest kirjuks küll – ja mitte ainult algajal investoril. Kuidas siis valida investeerimisega alles tutvust tehes oma esimene ETF?
Loodetavasti aitavad järgnevad kolm soovitust alustaval investoril jõuda väiksema vaevaga oma esimese ETF-i ostuotsusteni.
1. Vali laiapõhjaline ETF
Laiapõhjaline ETF on selline börsil kaubeldav fond, mis järgib võimalikult suurt hulka investeerimisvõimalusi sisaldavat alusindeksit. Aktsiate poolel on heaks näiteks järgmised laiapõhjalised indeksid:
- MSCI World – koosneb rohkem kui 1 600 suurettevõtte (large-cap) ja keskmise suurusega ettevõtte (mid-cap) aktsiast, mis pärinevad 23 arenenud tööstusriigist, igast riigist indeksisse kaasatud aktsiad moodustavad sealsest turukapitalisatsioonist keskmiselt 85%;
- FTSE All-World – 23 arenenud tööstusriigi ja 23 areneva riigi suurettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete aktsiaid koondav indeks, kokku üle 3 000 aktsia, mis moodustab keskeltläbi 90-95% kogu maailma investeeritavast turukapitalisatsioonist;
- MSCI ACWI IMI ehk MSCI All Country World Index Investable Market Index – 23 arenenud tööstusriigi ja 23 areneva riigi suurettevõtete, keskmise suurusega ja väikeettevõtete aktsiaid koondav indeks, kokku üle 8 500 aktsia, mis moodustab ligikaudu 99% kogu maailma investeeritavast turukapitalisatsioonist.
Eesti aktsiaturg ühegi ülalnimetatud globaalse indeksi koosseisu ei kuulu. Küll aga on seal näiteks Soome ja Poola. FTSE All-World indeksisse on kaasatud näiteks 13 Soome aktsiat, mille osakaal kogu indeksist moodustab 0,33% ja 25 Poola aktsiat koondosakaaluga 0,12%.
Levinuimateks ülemaailmse haardega aktsiaturgude ETF-ideks on Vanguard FTSE All-World UCITS ETF, iShares Core MSCI World UCITS ETF, iShares MSCI World UCITS ETF (Dist), db x-trackers MSCI World Index UCITS ETF 1C.
Võlakirjade maailmas on populaarseimad:
- Barclays Aggregate koondindeksid nagu näiteks Barclays US Aggregate Bond Index, Barclays Euro Aggregate Bond Index, Barclays Global Aggregate Corporate Bond Index – esimesed kaks neist investeerivad nii keskvalitsuse, kohalike omavalitsuste, riigiettevõtete kui ka eraettevõtete võlakirjadesse, viimatinimetatud indeks koondab ainult kõrge krediidikvaliteediga ettevõtete võlakirju;
- Citi valitsuste võlakirjade indeksid nagu näiteks Citigroup Group-of-Seven (G7) Government Bond Index.
Populaarseimateks Euroopa börsidel kauplevateks laiapõhjalisteks võlakirja-ETF-ideks on näiteks iShares Euro Aggregate Bond UCITS ETF ja iShares US Aggregate Bond UCITS ETF. Esimene neist hõlmab euroala riikide valitsuste ja riigiagentuuride, samuti kõrge krediidikvaliteediga ettevõtete võlakirju ja eurodes välja antud pandikirju. Teine ETF investeerib sarnastesse USA dollaris välja antud võla- ja pandikirjadesse.
Miks laiapõhjaline ETF?
Miks on laiapõhjaline ETF alustajale parem kui mõne konkreetse riigi või majandussektori aktsiatele panustav ETF? Toon ühe näite.
Öeldagu mistahes, finantsturud on siiski üpris ettearvamatud. Eriti veel algaja investori jaoks, kel puudub igasugune isiklik tarkus ja vahetu kogemus. Seega ei ole üldse kohatu kasutada veidike võrdlust sellise hasartmänguga nagu rulett. Mõelgem korra oma esimesest ETF-i abiga plaanitavast aktsiainvesteeringust kui panusest. Umbes samasugusest panusest, mida sa teed ruletilaua taga.
Otsustades oma vaevaga teenitud ja säästetud rahanatukese paigutada näiteks võlakirjade/ühisrahastuse laenude varaklassi asemel aktsiate varaklassi, panustaksid sa ruletilaua analoogiat kasutades nagu ainult ühele kindlale värvile, näiteks mustale. Ainult värvile panustades on võiduvõimalused pisut vähem kui 50-50 [1].
Juhul kui sa otsustad hoopis, et sinu valikud oma esimesteks ETF-i ostudeks on näiteks USA biotehnoloogia ettevõtete ETF (XBI US), Euroopa väärtusaktsiate ETF (IEVL IM) ja Jaapani väikefirmade ETF (ISJP IM), teed sa sisuliselt juba palju spetsiifilisi panuseid. Ruletianaloogia valguses on mustale värvile panustamise asemel su säästud nüüd mängus näiteks musta mänguvälja number 2, number 8 ja number 22 peal. Jah, võidu/hea õnne korral on rahaline tulu märgatavalt suurem, kuid võidu esinemise tõenäosus on nüüd oluliselt väiksem (ruleti puhul näiteks ligikaudu 8%) kui panustades vaid mustale värvile/kogu aktsiate varaklassile.
Seega puht tõenäosuslikust aspektist lähtudes tasub algajal jätta igasugu kitsa majandussektori, riigi, investeerimisstiili ja muud niši ETF-id ajaks, mil ollakse turgu tundma ja tunnetama õppinud. Teiseks ja mitte üldse vähemoluliseks teguriks on ka tõsiasi, et mida spetsiifilisema/kitsama ETF-iga on tegu, seda suurem on hinnakõikumiste ulatus (volatiilsus) ja kõrgemad on ka kulud. Kõrgemad kulud väljenduvad näiteks kõrgemas TER-is ehk ETF-i kulukuse määras ja laiemas ostu- ja müüginoteeringute vahes ehk bid-ask spread’is.
