Kes iganes on dividendiaktsiatesse investeerimisega kokku puutunud enam kui paar kuud ja kiiganud investeerimisvõimalusi otsides ka välismaiste aktsiate poole, on kindlasti kohanud termineid Dividend Aristocrats või Dividend Champions. Need on ettevõtted, kes on vähemalt 25 aastat järjest maksnud stabiilseid või kasvavaid dividende. 25 aastat ja ei ühtegi dividendikärbet või ära jäänud dividendimakset! Seega nii tavapärase majanduslanguse kui ka isegi 2008-2009. aasta finantskriisi perioodi suutsid need ettevõtted mööda saata ilma dividendimakseid kärpimata. Vastupidi, enamus neist pigem kasvatasid dividendide väljamakseid aktsia kohta.
Kaheksateist kuningat
Jätame aristokraadid ja tšempionid hetkeks kõrvale ja vaatame hoopis kuningaid. Kui sa oled nagu mina, siis 25 järjestikust aastat kasvavaid dividende tundub juba üpris märkimisväärne saavutus. Kuid dividendikuningate (Dividend Kings) kõrval kahvatub seegi, sest dividendikuningatest ettevõtted on suutnud oma dividende kasvatada järjepanu koguni vähemalt 50 aastat. Mõelge, 50 aastat järjepanu kasvavaid dividende! See on juba aukartustäratav number, sest selle aja sisse jäävad nii 1970. aastate naftakriis ja sellele järgnenud kiire inflatsiooniga periood, 1994. aastal alanud Mehhiko valuutakriis, 1990-ndate lõpu Aasia ja Vene kriisid, tehnoloogiamulli lõhkemine ja muidugi ka viimane 2008-2009. aasta finantskriis. Ühesõnaga buumid ja kriisid, inflatsiooni- ja deflatsiooniperioodid, kõrgete ja madalate intressimäärade ajastud – kõik see ei ole suutnud häirida nende järgneva 18 USA ettevõtte üha kasvavaid dividendide väljamakseid.
Allikas: Dave Fish
Kogu eelneva positiivse jutu tasakaalustamiseks tuleb siinkohal meelde tuletada, et see nimekiri on muutuv. See kui ettevõte ei ole viimase 50 aasta jooksul dividende kärpinud ei tähenda, et ta seda järgmise 50 aasta jooksul teha ei võiks, või isegi järgmise aasta-paari jooksul. Inimloomusel on kombeks minevikku aluseks võttes ekstrapoleerida minevik kohe sarnasel viisil tulevikku, kuid kahjuks reaalne elu nõnda ei kulge.
Heaks näiteks on siinkohal fakt, et 1991. aastal oli kokku 38 sellist ettevõtet, mis olid maksnud kasvavaid dividende vähemalt 25 aastat. Mineviku mustreid lihtsalt edasi kandes peaks täna, 2016. aastal, olema seega kokku 38 dividendikuningat ehk vähemalt 50 aastat järjepanu dividendimakseid tõstnud ettevõtet. Reaalsuses on dividendikuningaid aga ainult 18. Seega ligi pooled 1991. aastal suurepärast väljamaksete ajalugu näidanud ettevõtetest pidid olude sunnil vahepealsel perioodil dividende kärpima.
Aristokraadid
Naastes kraadi võrra väiksemate kangelaste juurde, saame jutuks võta dividenditšempionid ja -aristokraadid. Dividendiaristokraadi auväärse tiitli saavad ettevõtted, mis on tõstnud oma dividende aktsia kohta järjepanu vähemalt 25 aastat. Lisaks eelnimetatud tingimusele peab tegu olema ka USA S&P 500 aktsiaindeksi koosseisu kuuluva ettevõttega, vastama teatud minimaalsetele turukapitalisatsiooni nõuetele ja lisaks peab aktsia olema ka piisavalt aktiivselt kaubeldav. Kokku on tänase seisuga dividendiaristokraadi tiitliga pärjatud 51 ettevõtet. Dividendikuningate ja –aristokraatide nimekirjad on kattuvad, kuid mitte kõik dividendikuningad ei kuulu aristokraatide nimistusse. Näiteks AWR, FMCB ja PH on küll maksnud kasvavaid dividende rohkem kui 50 aastat, kuid kaks esimest ei kuulu täna S&P 500 indeksi kooseisu ja PH kauplemisaktiivsus on nõnda madal, et aristokraatide kriteeriumitele ei vasta neist kolmest ükski. Dividendiaristokraatide nimekirja 2015. aasta detsembri seisuga leiab siit.
