Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Pühendunud dividendiinvestorina olen seadnud enesele igaks kalendriaastaks ka dividenditulu eesmärgi. Seega paljuski progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Portfelli investeeringute vs dividenditulu hajutatus
Novembrikuises dividenditulu ülevaates tõin välja märkimisväärsed erinevused minu portfelli kauplemisvaluuta ja dividendivoo laekumisvaluuta vahel. Nüüd, aastat kokku võttes, analüüsisin pisut ka laekunud dividendivoo hajutatust. Mu investeerimisportfell on tänase seisuga suhteliselt hajutatud – ühegi investeeringu osakaal ei ületa 10% kogu portfelli väärtusest ja needki, mille osakaal sinna 8-9% kanti küündib, on ETF-id. Viis suurima osakaaluga instrumenti moodustavad kogu portfellist ligikaudu 39%, 10 suurimat positsiooni ligi 62%. Dividendituluga on lood hoopis teised. Suurimaks panustajaks koguni 18 protsendiga oli Latvijas Gaze. Tervenisti 64% 2015. aastal laekunud dividenditulust tuli kõigest viiest instrumendist, kümme suurimat dividendilaekumist kokku moodustasid pea 85% kogu aasta dividenditulust.
Kui tegu oleks investeerimisportfelli ja dividendituluga, millest ma regulaarselt oma igakuiseid kulutusi katan, ei meeldiks selline kõrge kontsentratsioon mulle kohe üldse. Kuna praegu on siiski tegu alles ehitusjärgus oleva pikaajalise investeerimisportfelliga, siis märkimisväärseks muretsemiseks põhjust ei ole. Pealegi tuleb siinkohal kindlasti eristada dividendilaekumisi ETF-idest ja üksikaktsiatest. ETF-ist laekuva dividendivoo kõrge osakaal kogu dividenditulus on selgelt vähem riskantne ja lihtsamini aktsepteeritav kui mõne konkreetse üksikaktsia oma.
Detsembri dividenditulu
Detsembris oli dividendide maksepäev neljal minu portfellis oleval aktsial ja kuuel ETF-il. 31. detsembriks oli laekunud dividenditulu kolmelt aktsialt ja neljalt ETF-ilt. Kui ETF-ide osas võis viivitust eeldada, sest paari ETF-i dividendide maksepäevaks oli deklareeritud 30.12.2015, siis ühe aktsia osas on viivitus üpris arusaamatu. Nimelt oli Enagas SA dividendide väljamakse kuupäev juba 17. detsembril, kuid väidetavalt ei ole välismaine depoopank dividende veel minu aktsiamaakleri kontole üle kandnud. Mis seal siis ikka, jääb üle vaid oodata.
Igatahes laekus üksikaktsiate dividendimakseid detsembri jooksul kontole kokku 310 euro ulatuses, ETF-idelt saadud dividenditulu moodustas kokku 340 eurot. Kokku kujunes detsembrikuiseks dividendituluks minu jaoks rekordilised 650 eurot.
Kui välja arvata SAF Tehnika eurodes laekunud dividendid, siis kogu ülejäänud dividenditulu jõudis minuni USA dollarites. Arvepidamise tarbeks sai dollarites laekuvad dividendid eurodesse ümber konverteeritud keskmiselt 2% nõrgema kursiga kui novembris. Aastataguse ajaga võrreldes on dollar euro suhtes hoopis ligi 14% võrra tugevnenud suurendades seega aastases võrdluses ja eurodes mõõdetuna minu dividenditulu.