2. Otsusta, kas soovid dividendimakseid
Järgmiseks tasub ära otsustada, kas soovid oma ETF-i koosseisus olevate investeeringute poolt teenitud dividenditulu võtta välja rahas või mitte. Mõnedele dividendimaksed meeldivad, mõnedele mitte. Sarnaselt tavalistele investeerimisfondidele saab ka ETF-ide puhul valida, kas paigutada oma raha sellisesse fondi, mis regulaarselt maksab laekunud dividendid välja (distributing) või sellisesse, mis investeerib dividendid automaatselt edasi (accumulating/capitalizing). Esimesel juhul kantakse teatud regulaarsusega (selleks võib olla nii üks kord kuus, kvartalis või ka aastas) kõik antud perioodil ETF-i investeeringute poolt teenitud dividendid sinu kui investori kontole. Edasi saab igaüks ise otsustada, mida parasjagu laekunud rahaga peale hakata – kas soetada selle raha eest selle sama ETF-i osakuid, mõne muu omi või kasutada seda raha hoopis elamiskulude katteks. Osadele investoritele, nagu näiteks ka mulle, lihtsalt meeldib mõte regulaarselt kontole laekuvast omanikutulust ja valikuvabadusest.
Teiste jaoks on esialgu imepisikesena näivad dividendilaekumised pigem igavene tüütus. Summad on liialt väikesed, et need saaks eraldiseisvalt uuesti edasi investeerida, lisaks peab taas panustama ajaressurssi investeerimisotsuste tegemisele ja tehingute teostamisele ning pealegi toob iga tehing endaga kaasa ju ka kulud. Nõnda mõtlevatele investoritele on sobilikud akumuleerivad ETF-id ehk sellised, mis investeerivad dividendid automaatselt ise edasi ning investoritele omanikutulu välja ei maksa.
3. Eelista Euroopa börsidel eurodes kauplevaid ETF-e.
Kui sobilik alusvara (alusindeks) välja valitud ja dividendimaksete eelistus ka paigas, tuleb silmitsi seista tõsiasjaga, et sisuliselt ühe ja sama investeerimisidee jaoks on olemas mitmeid ETF-e, mis pealegi kauplevad veel eri börsidel ja erinevates valuutades. Siin on soovitus lihtne – võimaluse korral eelista alati mõnel Euroopa börsil eurodes kauplevat ja Iirimaal registreeritud ETF-i. Miks? Põhjuseid on siin mitmeid.
Esiteks tasub võimaluse korral eelistada eurodes kauplevat ETF-i teistes valuutades kauplevatele ETF-idele, sest juhul kui sa soetad eurodes kaupleva ETF-i, siis saad lihtsalt ilma igasugu täiendavate kuludeta enda eurodes kontol olevad säästud ära investeerida. Juhul kui lähed oma säästetud eurode eest aga ostma näiteks USA dollaris kauplevat ETF-i, tuleb sul silmitsi seista valuutavahetuse „peidetud“ kuluga. Keskeltläbi jääb hetke turukursi ja väikeinvestorile pakutava vahetuskursi vahe Eesti kommertspankades 1% kanti konverteeritavast summast, kuid võib teatud juhtudel ulatuda isegi kuni 2%. Kuigi seda 1% „tasu“ ei võeta su kontolt maha nagu näiteks väärtpaberi tehingutasu, siis reaalsuses saad neid USA dollaris soetatavaid ETF-i osakuid sisuliselt 1% võrra ehk valuutavahetuse kursivahe ulatuses vähem. Siit ka põhjus, miks tegu on niinimetatud peidetud kuluga.
Teatavasti on suurpankadel ja ETF-i haldusfirmadel hoopis soodsamad tingimused finantsturgudel toimetamiseks. Sellest tõusebki kohe küsimus – miks maksta ise valuutavahetuse puhul 1-2% kursierinevust kui suurpangad saavad selle ETF-i hallates sinu eest ära teha umbes 0,05-0,10% eest? Seega kuluefektiivsuse mõttes on passiivsel väikeinvestoril üldjuhul mõistlik eelistada eurodes kauplevaid ETF-e mõnes muus valuutas kauplevatele.
Teiseks põhjuseks ülalkirjeldatud viisil ETF-e valida on maksuefektiivsus. Eelkõige on see asjakohane dividende välja maksvate ETF-ide puhul. Nimelt kannavad Iirimaal (ja sageli ka Luksemburgis) registreeritud ETF-id kogu deklareeritud dividendimakse täies ulatuses ETF-i investori kontole. Näiteks Saksamaal registreeritud ETF-id peavad kinni kohati kuni 10% dividenditulumaksu, USA-s registreeritud ETF-id vähemalt 15%[2]. ETF-i registreerimis ja asukohariigi teadasaamiseks tuleb ETF-i faktilehelt otsida välja nimega domicile.
Kokkuvõtteks
Alljärgnevas tabelis on välja toodud valik mandri-Euroopa börsidel eurodes kauplevaid globaalse haardega aktsiatesse investeerivad ETF-e. Olen võrdluse tarbeks lisanud ka Eesti alustavate väikeinvestorite lemmikud ehk USA S&P 500 indeksit järgivad ETF-id. Nagu tabeli viimasest veerust näha moodustavad S&P 500 indeksi ettevõtted küll üpris märkimisväärse osa kogu maailma aktsiaturu kapitalisatsioonist (aktsia turuhind korrutatud aktsiate arvuga), kuid siiski jääb see osakaal selgelt alla poole, sinna 40-45% kanti.
Kokkuvõtteks – alustaval väikeinvestoril, kelle eesmärk on tasapisi üles ehitada hästihajutatud aktsiaportfell, kuid kes kuigi palju aega investeerimisele kulutada ei soovi, on kõige kulu- ja maksuefektiivsem valida selleks mõni laiapõhjalist globaalset aktsiaindeksit järgiv mandri-Euroopa börsil eurodes kauplev ETF.
Juhul kui on soov raha paigutada vaid arenenud tööstusriikide (USA, Euroopa Liidu riigid, Jaapan, Austraalia jne) aktsiatesse, tasub kaaluda iShares Core MSCI World UCITS ETF-i, tabelis järjekorras esimene.
Kui ka arenevate riikide suhtes on meelestatus pikas perspektiivis positiivne ja soov ühe ostuga omada tükikest isegi kuni 95% ulatuses globaalsest aktsiaturust, on üpris hea ja kuluefektiivne Vanguard FTSE All-World UCITS ETF; tabelis järjekorras viies.