Tšempionid ja kandidaadid
Dividenditšempioneid on tänase seisuga kokku 107. Kuigi ka dividenditšempioniks saamise eelduseks on vähemalt 25 aastat järjepanu kasvavaid dividende, puuduvad seal igasugu muud kitsendavad tingimused S&P 500 indeksi kooseisu kuulumise, turukapitalisatsiooni ja kaubeldavuse kohta. USA dividenditšempionite nimekirja haldab Dave Fish ja kogu nimekiri koos regulaarselt uuendatava rikkaliku finantsandmestikuga on kättesaadav siit.
Lisaks tšempionite nimekirja pidamisele peab Dave Fish arvet ka selliste tšempioni kandidaatidest ettevõtete üle, mis on dividende järjepanu tõstnud 10-24 aastat (Dividend Contenders) ja 5-9 aastat (Dividend Challengers). Mulle isiklikult meeldib investeerimisideid otsides vaadata ettevõtteid, mis on oma dividende järjepanu tõstnud (või ei ole kärpinud) vähemalt 10 aastat. Kuna tavaliselt jääb 10 aasta sisse ka 1-2 majanduslanguse perioodi, annab see pisut enam kindlust, et ettevõte suudab jätkata dividendide maksmist ka siis kui ei puhu enam makromajanduslik pärituul. Seega eelistan valida oma pikaajalise dividendiaktsiate portfelli alustaladeks ettevõtted, millel juba on piisavalt pikk dividendimaksete ajalugu. Kindlasti on sellel lähenemisel omad miinused, sest vaatluse alt jäävad välja alles dividendimakseid alustavad ja tõenäoliselt suurt kasvupotentsiaali omavad ettevõtted (näiteks kasvõi Cisco Systems ja Apple), kuid hoian ka sellistel ettevõtetel silma peal ja lisan neid tulevikus võimalusel valikuliselt oma portfelli.
Väikeinvestori piiratud ressursid
Väikeinvestorina on mu ressursid piiratud. Nii ajaline ressurss suure arvu ettevõtete analüüsimiseks kui ka rahaline ressurss, et koostada piisavalt hajutatud dividendiaktsiate portfell. Siin tulevad minusugusele väikeinvestorile õnneks appi indeksipakkujad (ettevõtted, mis koostavad ja haldavad erinevaid turuindekseid) ja börsil kaubeldavad fondid ehk ETF-id.
Viimaste aastate jooksul on tekkinud üpris mitmeid alusindekseid, mille puhul indeksi koosseisu saamise eelduseks on tingimus, et ettevõte peab olema maksnud stabiilseid või kasvavaid dividende järjepanu minimaalselt 10, 20 või isegi 25 aastat. Samuti on indeksi- ja ETF-ide pakkujad toonud turule fonde, mille investeerimise fookus ei ole ainult USA aktsiatel. Nii näiteks koondab SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats ETF (SPYW) endas 40 euroala ettevõtet, mis ei ole viimase kümne aasta jooksul oma dividendimakseid kärpinud. ETF-i koosseisu kuuluvate ettevõtete keskmine dividendimäär on hetkel 3,8%, ETF-i viimase 12-kuu dividendimaksete pealt arvutatud jooksev dividendimäär 3,2%.
