Milline on olnud aktsiahindade ja dividenditulu kõikumine läbi majandustsüklite?

Dividende maksvatesse aktsiatesse investeerimise pooldajad toovad sageli välja ühe dividendiaktsiate kasuks rääkiva väite – dividendimaksed kõiguvad vähem kui aktsiate hinnad. Otsustasin kontrollida, kas see väide peab paika.

Esiteks tõuseb muidugi küsimus, et miks üldse on tarvis sellist võrdlust teostada? Miks on vaja võrrelda aktsiahindade ja dividendimaksete kõikumise ulatusi läbi majandustsükli? Vastus peitub oma tulevaste elamiskulude rahastamisviisi eelistuses. Oma investeerimisportfellist saab elamiskulude katteks vahendeid kahel viisil – müües osa oma investeeringutest maha (realiseerides kapitali juurdekasvu) või võttes kasutusse investeeringute poolt teenitud tulu (aktsiate puhul dividenditulu).

4% reegel

Ühed eelistavad lähenemist, mille puhul tulevikus pensioniea (või finantsvabaduse) saabumisel müüakse regulaarselt, näiteks igal aastal, maha kindel protsent oma investeerimisportfelli väärtusest. Tavaliselt on selleks iga-aastaselt mahamüüdavate varade numbriks 4% investeerimisportfelli hetkeväärtusest. Investeerimisportfelli väärtus sõltub teadupärast väärtpaberite hindadest ja kui tegu on aktsiaportfelliga, siis sõltub portfelli väärtus loomulikult aktsiate turuhindadest.

Rantjee-elu

Teine osa investoritest pooldab lähenemist, mille korral investeerimisportfelli koosseisu kuuluvate aktsiate kallale ei minda, vaid elamiskulud kaetakse laekuvatest dividendidest. Seega kui investeerimisportfell sisaldas pensionile jäämise hetkel näiteks 10 000 Tallinna Vee aktsiat, siis see sisaldab neidsamu 10 000 aktsiat ka aasta, viie või ka kümne pärast. Ühtegi aktsiat elamiskulude katmiseks maha ei müüda, kulusid püütakse katta vaid laekuvast dividenditulust. Järelikult aktsia turuhind kaotab siinkohal oma tähtsuse ja oluline on hoopis dividenditulu muutus ajas.

Seega esimesel juhul sõltub iga-aastane investeerimisportfellist saadav raha hulk aktsiate hindadest, teisel puhul vastava aasta dividenditulust (ja aktsiate hinnaliikumised seal rolli ei mängi). Siit siis ka küsimuse olulisus – kumb kõigub rohkem, kas aktsiate hinnad või väljamakstav dividenditulu? Kumb rahavoog on ajaloolistele andmetele baseerudes stabiilsem?

Tsüklid majandusaktiivsuses ja aktsiaturgudel

Teadupärast on majandus ja finantsturud tsüklilised. Kiire majanduskasvuga perioodidele järgnevad aeglasema kasvuga ja seejärel majanduslanguse aastad. Sisuliselt sarnast tsüklilisust kohtame ka aktsiaturul. Aktsiahindu kõrgustesse tõstev ettevõtete käibe ja kasumi kasvupotentsiaal ja usk paremasse tulevikku (turuosaliste meelsus) saab järjekindla regulaarsusega tagasilööke ning väljendub aktsiaturgudel ikka ja jälle langusfaasina. Ettevõtete majandustulemuste tulevikuväljavaated hinnatakse ümber ja aktsiate hinnad pöörduvad langusele.

Nagu eelnevalt kirjeldasin, siis tavapäraselt langevad sellistel puhkudel nii ettevõtete hetke kasumid kui ka oodatavad kasumid. Kuna dividendimaksed kujutavad endast omanikutulu (kasumi) jagamist ettevõte aktsionäridega, siis kasumite langedes kogeme üldjuhul kogu aktsiaturgu tervikuna vaadates langust ka dividendide väljamaksetes.

Järgnevalt võtangi vaatluse alla valiku laiapõhjalisi börsil kaubeldavaid fonde, et uurida, kui palju on kõikunud viimaste majandustsüklite kestel nende fondide hind ja dividenditulu väljamaksed. Vaatamata sellele, et kogu ETF-induse ajalugu ei ole kõige pikem, kasutan analüüsiks siiski teadlikult just ETF-e ja mitte üldiseid turuindekseid või turustatistikat. Sellisel juhul saame rääkida reaalsetest, ka Eesti invetorile kättesaadavate, ETF-ide hinna- ja dividenditulu liikumistest ning mitte abstraktsest turustatistikast.