Lahtiütleja: Käesolev postitus ei sisalda endas investeerimissoovitust. Tegu on informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on laiendada silmaringi ja koondada ETF-ide kohta käivat infot. Investeerimisotsused ja analüüsid teeb iga investor ise.
[1] Punase ja musta värvi vahel tehtav valik tähendaks nagu valikut eri varaklasside, võlakirjade/laenude ja aktsiate, vahel. Ruletirattal asuvad peale punaste ja mustade väljade ka roheline 0 või rohelised 0 ja 00, mis toovad värvile panustaja võidutõenäosuse 50 protsendist pisut allapoole.
[2] Investeerides läbi Iirimaal registreeritud ETF-i näiteks USA ettevõtete aktsiatesse dividendide tulumaksust siiski täielikult ei pääse, üldjuhul rakendub juba ETF-ile tehtavatele dividendimaksetele 15% tulumaks. Võidavad siinkohal need investorid, kellel W-8BEN maksuvorm täitmata või, kelle aktsiamaakler madalama maksumäära rakendamist ei toeta ning, kes seetõttu maksavad kõrgemat kui 15% tulumaksu. Euroopa aktsiatesse investeerivate Iirimaal registreeritud ETF-ide puhul on fondivalitsejatel sageli sõlmitud madalamat maksumäära tagavad kokkulepped, mistõttu siin on maksuvõit sagedasem nähe kõigi ETF-i investorite jaoks.
Kui ma nüüd millestki väga valesti aru ei saa, siis LSE bõrsil ei ole enam (alates aprill 2014) ETFidel stamp duty taxi.
http://www.lseg.com/areas-expertise/our-markets/london-stock-exchange/fixed-income-markets/listed-products/etfs ja http://www.lseg.com/areas-expertise/our-markets/london-stock-exchange/fixed-income-markets/listed-products/etfs
Taavi, sul on õigus! Ma polegi juba pea paar aastat Londoni börsil noteeritud ETF-idega ise tehinguid teinud ja nüüd üle kontrollides selgus tõde, et tõesti enam finantstehingu maks ETF-idele ei laiene. Aktsiatele kehtib jätkuvalt 0,5% stamp duty, seal mul ka viimatine isiklik kogemus selle aasta sügisest. Igatahes suured tänud kommenteerimast! Viin ka postitusse muudatused sisse.
Tere
Väga hea ja õpetlik ülevaade ETF’dest. Kuna ma ise ETF palju just ei tea, siis küsiks, et mis loogika järgi ETF puhul dividend üldse makstakse. Kui ma oman nt 100 osakut, kas siis 1 osaku eest saan mingi X summa raha ?
ETF-ide loogika dividendide maksmisel on sisuliselt sama nagu aktsiatel – määratakse dividend ETF-i osaku/aktsia kohta (näiteks 1 EUR) ja kui omad 100 osakut, siis saadki 100 * 1 = 100 EUR.
Loen välja, et kui nt VWRL osak maksab hetkel ümmarguselt 65€ ja maksab aastas 1,26€ dividende, siis iga kuu 500€ dividenditulu teenimiseks peaks osakuid olema ligi 320 000 € väärtuses. On see tõesti nii?
Jah, põhimõtteliselt tõsi ta on. Numbrid veidi erinevad. Arvestades viimase 12 kuu reaalseid dividendimakseid (1,42 USD) ja hetke EURUSD kurssi (1,057), tuleb aastaseks dividendimakseks ligi 1,35 eurot. Tänast VWRL-i hinda arvestades (65 EUR), on dividendimäär ligi 2,1%. Seega täna peaks VWRL-i soetama 500 x 12 / 0,021 = 285 000 euro eest.
Kuna aktsiate hinnatõusu tõttu on dividendimäärad üle maailma, ennekõike muidugi USA-s, langenud oma ajalooliste keskmistega võrreldes ikka päris madalale, siis tõesti on pilt ses valguses täna kurb. Juhul kui kunagi peaks õnnestuma laiapõhjalisi ETF-e või ka ainult dividendiaktsiaid sisaldavaid ETF-e osta umbes 4% dividendimääraga, on tarvis 150 000 euro suurust alginvesteeringut.
Otsin ja otsin aga ei leia eurodes kaubeldavate ETF´ide kohta infot. Soov oleks need üle vaadata ja sealt oma valik teha. Just soov valuutavahetus kulude pealt säästa. Kus saab parima ülevaate, listi nendest ETFidest.
See ongi pisut keeruline ja sellist valmis nimekirja üle kõigi börside, ETF-i pakkujate ja varaklasside ei olegi kohe kusagilt võtta.
Soovitan alustada suurimate ETF-i pakkujate kodulehekülgedelt: iShares, Vanguard, SPDR ja Deutche Bank.
Teine võimalus on ette võtta mõni börs (näiteks Saksamaa Xetra) ja otsida välja kõik seal kauplevad ETF-id.
Kui mingi ports huvi pakkuvaid ETF-e ja nende kauplemissümboleid (tikkereid) kokku kogutud, saab neid omavahel (teatud mööndustega, sest näiteks tootluse osas ei ole seal arvestatud dividenditootlusega juhul kui ETF maksab dividende) võrrelda näiteks JustETF.com lehel.
http://tools.morningstar.fi/fi/etfquickrank/default.aspx?Site=FI&Universe=ETALL%24%24ALL&LanguageId=fi-FI
Soome keelne link näitena Eu dividendiaktsiatest. Ingliskeelne leht ka morningstaril, kuid seal vist peab registreerima. Lisaks saab koostada nimekirja mida soovid jälgida, kontrollida ETF-ides sisalduvate aktsiate kokkulangevust ja ka geograafilist kokkulangevust. Ehk siis arvutab % välja kui palju mingi riigi osakaal on portfellis ja samuti näitab ka konkreetse aktsia osakaalu. Siis natuke lihtsam jälgida, kuna nt. suuri USA aktsiaid on paljudes ETF siis ei tekiks väga suurt osakaalu kogu portfellis.
Tere! Kui vaadata kas või sinu välja toodud nimekirja, saab LHV kaudu osta vaid kahte. Kuidas teisi soetada saaks soovi korral?