Alljärgnev tabel annab ülevaate enamlevinud ETF-idest, mis investeerivad stabiilseid ja/või kasvavaid dividende maksvatesse aktsiatesse. Tabelis leidub nii kogu maailma dividendiaktsiatele keskenduvaid, kui ka näiteks ainult Suurbritannia või USA keskmise suurusega (mid-cap) ettevõtete aktsiatele fokuseerivaid ETF-e. Praktilisuse huvides olen lisanud ka iga ETF-i kohta tema kauplemissümboli. Selle tähekombinatsiooni järgi on ETF-e oma aktsiamaakleri juures tehinguid tegema asudes kõige lihtsam üles leida. Tabeli viimane veerg toob välja niinimetatud kõlbulikkuse kriteeriumi ehk minimaalselt mitu aastat järjepanu peab ettevõte olema maksnud stabiilseid ja/või kasvavaid dividende, et antud alusindeksi ja seeläbi ETF-i koosseisu saada. Nagu näha, siis mõne ETF-i puhul piisab vaid viiest dividendikärpeta aastast, teine kord on selleks vaja 25 aastat.
Igaks juhuks kordan ka üle, et Saksamaa Xetra börsil eurodes kauplevate ETF-ide puhul saab Eesti investor deklareeritud ETF-i dividendimakse täies ulatuses oma kontole, New Yorgi börsil kaubeldavate ETF-ide dividendimaksest peetakse minimaalselt 15% tulumaksu juba USA-s kinni, Toronto börsil kaubeldava ETF-i puhul peetakse kinni 25% tulumaksu.
Kokkuvõtteks
Kellele meist ei meeldiks dividendikuningate või –aristokraatide nimistust välja valida vaid parimad. Olgu siis hetke dividendimäära või selle kasvumäära potentsiaali alusel. Praktikas on väikeinvestori ressursid siiski piiratud. Lihtsalt ei ole nõnda palju aega, et kümneid ja kümneid ettevõtteid analüüsida. Pealegi on tehingutasusid arvestades vähemalt Eesti aktsiamaaklerite juures tegutsedes mõistlik hoida minimaalne tehingusumma seal 1500-2000 euro/dollari piirimail. Seega hästihajutatud 20-30 dividendiaktsiast koosneva portfelli koostamiseks oleks vaja ikka päris palju raha. Siinkohal tulevadki abiks kasvavaid dividendimaksjaid koondavad börsil kaubeldavad fondid. Ostes näiteks SPDR S&P Global Dividend Aristocrats ETF-i, saab juba ühe ostuga ligi 120 stabiilset dividendimaksjat oma portfelli.
Mulle endale meeldib kombineerida oma portfell kokku nii üksikaktsiatest kui ETF-idest. Juhul kui aktsiaturgudel on rahutud ajad nagu näiteks möödunud aasta august või 2014. aasta oktoober, eelistan osta vaba raha eest dividendiaktsiate ETF-e. Kui turg on tõusev ja/või stabiilne, otsin võimalusi eelkõige üksikaktsiatest.
Väga palju kasulikku informatsiooni. Tänud!
Pean ka kiitma, väga hea blogi
PS.Kõige harivam eesti keelne blogi raudselt praegusel hetkel.
Aimar, Erkki, aitäh lahkete sõnade eest! Rõõm kuulda, et saite huvitavat ja vajalikku infot.
Jagan samuti kiitust. Olen Su blogi otsast lõpuni läbi lugenud ning väga head mõttekäigud ning analüüsid – kindlasti võtan jagatud infot päris mitme koha pealt arvesse ka oma portfelli kujundamisel. Jätka samas vaimus 🙂
Aitäh! 🙂
Kaua aegne lugeja, esimest korda kommenteerija.
Super artikkel väga palju head infot ja mõjutas mind küll see aasta hoopis antud ETFidesse investeerima.
Edu!
Pean “kahjuks“ 🙂 ühinema kiidukooriga .Tõesti VÄGA HEA BLOGI!