Positiivsed üllatused nii naaberriigist kui maailma kuklapoolelt
Detsembrikuise dividenditulu nõnda kõrge summa sai kokku peamiselt kahe positiivse üllatuse toel. Esiteks üllatas SAF Tehnika üpris helde dividendimaksega. SAF oli oma 272 eurose dividendituluga ka kõige suurem panustaja detsembrikuisesse dividenditulu numbrisse. Kuigi ettevõtte paranevad majandustulemused viitasid võimalikule kõrgemale dividendimaksele juba üpris tükk aega tagasi, siis nõnda suurt hüpet 2014. aastaga võrreldes ei julenud siiski loota. 34 senti aktsia kohta oli isegi dividendide välja kuulutamise päeva 3,5 eurost aktsiahinda arvesse võttes ikka väga helde väljamakse – dividendimääraks koguni 9,7%. Kuna olin oma SAF Tehnika aktsiaid valdavas enamuses soetanud juba 2015. aasta veebruaris, kujunes ostuhinna baasil arvutatud dividendimääraks (yield on cost) koguni 17,3%.
Teine üllatus, nagu ka eelnevalt mainisin, tuli maailma kuklapoolelt ehk valdavas enamusest Austraalia aktsiatesse investeerivast ETF-ist. 2014. aasta lõpul soetasin kõrgema dividenditootluse jahil olles pärast pea 18% hinnalangust iShares Asia Pacific Dividend UCITS ETF-i (IQQX) osakuid. Nagu ikka sellistel puhkudel jääb ostu hetkel viimase 12 kuu dividendilaekumiste ja tollase turuhinna pealt arvutatud kõrge dividendimäär (pea 5,9%) kahjuks vaid unistuseks 🙂 Kui mu ostuhetke seisuga oli IQQX poolt välja makstav dividend aktsia kohta tõusnud aastatagusega võrreldes +8% ja ka veel 2015. aasta märtsikuine dividendimakse tõotas vaid head (I kvartali dividendimakse praktiliselt kahekordistus võrrelduna 2014. aasta I kvartali maksega), saabus peagi vähikäik. Toorainesektorit tabanud nõudluse vähenemise ja toorainete hinnalanguse tagajärjel kärpisid oma dividende järgnevate kvartalite jooksul päris mitmed IQQX koosseisu kuulunud ettevõtted. Nii jäi 2015. aasta juunis välja makstud II kvartali dividend aktsia kohta 2014. aasta vastavale maksele alla ligi 53% võrra, septembris laekunud III kvartali dividendimakse oli aastataguse ajaga võrreldes pea 46% madalam.
Seega ei ole ime, et prognoosisin ka detsembris laekuvale IV kvartali dividendimaksele umbes sarnast langust. Siinkohal osutus päästeingliks ETF-i alusindeksi kvartaalne ülevaatus (quarterly update). Nimelt vaadatakse tavaliselt kõigi ETF-ide puhul kvartalis korra üle alusindeksi kompositsioon ja kontrollitakse, kas kõik indeksis ja seeläbi ka ETF-i koosseisus olevad ettevõtted vastavad eelnevalt paika pandud investeerimistingimustele. III kvartali ülevaatuse käigus toimus alusindeksi ja seeläbi ka ETF-i kompositsioonis omajagu muutusi. Uus ja parem alusindeks (pluss tegelikult ka pea kahe nädala võrra pikenenud dividendide akumuleerumisperiood) kogu neljandaks kvartaliks tähendas seda, et lõppkokkuvõttes oli 2015. aasta detsembris laekunud dividendimakse aktsia kohta 10% kõrgem kui aasta varem. Igati tore jõulukingitus! Kogu 2015. aasta dividendilaekumisi 2014. aasta omadega võrreldes pilt siiski nii positiivne ei ole – 2015. aastal maksis IQQX välja tervelt 23% võrra vähem dividende kui 2014. aastal.
Kokku pea poole rohkem dividenditulu kui planeeritud
2015. aastal laekus kontole omanikutulu kokku 2 390 euro ulatuses. Keskmiselt teeb see 199 eurot dividenditulu kuus. Kogu aasta eesmärgiks seatud 1 200-eurone dividenditulu siht sai täidetud juba septembris suuresti tänu Balti aktsiate heldetele suvistele dividendimaksetele. Sellega ei olnud ma aasta alul arvestanud, vähemalt mitte nõnda suures ulatuses ning paljuski just see selgitabki niiöelda enneagset plaani täitmist. Teisalt olen ka terve aasta jooksul plaanitust agressiivsemalt investeerinud. Portfell kasvas nii juba aastatega kogunenud sääste investeerides kui ka minu praeguse investeerimisstrateegiaga enam mitte kokku sobivaid positsioone ümber pöörates. Oma osa portfelli kasvu (ja seeläbi ka dividenditulu kasvu) andis kasumiga realiseeritud dividende mitte maksvate ETF-ide müük ja saadud raha investeerimine dividende maksvatesse instrumentidesse.