Üldjuhul piisab kui võtta e-kirja teel LHV maakleritega ühendust ja edastada oma palve lisada huvipakkuv ETF kauplemisnimekirja. Mõnikord neil on täpselt sama, kuid mõnel teisel börsil ja teise kauplemissümboli all kaubeldav ETF
juba nimekirjas olemas. Sellisel juhul täpselt nõnda vastataksegi ning saad teada, millist kauplemissümbolit tehingu sisestamisel otsima pead.
Hei, tabel on kuhugi ära kadunud ..
Oli tõesti, nüüd korras.
Väga huvitavad ja sisukad postitused!
Kirjutan siia veidi vanema teema alla, kuna jutt sellesse teemasse:
Tekkis ka huvi natuke uurida ja katsetada ETF-idega, kuid jäin toppama selle taha, et LHV pangas ostmisel VWRL valides näitas ta mulle enne kinnitamist mõnevõrra kõrgemat hinda, kui teie postitustel viidatud lehel näiteks https://www.vanguard.nl/portal/site/institutional/nl/en/detail/etf/overview?portId=9505&assetCode=EQUITY##overview
Oskate ETF-ide osas algajale veidi selgitada, kuidas LHV poolt pakutav hind kujuneb või peaks neilt endilt küsima.
Tänud ette ja edu!
Rõõm kuulda, et oled leidnud huvipakkuvat lugemist!
ETF kaupleb täpselt nagu aktsia. See tähendab, et ETF-i hind päevasiseselt kõigub. Näiteks LHV kaudu ostuorderi sisestamisel kuvab LHV Sulle antud ETF-i turuhinda (väikse viivitusega ehk tegu ei ole reaalajas hinnaga). Vanguard’i kodulehel kuvatakse tavaliselt ETF-i eelmise kauplemispäeva sulgemishind. Kui on soovi Amsterdami börsil kaupleva VWRL-i hinnaliikumistel silm peal hoida, siis seda saab teha näiteks Google Finance abil.
Tere,
Kas usud, et Kasvukontoga ca 100-200eur kuus investeerides on mõistlikum valida mõni Euroopas noteeritud EUR-põhine ülemaailmne fond pigem kui S&P500 nt IVV? Ise mõtlen, et kui USAs ei maksustata fondi väärtpabereid ja meie maksame ainult 15% tulumaksu, siis nagu mitu korda vähem tulumaksustamist kui Euroopas ülemaailmse haardega fond? Lisandub küll valuutaga seonduvad asjad, aga see selleks.
Uskumisel siin kuigi suur roll ei ole, nõnda konkreetsete numbrite ja küsimuse juures tasub asjad lihtsalt läbi arvutada.
Tere.
Tabelis toodud fondidest on enamuses need, mis dividende ei maksa. Kõlab nüüd võib-olla rumalalt, aga mis on neisse investeerimise mõte (juhul kui on soov ehitada dividendiaktsiaportfelli)? Ja neid peaks ju kogu aeg ise juurde ostma, mingit reinvesteerimist kuskil seadistada ei saa, kui midagi ei laeku?
Tõesti, kui on soov üles ehitada dividendiportfell, siis tuleks valida investeerimiseks kas otseaktsiad või sellised ETF-id, mis maksavad dividendid välja. Dividende mitte välja maksvate ETF-ide pluss on nii-öelda hooldusvaba portfell ehk need, kes ei soovi ise laekuvaid dividende regulaarselt edasi investeerida, saavad valida automaatse reinvesteerimisega instrumendi. Sellisel juhul teeb selle töö investori eest ära ETF-i fondivalitseja ja investor teab, et kogu raha on alati täies ulatuses töös ja investeeritud.
Dividendide mittemaksmine tähendab siis antud tabelis seda, et need ei laeku investorile, vaid lähevad vaikimisi fondiosakutesse tagasi? Et tegelikult ikka protseduuriliselt nagu makstakse, aga fondi reeglid näevad ette automaatset teed tagasi fondi? Saan ma õigesti aru? Ja kui jah, kas siis millalgi üldse on võimalik dividende reaalselt välja võtma hakata?
Jah, said õigesti aru!
Selliste ETF-ide puhul ei olegi võimalik dividende välja võtma hakata. Juhul kui sa soovid edaspidi regulaarset rahavoogu, siis tuleb igakuiselt või kord kvartalis maha müüa osa oma ETF-ide osakutest.
Heakene küll. Aga kas selliseid ETF-e ka on, mis dividende üldse ei maksa, või ongi ainult kahte sorti – maksavad vaikimisi välja või reinvesteerivad vaikimisi? Et teaks, kui on fondil kirjas et ei maksa dividende, siis missorti mittemaksmist see tähendab.
Kui me räägime aktsiatesse või võlakirjadesse investeerivatest ETF-idest, siis üldiselt ei ole. Siis enamasti on kaks varianti: a) kas investeeringute poolt ETF-ile makstud tulu makstakse ETF-i investorile dividendidena välja või b) investeeringute poolt ETF-ile makstud tulu reinvesteeritakse ETF-i enda poolt automaatselt edasi. On siiski ka erandeid. Näiteks kulla ETF-id ei maksa dividende ega saagi maksta, sest füüsilise kulla hoidmisega ETF mingit intressi- või dividenditulu ei teeni ja seega ei ole ETF-il ka midagi välja maksta või reinvesteerida.
Pilt selge, aitäh!
Tere! Kas ma saan õigesti aru, et läbi LHV tavakonto (investeerimiskonto) nt VWRL-i ostes ei kaasne enam rahavahetustasusid, sest ta on Iirimaal registreeritud ja Amsterdami börsil tegutsev laiapõhjaline indeksfond? Samal ajal on vanguardi kodulehel kirjas:
Listed currencies: USD,GBP,EUR,CHF
Base currency: USD
Mis see tähendab investori jaoks? Aitäh juba ette!
VWRL kaupleb neljas erinevas valuutas: USD, GBP, EUR ja CHF. Amsterdami börsilt ostes, saab VWRL-i soetada eurodes, mis tähendab, et ostutehingu jaoks valuutat vahetada ei ole vaja.