Ise otsin hetkel sobivat ETFi millega toorainete tõusule panustada.Kuna olen samuti
dividendi usku, siis otsin eurodes arveldavat ja ka eurodes dividende maksvat toorainete tõusust võitvat ETFi. Pean tunnistama et dollarites sobiva instrumendi leidmine on oluliselt lihtsam… 😉
Tänud! 🙂
Dividende maksva Euroopa ettevõtetesse investeeriva ja eurodes kaupleva energiasektori ETF-ina tuleb kohe meelde näiteks iShares STOXX Europe 600 Oil & Gas UCITS ETF (EXH1). Globaalsete ja üle eri toorainete sektorite (agri, energia, muud maavarad) investeerivate eurodes kauplevate ja dividende maksvate ETF-idega on jah keeruline.
Tere!
Teie postitused on alati väga sisukad ja huvitavad. Mul on aga natuke segadus ETF-i dividendide maksustamisel investeerimiskonto süsteemis. Kui dividendidelt on 15% tulumaksu maha võetud, siis on selge – kehtib topeltmaksustamise vältimise reegel ja neid dividende saab käsitleda investeerimiskonto sissemaksena. Kui aga maha arvestatud määr on 0% (nagu väidate Xetra puhul olevat) või jääb koguni 0% ja 15% vahele (kui ETF sisaldab mitme riigi dividendimaksjaid)? Sel juhul tulumaksu nagu piisaval määral maha pole arvestatud ja sissemakseks deklareerida ei tohiks? Teisalt aga, Tallinna börsil makstavalt dividendidelt tulumaksu maha ei arvestatagi, tulumaksu maksavad ettevõtted eraldi. Ehk oskate selgust tuua – mis tingimustel on korrektne ETFi dividende sissemakseks arvestada.
Aitäh!
Pidasin eelmisel aastal Maksuametiga selleteemalist kirjavahetust ja sain sellise vastuse:
“Juhul, kui dividend on saadud investeerimiskonto süsteemi hõlmatud väärtpaberitelt, siis ei pea sellist dividendi tuludeklaratsiooni tabelites 8.1 ega 8.8 deklareerima. Investeerimiskonto süsteemi hõlmatud väärtpaberitelt saadud maksustamata dividenditulu maksustatakse investeerimiskonto väljamaksete hulgas kui väljamaksed ületavad sissemakseid. Kui aga investeerimiskonto süsteemi hõlmatud väärtpaberitelt saadud dividend (tulu finantsvaralt) on tulumaksuga maksustatud, võib seda deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 6.5 investeerimiskonto sissemaksena ning selle summa ulatuses väljamakseid ei maksustata.”
Seega mina sain aru, et Iirimaal registreeritud ja näiteks Xetra börsil kauplevalt ETF-ilt saadud dividende ei pea investeerimiskonto süsteemi kasutades tuludeklaratsioonis üldse deklareerima. Samuti ei saa neid, nagu kirjutasid, arvestada ka kui sissemakseid. Investeerimiskonto süsteemi mõttes on see dividend käsitletud automaatselt nagu finantstulu(kasum), mis kuulub maksustamisele alles siis kui väljamaksed investeerimiskontolt ületavad sissemakseid investeerimiskontole.
Lihtsustatult, Iirimaal registreeritud ETF-ide dividende (millelt ei ole tulumaksu kinni peetud) ei pea deklareerima tuluna ega saa arvestada ka kui sissemakseid. USA-s registreeritud ETF-ide dividendid, millelt on üldjuhul kinni peetud 15% tulumaksu võib deklareerida kui investeerimiskonto sissemakseid.
