Öeldakse, et investeering on nagu puu. Piidle seda pärast istutamist vahetpidamata 24 tundi ja sa veendud, et see ei kasva. Kiirelt muutuvas maailmas ja kiirustades elades tahame näha tulemust – ja kohe! Paljuski just selle püsimatuse ja kannatamatuse pärast kipume me olemasolevaid investeeringuid maha müüma ja otsima aina uusi ning paremaid. Mõnikord see töötab, aga enamasti kahjuks mitte. Pealegi pärsib selline püsimatus ühe olulise teguri ehk aja positiivset panust investeeringu edusse.
Valdavalt tuuakse aja positiivne mõju investeerimistegevusele välja liitintressi kontseptsiooni kontekstis. Iga-aastase teenitud intressi- või dividenditulu reinvesteerimisel kasvab tulu teeniv kapital samm-sammult ning ületab peagi esialgselt sisse pandud alginvesteeringu. Liitintressi eksponentsiaalselt kasvavat graafikut mõistlike oodatavate tulumäärade valguses (+5% kuni +15% aastas) uurides tundub, et investeeringu kasv saab märkimisväärselt kiireneva hoo sisse seal umbes 15 aasta juures. Järgmine silmaga näha olev oluline kasvumäära kiirenemine toimub kusagil 25 aasta kandis. See kõik on investeerimishuvilistele tõenäoliselt juba tuttav. Seepärast tahan täna arutleda ajafaktori mõjust investeerimistegevusele hoopis teise nurga alt.
Pikk investeerimishorisont teeb tulu teenimise lihtsamaks
Nimelt – mida pikem on sinu kui investori investeerimishorisont, seda kergem on investeerimisega raha teenida. Kuidas seda mõista? Sisuliselt on investeerimisega üle 10-aastase perioodi oluliselt lihtsam tulu teenida kui üleöö. See kehtib üldjuhul kõigi nii-öelda riskivarade ehk näiteks nii aktsiate kui ka kinnisvara kohta. Olen juba mõnda aega investeerimisest rääkimas käies kasutanud alljärgnevat graafikut.
Allikas: Business Insider / J.P. Morgan
Kuna käesoleva blogi sissekannete fookus on dividendiaktsiatel, keskendume siinkohal aktsiate varaklassile ehk ülaltoodud graafikul rohelisena kujutatud tulpadele. Antud analüüsis on aluseks võetud USA aktsiaturu aastased kogutootluse numbrid perioodil 1950 kuni 2013.
Ajaloolistele andmetele baseerudes saame öelda, et olles investeerinud oma raha üheks kalendriaastaks mõnda USA aktsiaturgu järgivasse fondi, langes investeeringu kogutootlus sõltuvalt investeeringu tegemise algusaastast vahemikku -37% kuni +51%. See on ikka päris lai tulemite vahemik!
Lükates oma investeerimishorisondi pikemaks, näiteks 5 aasta peale, väheneb tulemite varieeruvus oluliselt. Sellisel juhul oli kõige kehvem keskmine aastane tootlus üle 5-aastase perioodi viimase 64 aasta turuandmeid kasutades ligikaudu -2% aastas, kõige parem +28% aastas. Nihutades investeerimishorisondi veelgi pikemaks, näiteks 20 aasta peale, näeme, et viimase 64 aasta ajaloolisi andmeid aluseks võttes ei kaotanud indeksfondi omanikud kordagi raha mõõdetuna ostuhetkest kuni müügihetkeni 20 aasta pärast. Jah, parima stsenaariumi puhul jäi keskmiseks aastaseks tootluseks +18%, mis on märkimisväärselt vähem kui vastavad näitajad 1- või 5-aastase investeerimishorisondi puhul, kuid kõige kehvem tulemus oli +6% keskmine aastane tootlus. Seega kahaneb tootluste varieeruvus investeerimishorisondi pikenemisega märkimisväärselt.
Pilk globaalsetele aktsiaturgudele
Eesmärgiga mitte jääda oma näites vaid USA aktsiaturu keskseks, võtsin MSCI World aktsiaindeksi andmed alates selle loomisest 1969. aastal ja teostasin sarnased arvutused. Analüüsi aluseks on MSCI World Total Return Net Index, mis võtab arvesse nii laekunud dividenditulu kui ka dividendidele kehtivat tulumaksu ning reinvesteerib siis need neto-dividendid edasi. Selline indeks simuleerib investori käitumist, kes oma aktsiainvesteeringutelt laekunud dividendid regulaarselt edasi investeerib. Samuti peegeldab see indeks dividende automaatselt edasi investeerivate ETF-ide tootlust. Kõnealust indeksit järgib näiteks iShares Core MSCI World UCITS ETF.