ETF-i baasvaluuta tähistab seda, mis valuutas käib ETF-i puhul nii-öelda raamatupidamislik arvestus. Samuti näitab see ära, mis valuutas laekuvad dividendid. Seega kuigi VWRL-i saab osta eurodes, siis dividendid laekuvad alati USA dollarites.
Kui juba ETF-ile tehtavatele dividendimaksetele rakendatakse tulumaksu kinnipidamist (nt USA aktsiate dividendide puhul) ja ETF maksab dividendi investorile välja, siis investor peab justkui ise ka dividendilt tulumaksu maksma. Kas siin tekib siis topeltmaksustamise keiss?
Terv
R
ETF-ide poolt välja makstava tulu maksustamisest olen põhjalikult kirjutanud selles postituses.
Tere, Sooviks abi, soov oleks osta indeksaktsiaid SP500 , kuid analoogseid eurodes, et mitte mässta valuutaga,Kas on mingi SP500 sarnane euodes kauplev indeks, mis maksaks ka dividende,. Tobe küsimus veel alustava investori kohta, milline peab/võiks olla minimaalne summa neid ostes, et siis nt igakuiselt lisada sinna 100€ ? Olen aru saanud ,et seda on kasulik teha LHV kasvukonto alt ?
Üheks selliseks eurodes kauplevaks (aga siiski USA dollarites dividende maksvaks) S&P 500 ETF-iks on VUSA kauplemissümbolit kandev Vanguard S&P 500 UCITS ETF. Täpsem info selle ETF-i kohta on leitav sellelt lingilt.
Välismaiste väärtpaberitega tehinguid tehes võiks ühe tehingu summa ulatuda ikka sinna vähemalt 2000 euro kanti, äärmisel juhul 1500 euro piirimaile. Muidu maksad protsentuaalselt mõõdetuna tehingutasudeks ikka juba olulise osa investeeritavast summast.
Selge tänud vastuse eest ,saan aru ,et siis alla 1000€ pole mõtet ühte indeksit üldse ostma hakata esimesel korral , kuna tehingutasud söövad üsna suure osa ära. Aga kui 1500€ teha esimene tehing ja ülejäänud kuud lisada kuu kaupa juurde 100€ ,kas siis pole need tehingutasud nii märkimisväärsed ?
Tehingutasu arvutatakse iga kord tehingu summa pealt. See tähendab, et iga kord võiks tehingu summa jääda sinna minimaalselt 1500-2000 euro piirimaile.
Samas Kasvukonto puhul võid osta ka 1EUR kaupa, sest teenustasu ostutehingu puhul on 1%, hoolimata summa suurusest. Siis aga on ETFide valik piiratud. Teisalt, LHV töötajad viisid äsja läbi uuringu saamaks teada, milliste ETFide vastu inimestel huvi oleks, ning ilmselt lähiajal lisatakse EURides kauplevaid ETFe – ehk tuleb ka mõni S&P500 alusindeksit jälgiv variant.
Lisaks vaata üle ka see postitus: https://www.dividendinvestor.ee/2016/02/20/kusimus-lugejalt-kas-valida-lhv-kasvukonto/
Siis saad aimu, kas Sul tasub teha Kasvukonto või tavakonto.
Parimat!
Tere
Kuidas või kuskohast vaadata,millal nt SP500 maksab dividende, tegin aprilli kuus algust indeksitega ( sp500 -ga) .Või on veel vara oodata neid pisikesi dividende ?
Sisuliselt investeerisid sa ühte konkreetsesse ETF-i. Dividendimaksete kuupäevade nägemiseks mine selle ETF-i pakkuja kodulehele ja otsi sealt üles oma ETF ning juhul kui see ETF dividende maksab, siis seal on see kenasti kirjas.
Tänud vastus eest , jah sai tõesti invest ühte ETF-i, ma loodan,et tegin enda jaoks õige valiku, kuna mitme ETF-ga läheks alates teisest aastast kauplemine vist keerulisemaks, tehingu tasud ja hiljem ka ostu/müügikulud.
Tere,
Teen tutvust ETF maailmaga ja otsin netist kohti kus nende kohta infot saaks. Kas tõesti ei leidu sellist veebilehte kus ühes nimekirjas oleks kõik kaubeldavad ETF’id? Olen pilgu heitnud finance.yahoo.com, finance.google.com, etfdb.com, etf.com, bloomberg.com ja lisaks Eestis tegutsevate pankade leheküljed.
Peale mõningast otsimist tõmbas veidi tähelepanu ETF EXSA, kuid Bloombergi lehelt leidsin 4 erinevat varianti, mis justkui oleks nagu sama aga nagu ei ole ka https://www.bloomberg.com/quote/EXSA:TH https://www.bloomberg.com/quote/EXSA:BQ https://www.bloomberg.com/quote/EXSA:GZ https://www.bloomberg.com/quote/EXSA:QT ehk kuidas aru saada, mis on mis ja mis tähendust need 2 viimast tähte omavad?
Jah, tõsi ta on, et sellist kõiki maailma ETF-e koondavat veebilehte ei ole olemas. Peamine põhjus siin on jurisdiktsioonist tulenevad eripärad. See tähendab, et paljuski keskenduvad ETF-e koondavad veebilehed mingis kindlas riigis registreeritud ja selle riigi börsidel kauplevatele ETF-idele.
Sinu poolt välja toodud näites tähistavad 2 viimast tähte börsi, kus vastav ETF kaupleb. Nagu näed, siis üks ja seesama ETF võib kaubelda mitmel börsil.
Tere! Tänan suurepärase ülevaate eest. Olin ise alustamas ETF-idesse investeerimist, kui jõudsin järedusele, et parim variant selleks on läbi kolmanda pensionisamba fondi LHV Indeks pluss. Seal hooldustasu 0,39% ja lisanduvad riigipoolsed tulumaksusoodustused. Fond investeerib laiapõhjalistesse maailma, USA ja Emerging markets ETF-idesse. Kas olen õigel teel või on põhjuseid, miks peaksin ise ja otse ostma? Tänan ette vastuse eest.