Alustame USA aktsiatega

Üks pikima ajalooga börsil kaubeldavaid fonde on SPY ehk SPDR S&P 500 ETF. Esimese dividendide väljamakse tegi antud ETF oma investoritele juba 1993. aastal. Viidatud kalendriaastal maksis SPY oma investoritele välja dividenditulu kokku ligikaudu 1,105 dollarit aktsia kohta. Möödunud, 2015. aastal, jõudis SPY investoriteni dividenditulu ligikaudu 4,206 dollarit aktsia kohta. Seega on SPY aktsionäri jaoks dividenditulu möödunud 22 aastaga kasvanud pea 4 korda ehk keskmine dividenditulu kasv on olnud pea 6,3% aastas. USA suurettevõtete dividendimaksed ei ole kõnealuse viimase 22 aasta jooksul kaugeltki liikunud vaid tõusvas joones. Selle ajaperioodi sisse mahub nii sajandivahetuse kanti jääv tehnoloogiamull ja selle lõhkemine kui ka 2008-2009. aasta finantskriis. Tehnoloogiamulli lõhkemise ajal saavutas SPY dividend aktsia kohta (mõõdetuna üle viimase 12 kuu ehk trailing 12-month dividend, T12M) kõrgeima taseme 2001. aasta jaanuaris, 1,506 dollarit aktsia kohta. S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete dividendimaksed langesid koos ettevõtete majandustulemuste nõrgenemisega pea aastajagu saavutades madalaima taseme 2002. aasta jaanuaris. Siis jõudis SPY investori kontole viimase jooksva 12 kuu jooksul 1,424 dollarit dividenditulu aktsia kohta. Seega tehnoloogiamulli kokkukukkumise ajastul langes SPY dividenditulu 5,5%. S&P 500 aktsiaindeksit järgiva SPY enda turuhind langes samal perioodil 49,1%.  Seega üle-eelmise majanduslangusepisoodi ajal oli dividenditulu vähemalt USA aktsiaturu baasilt hinnatuna märkimisväärselt stabiilsem kui aktsiate hinnad.

Eelmise, 2008-2009. aasta majanduslangusepisoodi ajal tegi S&P 500 aktsiaindeksit järgiv SPY hind oma tipu oktoobris 2007. SPY dividenditulu mõõdetuna üle viimase 12 kuu saavutas oma kõrgtaseme toona juulis 2008 – SPY investor teenis siis dividenditulu 2,805 dollarit aktsia kohta. Järgmise pooleteise aasta jooksul räsis finantskriis päris paljude ettevõtete majandustulemusi ning dividendikärbete ja dividendimaksete tühistamise tõttu langes SPY investori dividenditulu 2010. aasta aprilliks 2,097 dollarini aktsia kohta. Seekordseks dividenditulu vähenemiseks majanduse- ja finantsturgude langusfaasis tuli 25,2%. Kõrvutades seda tehnoloogiamulliaegse 5,5% dividenditulu vähenemisega oli dividenditulu langus finantskriisi tingimustes kordi suurem. Mida tegi samal ajal aga SPY hind? Eelpool mainitud 2007. aasta oktoobri hinnatipust langes SPY hind 2009. aasta märtsiks 56,5%. Teisisõnu oli aktsiate hinnalangus viimase majanduslanguse ajal rohkem kui kaks korda sügavam kui dividenditulu langus.

SPY hinna ja tema poolt välja makstava dividenditulu (joonisel esitatud tulpadena) kõikumist ajas kajastab alljärgnev graafik.

Nagu jooniselt näha, siis juhul kui dividenditulu mõõta viimase 12 kuu jooksul teenitud dividendituluna, võtab üldjuhul majanduslanguse jõudmine dividendiväljamaksetesse rohkem aega kui aktsiahindadesse. Teisisõnu reageerib aktsiaturg nõrgenevale majanduskonjunktuurile ja ettevõtete kasumite väljavaatele kiiremini, dividenditulu hakkab langema enamasti alles siis kui nõrgad majandustulemused on reaalselt ettevõtete majandusaruannetes juba kajastunud.

Kuidas käitusid Euroopa aktsiad?