https://www.dividendinvestor.ee/2015/10/16/investorvajaduste-hierarhia-iv-osa-maksud/
“… Saksamaal registreeritud ETF-ide maksumäär kõigub 0% ja 10% vahemikus, kusjuures ühe ja sama ETF-i ühelt dividendimakselt ei peeta midagi kinni ja järgmiselt peetakse kinni juba pea 10%. Iirimaal registreeritud ETF-ide poolt makstud dividendidelt tulumaksu kinni ei peeta – kogu dividendimakse jõuab Eesti residendist investori kontole!”
ja samas teises blogis ütlesid:
“Oma kogemusest saan öelda, et Saksa ettevõtted deklareerivad dividendid bruto summas, millest peetakse kokkuvõttes kinni 26,375%. Teisisõnu kui deklareetiakse 10 eurot dividendi per aktsia, siis Eesti residendist investori kontole jõuab lõpuks 7,3625 eurot.”
Kus see tõde peitub?
Kui Eesti investorina nt SPDR S&P US Dividend Aristocrats ETF-i investeerida, siis maksad kaudselt ikka 15%?
Kuidas SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats ETF Eesti investorina investeerides lood on?
Kas nende kahe puhul oleks üldse mingi vahe?
Kui USA väärtpaberite puhul ei ole maksustamise mõttes vahet, siis Saksamaal registreeritud väärtpaberite puhul (seda, et väärtpaber on registreeritud Saksamaal näeb kui otsida üles ISIN kood, ISIN alagab siis alati tähtedega DE…) peab eristama üksikaktsiaid (näiteks Siemens AG, MunichRe AG) ja aktsiaid koondavaid fonde (ETF-e). Esimeste puhul rakendub 26,375% dividendide tulumaksumäär, ETF-ide puhul siis see mulle veidi segaseks jäänud viidatud 0%-10%.
SPDR S&P US Dividend Aristocrats ETF – jah, olen BlackRock’i (iShares ETF-ide emafirma) ja Deutsche Bank’i ETF-i spetsialistidega suheldes aru saanud, et 15% dividendide tulumaks peetakse kinni juba ETF-i tasandil ja SPDR S&P US Dividend Aristocrats ETF-i investeerides jõuab Eesti investorini juba USA-s 15% maksumääraga maksustatud dividend. Seega põhimõtteliselt kui su aktsiamaakler toetab ja sul on eraisikuna USA W-8BEN maksuvorm täidetud, siis ei ole maksustamise mõttes vahet, kas investeerid ise otse USA üksikaktsiatesse või kasutad mõnd ETF-i (ükskõik, kas USA-s või Iirimaal registreeritud ETF-i). Juhul kui sul W-8BEN maksuvorm on täitmata (või aktsiamaakler seda ei toeta), võib USA üksikaktsiaid ostes rakenduda kõrgem kui 15% maksumäär. Sellisel juhul on maksuefektiivsuse mõttes mõistlikum kasutada ETF-e.
SPDR S&P Euro Dividend Aristocrats ETF – siin on lood veidi teistsugused, kuna Euroopas riike palju ja maksurežiimid erinevad; olen maksuteemalistest diskussioonidest eelviidatud ETF-i halduritega aru saanud, et Euroopa aktsiatesse investeerivate Iirimaal registreeritud ETF-ide puhul on fondivalitsejatel (BlackRock, Deutsche, Societe Generale) sageli sõlmitud madalamat maksumäära tagavad kokkulepped, mistõttu siin on maksuvõit sagedasem nähe kõigi ETF-i investorite jaoks. Näiteks saab BlackRock oma iShares ETF-ide puhul Austria ja Belgia rakenduvast 25% dividendide tulumaksust 10% tagasi taotleda ja teatud puhkudel pääsevad nende ETF-id Soome 15% dividendide tulumaksust. Eraisikuna ma neid “nõkse” enda jaoks avastanud ja ellu rakendada ei ole suutnud.
Loodan, et said veidi selgust. Teema on iseenesest üpris segane ja olukord ka pidevalt muutuv/arenev.