Jah, juhul kui on tõesti plaan väga pikaajaliselt investeerida, siis tulumaksusoodustus teeb III samba indeksfondidest päris atraktiivse lahenduse. Nimetatud LHV III samba fondi puhul tasub tähele panna, et tegu on tavapärastest indeksfondidest veidi teistel alustel kokku pandud fondiga. Kui tavaliselt määrab iga riigi/regiooni osakaalu indeksfondis ära selle riigi/regiooni aktsiaturgude kapitalisatsioon (kõigi aktsiate turuväärtus), siis LHV kasutab osakaalude määramisel hoopis iga riigi/regiooni sisemajanduse kogutoodangu näitajat. See tähendab praegusel juhul näiteks seda, et arenevate riikide osakaal on LHV indeksfondis oluliselt kõrgem kui turukapitalisatsiooni alusel koostatud tavalistes indeksfondides ja USA ja Euroopa osakaal märkimisväärselt väiksem. Seda, kas see on hea või halb, ei saagi üheselt öelda. Pigem on seda lihtsalt hea teada ehk siis LHV Indeks Pluss fond ja tavaline laiapõhjaline globaalne indeksfond ei pruugi liikuda tootluste mõttes samas taktis.
Tere! Olen täitsa roheline, kuid soovin alustada ETF-idesse investeerimist. Kuna vanadest halbadest aegadest on korralik kahjum aktsiate müügist, mis ka üksikisiku tuludeklaratsioonis kajastatud, siis otsin viise, kuidas seda nö ära kasutada:) Kas ma saan õigesti aru, et kui ma soetan ETF-e, mis dividende välja ei maksa (“accumulating/capitalizing”) ja neid kunagi müün kasumiga, siis saan seda tuludeklaratsioonis kajastada ja kahjumit vähendada? Mulle tundub, et kui dividende välja makstakse, siis eraisikuna minu tulu suureneb ning pean seetõttu tulumaksu maksma?
Jah, oled täitsa õigesti aru saanud ja sinu poolt kirjeldatud toimimise viis kõlab igati mõistlikult.
Tere!
Olen alustav investeerija, kes kavatseb pikka aega regulaarselt säästa ja investeerida. Sihiks on sarnaselt sinule kunagi finatsvabaduseni jõuda. Mul on veel palju õppida ja lugeda, aga olen juba omajagu erinevatest Eesti ja välismaa blogidest ja veebilehekülgedest teadmisi ammutanud. Konsensus tundub olevat, et pikajalisel investoril on kõige arukam osta laiapõhjalist ETF-i. Lähtudest sellest, et ma ka dividende soovin, sai erinevaid uuritud ja lõpuks tundus VWRL soetamine olevat igat pidi loogiline käik. Mõeldud, tehtud – sääste oli mul piisavalti nii hädaabifondiks kui ka esimeseks ostuks. Seega soetasin 1500 EUR eest VWRL osakuid ning jätkasin säästmist ja järgmise ostu jaoks kogumist. Nüüd on mul aga tekkinud küsimus, et kas võimalikult laiapõhise ETFi asemel peaks hoopis ostma dividendifookusega ETF-e, kui eesmärk on jõuda kunagi sellise portfelli väärtuseni, et sealt ka arvestatavat dividentitulu tuleks. Või oleks kõige arukam osta mõlemat?
Ega siin ühte ja õiget vastust ei olegi. Eks dividendifookusega ETFide pluss on valdavalt see, et kuna dividende mitte maksvad ettevõtted on välja jäetud, siis sageli on dividendimäär kõrgem. Samas on olemas ka erinevaid dividendistrateegiaid – dividendide kasvustrateegia, kõrge dividendimäära strateegia, tavaline ainult dividende maksvatesse aktsiatesse panustav strateegia jne. Dividendifookusega ETFide hajutatus on enamasti ka madalam ehk siis omale dividendifookusega ETFi valides uuri kindlasti mitu erinevat firmat fondi portfelli kuulub.
Eks VWRL maksab ju ka dividende, mõne dividendifookusega ETFi kaasamisega saad ehk püüda veidi kõrgemat dividendimäära või kõrgemat dividendide kasvumäära või väiksemat dividendimaksete tsüklilisust vms. Lõpuks sõltub kõik sellest, mille omale lõppeesmärgiks sead.
Aitäh vastuse ja üldse selle blogi eest!
Eks ma ise kippusin ka arvama, et ega seal ühest vastust pole, aga tore on kinnitust saada, et vähemalt ei olnud ma endale mingit lolli plaani välja mõelnud. Uurin edasi igatahes erinevate dividendifookusega ETFide kohta enne kui ühte või teist pidi otsustan.
PS. Kaalun praegu sinu Dividendifookusega ETFide käsiraamatu ostmist ehk hea müügitöö!
Tore, et said oma mõtetele tagasisidet. Ei olnud müügitööna isegi mõeldud, aga kui dividendifookusega ETFid on sinu huvi, siis kindlasti lihtsustab see e-raamat su otsinguid.
Tere!
Algajana küsin, et kuna on dividende maksvaid ETFe ja mitte maksvaid siis mis põhjustel üldse peaksin dividende mitte maksvaid ETFe valima? Tundub ju igati hea mõte regulaarset omanikutulu saada selle asemel, et sellest ilma jääda. Kas dividende mitte maksvad ETFide väärtus on siis seetõttu alati kõrgem?
Teiseks. Kui soovin investeerida läbi OÜ siis kas halduskulude osas on ka vahet, mis pangas investeerimiskonto avan?
Jah, dividende mitte maksvate ETFide hind tõuseb rohkem kui dividende välja maksvate ETFide hind. Esimeste puhul kehtib võrdus kogutootlus = hinnatõus, teiste puhul kogutootlus = hinnatõus + dividenditulu. Dividende mitte välja maksvad ETFid sobivad hästi neile, kes ei soovi regulaarselt laekunud dividenditulu ise reinvesteerida ja huvituvad pigem mugavast jõukuse kasvatamise viisist. Lisaks puht objektiivselt võttes suudavad dividende mitte maksvad ETFid fondi laekunud dividenditulu kuluefketiivsemalt uuesti turgudele suunata kui meie seda erainvestoritena teha suudame.
Ikka on, läbi OÜ investeerides soovitan võrrelda eri pankade ja maaklerite hinnakirju ning kindlasti kaaluda ka mõne välismaakleri teenuseid.
Täpsustavalt küsin seega. Mis vahe on siis dividende automaatselt reinvesteerivate ETFide ja dividende mitte maksvate ETFide vahe? või see ongi üks ja see sama ETF?