Kas eesmärgid alanud aastaks on ka juba paigas?
Suures plaanis küll – teenida 2015. aastaga võrreldes rohkem dividenditulu. 🙂 Tegelikult tahan enne täpsemate numbrite välja käimist veel pisut arvutada ja analüüsida. Sisetunne ütleb, et mitmete Balti ettevõtete ja ka paari ETF-i dividenditulu jääb möödunud aastaga võrreldes tagasihoidlikumaks. Samuti olen täheldanud, et värskeid sääste investeerin viimastel kuudel aina madalama dividenditootlusega ja see jääb mitme teguri tõttu tõenäoliselt nii ka vähemalt terveks esimeseks poolaastaks. Jaanuarikuiseks dividenditulu postituseks on loodetavasti numbrid koos ja eesmärk paigas.
Tere
Olen jälginud su blogi mõnda aega ja avaldab väga muljet kogu su pühendumus ja teema valdamine. Jätka samas vaimus ja olen vägagi kindel, et saavutad enda finantsvabaduse eesmärgid.
Ega sa juhuslikult ei tahaks mingitki summat avaldada, mida oled tänaseks päevaks investeerinud? Saab parema ülevaate, kui palju siinsed lugejad peaksid investeerima, et saada umbkaudselt sellist aastast dividenditootlust.
Häid dividente
Aitäh lahkete sõnade eest!
Investeerimist vajava summa lähtudes soovitavast dividenditulust saab arvutada järgmise valemiga:
Vajalik investeeritav summa = Soovitav aastane dividenditulu / Oodatav dividendimäär
Näiteks soovides teenida dividenditulu 1000 eurot aastas ja võttes keskmiseks oodatavaks dividendimääraks 4%, on tarvis investeerida 1000 / 0,04 = 25 000 eurot. Juhul kui näiteks on plaan panna kogu raha Tallinna Vee aktsiasse, siis oleks vaja investeerida 1000 / 0,065 = 15 384 eurot.
Kui esmapilgul tundub selliste summade kokku saamine nii mõnelegi suhteliselt ulmeline, siis ei tasu ära unustada, et igal aastal on võimalik need teenitud 1000 eurot uuesti raha teenima panna. Lisaks kui valida investeerimisobjektiks sellised ettevõtted, mis läbi aja on igal aastal oma dividende tõstnud, suureneb iga-aastane dividenditulu ka selle pealt.
Näiteks omades 100 aktsiat, mis maksavad igal aastal dividende 1 euro aktsia kohta, saad esimesel aastal dividenditulu 100 * 1 = 100 eurot. Oletame nüüd, et ettevõte kergitab dividendide väljamakset 10% võrra aastas. See tähendab, et järgmisel aastal saad oma 100-lt aktsialt tulu 100 * 1,1 = 110 eurot. Juhul kui sa veel lisaks reinvesteerisid eelmisel aastal saadud 100 eurot uuesti samasse aktsiasse näiteks 4% dividendimääraga, on tulemuseks see, et sul on teisel aastal hoopis 104 aktsiat, mis maksavad igaüks 1,1 eurot dividende ehk tulu kokku on 114,4 eurot. Sinu dividenditulu kasvas aastaga 100 eurolt 114,40 eurole ilma igasuguse sinupoolse täiendava säästmise ja raha sisse panemiseta.
Selliste aastast-aastasse dividendimakseid tõstvate USA, Kanada ja Suurbritannia ettevõtete leidmisel on abiks näiteks see lehekülg, Euroopa stabiilsemate dividendimaksjate nimekirja ja andmed leiab siit.