Kaevasin veidi oma maksuteemalistes kirjavahetustes ja siin üks skeem USA aktsiatesse investeerivate ETF-ide maksustamisest. Eristada tuleb siis iga üksiku investeeringu tasemel maksustamist ja fondi/ETF-i tasandil maksustamist. Antud näites rakendub Saksamaal registreeritud ETF-ile investeeringute tasandil 30% tulumaksumäär ja fondi tasandil 0% (juhul kui Saksa ETF on vormistatud kui Kapitalanlagegesellschaft), asjad pisut teisiti kui ETF on registreeritud kui Investmentaktiengesellschaft.
Investorite tüübid: 1) exempt – näiteks osad riiklikud pensionifondid ja riikide reservfondid, millele rakendub kokkuleppe kohaselt 0% dividendide tulumaksu määr 2) onshore – investorid, kellele rakendub USA-ga maksukokkuleppe alusel 15% tulumaksumäär ehk kõik, kellel on võimalik ja kes on täitnud W-8 maksuvormi 3) offshore – investorid, kellele rakendub 30% tulumaksumäär, USA ja antud riigi vahel puudub maksukokkulepe, W-8 maksuvormi pole võimalik täita (või Euroopa investori puhul on see näiteks lihtsalt esitamata jäänud), näiteks Lähis-Ida riigid, Kaimani saartel registreeritud hedge fond’id jms.
Uhh, aitäh! Väga põhjalik vastus! Ma ei arvanud algul, et üksikaktsiad ja fondid erinevad maksumõttes.
Kas Sa tead ka, mis on SPDR® S&P® Global Dividend Aristocrats UCITS ETF maksustamise loogika?
SPDR® S&P® Global Dividend Aristocrats UCITS ETF on Iirimaal registreeritud ETF. Seega rakendub investeeringute tasandil dividendide tulumaksumäär vastavalt ettevõtte asukohariigile, ETF-i tasandil on tulumaksumäär 0% ehk kogu ETF-i poolt deklareeritud dividend jõuab Eesti investori kontole täies mahus.
Pommitan natuke veel. 🙂
Üritasin netist leida head ülevaadet SPYW ja ZPRG ajalooliste dividendimaksete kohta, kuid tulutult. SPDR koduleht ei too ka seda infot kusagil eraldi välja või ma ei oska lihtsalt otsida. Kas tead mõnda tasuta kanalit, kus vastav info kättesaadav oleks?
Nende ETF-ide dividendimaksete ajalugu on kättesaadav sellelt lingilt.
Aitäh vastamast!
Saabuvate maksete kuupäevade kohta ei leidnud samuti midagi.
https://ie.spdrs.com/etf/SPDR-SP-Euro-Dividend-Aristocrats-UCITS-ETF-SPYW-GY
https://ie.spdrs.com/library-content/public/Dividend_Calendar.pdf?
…kuigi juba nüüd märtsis peaksid väljamaksed tehtama.
ETF-id kuulutavad dividendimaksed välja üldiselt nädal-kaks enne dividendide väljamakse päeva. Eelmisel aastal teadustas SPYW oma kevadise dividendimakse 14.03.2016 ja väljamakse päev oli 04.04.2016. Seega varugem veel veidi kannatust 🙂
Ok, aitäh! 🙂
A millel Sa silma pead hoiad, et esimeste seas selle uudise saada? Samuti ZPRG kohta.
Eks ma käin aeg-ajalt sellelt lingilt uurimas, kas on värsket infot tulnud.
Oma olemuselt ei ole see üldse ajakriitiline info, mida peaks nüüd esimesena või võimalikult kiiresti teada saama. Sisuliselt ei muutu sellest koheselt ju miskit. Samahästi võib ka üldse pidada lihtsalt arvestust kontole laekunud dividendide üle või siis konkreetse ETF-i dividendimaksete mustrite/dünaamika jaoks neid andmeid korra aastas tagantjärele võtmas käia.
Plaan oli ostu ajastada peale väljamakset, kui hind kukub.