Üks pikima kättesaadava ajalooga regulaarseid dividende maksvatest Euroopa aktsiatesse investeerivatest ETF-idest paistab olevat iShares STOXX Europe 600 UCITS ETF (EXSA). Esimesed dividenditulu väljamaksed teostas fond 2004. aasta juunis. Seega EXSA puhul saame rääkida dividenditulu ja aktsiahinna kõikumise ulatust võrreldes seni vaid ühest majanduslanguse episoodist. EXSA hind saavutas enne finantskriisi saabumist oma tipu juunis 2007. Hinna madalaim tase saabus sarnaselt USA aktsiaturule 2009. aasta märtsis olles selleks ajaks langenud koguni 60,7%. Kuna EXSA dividendimaksed olid fondi algusaastatel suhteliselt ebakorrapärased, on analüüsi teostamisel mõistlik vaadata dividenditulu laekumisi kalendriaasta lõikes. 2007. aastal maksis EXSA dividenditulu 1,24 eurot aktsia kohta, 2010. aastal oli väljamakse kõigest 0,69 eurot aktsia kohta ehk dividenditulu langes koguni 44,3%. Kuigi Euroopa aktsiate puhul oli dividenditulu langus märkimisväärselt suurem kui USA aktsiate puhul, oli protsentuaalselt mõõdetuna hinnalangus siiski sügavam kui dividenditulu langus.

Ülaltoodud graafikut uurides paistab silma üks ebameeldiv tõsiasi – EXSA dividenditulu aktsia kohta ei ole tänase päevani saavutanud oma 2008-2009. aasta finantskriisieelset taset. Siin tuleb selgelt süüdistada finantskriisile järgnenud Euroopa võlakriisi, mis muutis Euroopa ettevõtted omanikutulu väljamaksete tõstmise osas ettevaatlikuks ja pikendas finantskriisist välja tulemise aega. Sellest tingituna on Euroopa majandus täna majandustsükli mõttes USA omast mõnevõrra maas ning EXSA dividenditulu analüüsiks kättesaadav valimiperiood tundub selle võrra veelgi lühem ja mõneti ebapiisav. Seepärast ei pruugi ka üle kogu EXSA 11-aastase eksistentsiperioodi välja arvutatud keskmine aastane dividenditulu kasvumäär (+4,4% aastas) olla kuigi representatiivne.

Globaalsed aktsiafondid finantskriisi tuultes

Globaalsetest ja dividende välja maksvatest börsil kaubeldavatest fondidest pikima ajalooga tundub olevat iShares MSCI World UCITS ETF (IWRD), mis loodi 2005. aasta oktoobris. Regulaarseid dividendiväljamakseid hakkas ETF tegema 2006. aastal. Mõõtes üle kogu IWRD 10-aastase eluea, näeme, et globaalse aktsiaportfelli dividenditulu on kasvanud keskmiselt 4,7% aastas.

Viimase globaalse majanduslanguse episoodi ajal saavutasid dividendiväljamaksed oma kõrgtaseme 2008. aasta III kvartalis – 0,61 dollarit aktsia kohta viimase 12 kuu jooksul. Järgnes kuus järjestikust kvartalit, mil üle viimase 12 kuu välja makstud dividenditulu oli languses. 2010. aasta I kvartalis saavutas dividendiväljamakse oma madalaima punkti 0,43 dollari tasemel ehk globaalse aktsiaportfelli dividenditulu langes finantskriisi tõttu ligi 30%. IWRD hind, mis oli oma kõrgtaseme saavutan 2007. aasta oktoobris, langes samas kokku pea 59% ulatuses. Küll ainult ühele andmepunktile toetudes saame öelda, et globaalsete aktsiate dividenditulu langes majanduse langusfaasis pea poole võrra vähem kui aktsiate hind ehk investeerimisportfelli väärtus.

Teisalt on 30% dividenditulu langus üpris märkimisväärne kärbe rahavoos. Kujutagem endale näiteks ette 30% palgakärbet. Sisuliselt just sellega ongi ju tegu juhul kui plaanime tulevikus, olgu siis finantsvabaduse või pensionipõlves, elada oma aktsiaportfelli poolt välja makstavast dividenditulust.

Kokkuvõtteks

Seega piiratud ulatuses (1-2 majanduslanguse episoodi) teostatud globaalsetesse, USA ja Euroopa aktsiatesse investeerivate börsil kaubeldavate fondide analüüs näitas, et kuigi laiapõhjaliste aktsiafondide poolt välja makstav dividenditulu kõigub vähem kui aktsiate hinnad, on ka dividenditulu langus majanduslangusepisoodides üpris märkimisväärne. Tänaseks kättesaadavate andmete baasilt näib, et globaalse aktsiaportfelli dividenditulust ära elada planeeriv investor peaks pikaajalisel finantsplaneerimisel arvestama võimalusega, et majanduslanguse korral võib kontole laekuv dividenditulu väheneda umbes 30% võrra.