Võttes arvutuste aluseks kalendriaasta, on võimalik määratleda 46 erinevat 1-aastast investeerimisperioodi. Parima tulemuse üheks kalendriaastaks globaalsesse aktsiaturu indeksfondi investeerimisel andis 31. detsembril 1985. aastal tehtud investeering. Koos saadud dividendidega oli siis 1-aastase investeeringu tootlus +41,9%. Kõige nukram oli tulemus siis, kui raha sai üheks aastaks aktsiaturule paigutatud 31.12.2007 – järgneva kalendriaasta tootluseks kujunes -40,7%. Kogu 46 vaatlusaluse 1-aastase investeerimisperioodi kohta oli 12 sellist, mille puhul aasta lõpetati negatiivse kogutootlusega. Teisisõnu kaotas investor 1-aastast investeerimishorisonti omades raha 26% juhtudest.
Lükates investeerimishorisondi viie aasta peale, jääb alles 42 5-aastast investeerimisperioodi. Mõõdetuna üle 5-aastase perioodi, osutus parimaks ajavahemikuks 1985-1989. Siis kujunes globaalsesse aktsiate indeksfondi raha paigutanud investori keskmiseks aastaseks tootluseks +27,2%. Kõige nigelam oli tootlus tehnoloogiamulli harjal raha aktsiatesse paigutanud investori jaoks – tema tootluseks perioodil 2000-2004 kujunes keskmisel -2,4% aastas. Negatiivset kogutootlust üle 5-aastase investeerimisperioodi on viimase 46 aasta jooksul esinenud kokku kaheksal korral. See teeb negatiivse tootlusega perioodide osakaaluks ligikaudu 19% võrrelduna 26% 1-aastase investeerimishorisondi puhul.
Pikendades investeerimishorisonti veelgi ja võttes aluseks 10-aastase rahapaigutuse, jääb viimase 46 aasta jooksul alles kõigest kaks sellist 10-aastast perioodi, mil investori keskmine aastane kogutootlus jääb alla nulli. Mõlemad on koondunud perioodi, kus investeering tehakse tehnoloogiamulli laineharjal (kas 31.12.1998 või 31.12.1999) ning realiseeritakse viimase finantskriisi ajal (vastavalt siis 31.12.2008 või 31.12.2009). Globaalne aktsiainvestor kaotas siis vastavalt 6,2% ja 2,4% oma algsest investeeringust ehk keskmiseks aastaseks tootluseks üle 10-aastase investeerimisperioodi kujunes -0,6% ja -0,2%.
15-aastase investeerimisperioodi puhul halvim tootlus keskmiselt +3,1% aastas
Investeerimishorisonti veel viie aasta võrra pikendades jätkub tootluste varieeruvuse langus. MSCI World indeksisse viieteistkümneks aastaks raha paigutanud investor ei ole viimase 46 aasta jooksul kordagi raha kaotanud. Kõige kehvemaks keskmiseks aastaseks kogutootluseks üle 15-aastase investeerimisperioodi on olnud +3,1% (kumulatiivseks tootluseks üle kõnealuse 15-aastase perioodi oli +58,6%). Parim on olnud 1975. aastaga alanud 15-aastane periood, mil keskmiseks aastaseks tootluseks kujunes +17,3%. 20-aastase investeerimisperioodi puhul tõuseb kõige kehvem keskmine aastane tootlus tasemele +4,9% ja parim keskmise aastatootluse number langeb +15% tasemele.
Globaalsesse indeksfondi raha paigutanud investori tulemi varieeruvuse sõltuvuse investeerimishorisondi pikkusest ja negatiivse tootlusega perioodide sageduse võtab kokku alljärgnev tabel.
Sisestasin vaatlusaluse aktsiaindeksi andmed ka statistilise andmetöötluse programmi ja koostasin keskmiste aastaste tootluste varieeruvuse graafiku sõltuvalt investeerimisperioodi pikkusest ka MSCI World aktsiaindeksi jaoks. Kastikesed graafikul koondavad endasse iga investeerimisperioodi kohta leitud tulemist 50%, samas kui jooned ulatuvad halvimate ja parimate esinenud tootlusnumbriteni. Tootlused on esitatud kümnendmurruna ehk näiteks -0,4 tähendab keskmist aastast tootlusnumbrit -40% ja 0,2 keskmist aastast tootlusnumbrit +20%. Joon kastikeste keskmes tähistab mediaanväärtusi ja „+“ keskväärtusi ehk aritmeetilisi keskmisi.
Seega näitab ajalugu, et mida pikemaks ajaks oma säästud aktsiaturule paigutada, seda lihtsam on raha teenida. Teisisõnu – investeerimisperioodi pikenemisega väheneb negatiivse tootluse esinemise tõenäosus. Samuti väheneb investeerimishorisondi pikenemisega investeerimistulemite kõikumiste ulatus ehk varieeruvus. Seega on ajal investeerimisriske (eelkõige turu- ehk hinnakõikumise riski) vähendav mõju.
Niisiis, aeg on tõesti investori parim sõber!
Speak Your Mind