Kuna plaan on ka aktsiaid osta ja alustaja tundub Eesti turg lihtsam ja loogiliem siis kas välismaaklerite kaudu saab ka Tallinna börsil tegutseda?
Tegu on sisuliselt sama fondiga, millest ongi tehtud omanikutulu välja maksmise võtmes kaks erinevat versiooni.
Eesti aktsiaid saab soetada ka välismaaklerite juures, kuid enamasti on teenustasud kallimad kui meie kodumaistes pankades. Uuri ja võrdle hinnakirju ning tee läbi mõned arvutused vastavalt enda planeeritavatele tehingumahtudele.
Suur tänu!
Kõik siin on väga sisukas ja vajalik info.
Võta heaks! 🙂
Milliseid eeliseid näed IWDA-l SXR8 ees? Võiks eeldada, et üks eelistest on geograafiline hajutatus, aga kuna ülemise otsa ettevõtted suures osas kattuvad, siis liiguvad graafikud üsna sarnaselt ning kui tootluste erinevust mitte arvestada, saaks küllaltki identsed kõverad. Seega ei ole IWDA puhul geograafiline hajutatus vist kuigi hea argument?
Tõsi täna on ülemise otsa ettevõtted suhteliselt sarnased, top 10s on vaid üks Euroopa firma (Nestle), kuid samas ligi 40% on MSCI World indeksit järgivas ETFis siiski muu turu kui USA aktsiaid. Ei tasu unustada, et möödunud tsüklis ehk 2003-2008 näitasid Euroopa ettevõtted USA S&P 500 indeksist praktiliselt samavõrra paremat tootlust kui täna USA firmad võrrelduna Euroopaga. Seega puhtalt eesmärgiga vältida vajadust ajastada eri regioonide tõuse ja languseid, on mõistlik omada passiivsel investoril praktiliselt kõike.
https://www.dividendinvestor.ee/wp-content/uploads/2019/12/SP500-vs-STOXX-600-2000-to-2019.png
Tere,
Olen algaja investor, investeerinud kuskil pool aastat ning alustanud sellest, et tegin kasvukonto LHV-sse ja teen sinna regulaarseid sissemakseid iga kuu(~200eur/kuus). Ajahorisont on pikk. Kas selliselt jätkates on mul mõtet kolida hoopis mõne rahvusvahelise maakleri juurde? Ja kui seda teha tahta kas siis on ainuke võimalus müüa olemasolevad ETF-id ja kolida siis rahaga ümber või on mingisugune muu võimalus ka seda teha?
Ette tänades
Pigem on selliste summadega mõistlik jätkata Kasvukontol. Välismaakleri juurde minnes võidad küll tehingutasudes, kuid mitte haldustasudes (10 USDi kuus), LHV positsioone minul ei lasknud üle kanda pluss kaob ka tulumaksu edasi lükkamise võimalus.
” Välismaakleri juurde minnes võidad küll tehingutasudes, kuid mitte haldustasudes (10 USDi kuus)” kas see väide kehtib ka Lynx-i puhul?
Veel eelmise aasta suvel kuulsin, et nii mõnelgi läks maha haldustasuna minimaalselt 5 eurot kuus (juhul kui ühtegi tehingut kuu jooksul ei tehtud). Täna näen LYNX Soome kodulehelt, et see niinimetatud passiivsustasu on 1 USD kuus.
Taaskord suurepärane artikkel!
Kui aktsiaportfelli puhul on tähtis hajutatus siis kas laiapõhjaliste ETF’ide puhul kehtib sama põhimõte? Et hea oleks valida välja palju erinevaid laiapõhjalisi ETF’e või oleks siis tegu sisuliselt duubeldusega ja tootluse mõttes ebaefektiivne strateegia? Kas hajutamiseks on mõistlik minna valikutes kitsamaks?
Aitäh!
Soovitan lugeda seda postitust, siin põhjalikult see teema käsitletud.
Tere, Märten
Kas oskad palun selgitada, mida arvestada ETFi valikus ja analüüsis järgnevate mõisteid puhul:
Dividend yield
Dividend growth
NAV
Lisaks, mis on aksepteeritav tracking difference?
Kas valikuline replikatsoon on oluliselt halvem valik kui täielik?
Kas võimalusel eelistada EUR hedged ETFi mitte hedged asemel?
Ja mulle näib tundub, et küllalt keeruline on leida laiapõhjalist globaalset ETFe millel nii base kui trading currency on mõlemad EUR. Kas paratamatult peaks leppima, et üks currency on USD?
Suur tänu!
Aivo, aitäh kommentaari eest! Enamuse neist teemadest olen läbi käinud kas siin samas blogis või ETFide veebiseminaridel, abi ja konkreetsed vastused leiad näiteks indeksinvestori paketist: https://www.dividendinvestor.ee/soodus/
Tere!
Vanguard FTSE All-World UCITS ETF – uurisin seda Justetf lehel ning avastasin, et fund currency on USD. Kas siis see ETF ei ole eurodes? Või tähendab antud väli midagi muud?
Ning millist teed oled ise läinud, kas maksta ikkagi Eestis tulumaks uuesti nendel ETF-idel, kus domicile on Iirimaa. Või on õnnestunud saada mingisugused tõendid ETF omanikelt, et tulumaks on juba kinni peetud osakute tasandil?
Ja kasutan võimalust, et küsida ka investeerimiskonto raporti kohta. Ilmselt on mul kuskil mõtlemisviga – aga saades nt Merko dividende võetakse mu kontolt juba tulumaks maha. Ja see kanne on miinus märgiga ehk siis raportis see paistab väljamaksena (mis ta ju ei ole st mina ju sellest kasu ei saa) ning vähendab sellega minu nö sissemaksete saldot. Seega minu silmis see justkui on topelt maksustatud. Kas ma saan asjast valesti aru? Või kas peaksin seda käsitsi mitte kajastama väljamaksena – samas tehing finantsvaraga see ju ka pole…
Ette tänades,
Inger
Väga palju küsimusi, mida paari sõnaga ka vastata ei saa. Enamusele neist kusjuures on põhjalikud vastused olemas “Indeksinvestori paketis” või ka eri blogipostitustes. Soovitan soojalt kaaluda “Indeksinvestori paketi” soetamist või kasvõi ETFide e-raamatu lugemist kui sul on tõsisem huvi ETFide vastu.
Merko dividendide osas: uue tulumaksuseaduse kohaselt on olemas regulaarne ja mitteregulaarne dividendimakse, mis on ettevõtte (Merko) jaoks maksustatud erineva tulumaksu määraga. Ühe puhul tasub kogu maksu ettevõte, teise puhul peetakse osa tulumaksust kinni väljamakse hetkel siis kui investoriks on eraisik. Kõige lihtsam on sellisest maksustatud dividendist mõelda kui netosummast, mis läheb arvesse sissemaksena (teisisõnu brutodividend miinus tulumaks võrdub justkui sissemakse summaga, mida on võimalik edaspidi tulumaksuvabalt investeerimiskontolt välja võtta).
Tere
Olen teekonda alles alustav ja see sissejuhatav artikkel on väga heaks abiks. Küll aga, kui vaatasin ringi pangas, et näha, mis ETF’e saab osta, siis jäi mulle arusaamatuks see, kas seal pakutav fond kaupleb eurodes või mitte. Oletame, et vaatasin Vanguard’i pakutavaid ETF’e, siis mulle jääb segaseks, kuidas täpselt neid osta Amsterdami börsilt eurodes. Kas seda saab läbi enda panga teha või pean seda kuidagi teistmoodi lahendama?
Ette tänades
Rõõm kuulda! Jah, ostud käivad läbi internetipanga sama moodi nagu ostaks aktsiat. Üks ja sama fond kaupleb sageli eri valuutades nii, et jälgi nii kauplemissümbolit kui ka tehingukorralduse sisestamisel enne kinnitamist kuvatavat eelvaadet. Seal näitab kindlasti ära, mis valuutas tehingut tegema hakkad.
Aitäh täpsustuse eest.
Tahtsin täpsustuseks veel küsida seda, et selle loogika järgi peaks valima ainult ETF’e, mis kauplevad eurodes, olgu selleks siis laiapõhjalised, divinendimaksjad vms? Saan aru, et kui pangale kirjutada ja teada anda, siis on võimalik siiski läbi nende osta ETF’e eurodes, mis ei pruugi hetkel panga ostuvalikus ollagi.
Jah, kuna valuutavahetus maksab ja kui raha eurodes, siis oleks mõistlik eurodes ka osta. LHV enamasti on vastu tulnud ja soovitud ETFid ka lisanud. Teistega kogemus puudub.
Tere!
Kas saan õigesti aru, et eraisikuna IB konto alt ei saa investeerida USAs noteeritud ETF, nii nagu ka Eestis panga kaudu?
LHV kaudu ei saa ka firmana osta USA ETFe, aga IB konto kaudu firmana saab?
See ei tohiks sõltuda sellest, kas tegu on firma või eraisiku kontoga. Mina näiteks ei saa ka oma firma IB konto alt USAs registreeritud ETFe osta. Müüa sain kenasti, osta ei saa. See ostu luba sõltub siis sellest, kas oled panga/maakleri jaoks tavaline erainvestor või varakas ja asjatundlik klient.
Siin on muidu need nõudmised, mille alusel saab taotleda enda ümberkategoriseerimist asjatundlikuks kliendiks: https://ibkr.info/article/3298
Dividendiinvestori Indeksfondide ja ETFide e-raamat viitab siia lehele võimaludega alla laadida ETFide checklist Exceli formaadis. Ei suuda leida seda faili siit.
Paistab, et mingil põhjusel suunab valesti. Püüdsin korrigeerida ja õige leht asub siin https://www.dividendinvestor.ee/ETF/
Lugesin läbi Dividendiinvestori e-raamatu ETFid ja indeksfondid.
Raamatus oli põhjalikult käsitletud börsil kaubeldavate indeksfondidega seonduv, kuid käsitlemata oli börsil mittekaubeldavate infeksfondide (nt Swedbanki Robur fondid) temaatika. Siiani olen kätt harjutanud Swebanki Robur fondidega. Mis on ühe ja teise (börsil kaubeldavate indeksfondide ja börsil mittekaubeldavate indeksfondide) erisused investori vaatevinklist? Plussid, miinused jms. Mis lisaväärtust annab fondile börsil kaubeldavus?
Börsil mittekaubeldavate indeksfondide puhul toimub sisu analüüsimine täpselt sama moodi nagu ETFide puhul. Seega ei hakanud raamatus kuidagi dubleerima.
Sisulisi erisusi ei ole, ainus oluline vahe ongi selles, kuidas osta-müüa ja kui sageli saab tehinguid teha. Börsil mittekaubeldava indeksfondiga saab samuti tehinguid teha justkui mitu korda päeva, näiteks annan märkimisavalduse ehk ostukorralduse sisse hommikul kell 9, siis kell 12 ja siis kell 14, aga reaalsuses täidetakse need kõik korraga ja vastava kuupäeva NAViga.
Teoreetiliselt on börsil kaubeldavate indeksfondide pluss see, et alati saad teha tehinguid varade puhasväärtuse ehk NAViga, ETFide puhul võib eksisteerida preemia või diskonto. Samas praktikas on see enamusel juhtudest ebaoluline.
Börsil kaubeldavate fondide ehk ETFide puhul tead kohe tehingut tehes, mis on tehingu hind, mittekaubeldavate puhul selgub NAV ja tehingu hind hiljem (enamasti sama tööpäeva õhtul). Kas see on oluline? Sõltub investorist ja investeerimisperioodi pikkusest. Pikaajalisele investorile see oluline ei ole. Samas näiteks kui meil on mõned olukorrad või päevad, kus päeva siseselt aktsiaturud suurelt langevad (näiteks Brexit vm geopoliitiline olukord), siis ETFi investor saab päevasiseseid languseid ära kasutada. Börsil mittekaubeldava indeksfondi investor seda teha ei saa, sest tehingu hind fikseeritakse enamasti päeva lõpus.
Kas see on vajalik ja oluline vahe? Jällegi sõltub investori tüübist. Pikaajalise investori jaoks, kes hoiab indeksfonde aastaid ja aastakümneid, ei ole selline paindlikus lõppkokkuvõttes ju vajalik.