Viimased 8-9 kuud on globaalsetel aktsiaturgudel olnud üpris sündmusterohked. Näiteks USA suurettevõtete aktsiahindade liikumist järgiv S&P 500 indeks on liikunud üles-alla ligikaudu 10-12% suuruses vahemikus. Suurimate Euroopa ettevõtete aktsiahindu järgiva STOXX Europe 600 ja samuti globaalseid aktsiahindu järgiva MSCI World indeksi hinnaliikumised on ulatunud isegi kuni 15-20 protsendini. Seega pole ime kui ka väike-investorite seas kasvab nende hulk, kes soovivad panustada üldisele aktsiahindade langusele. Üheks võimaluseks laiapõhjaliste aktsiaindeksite langusele panustada on soetada pöörd-ETFe (inverse ETFs või ka short ETFs).
Mida kujutab endast pöörd-ETF? Kui tavalise börsil kaubeldava fondi ehk ETFi eesmärk on võimalikult täpselt järgida ETFi alusindeksi hinnaliikumisi, siis pöörd-ETF pakub alusindeksi liikumisele täpselt vastupidist liikumist. Seega kui alusindeksi väärtus kasvab mingi protsendi X ulatuses, siis pöörd-ETFi hind kahaneb täpselt sama protsendi ulatuses. Siinjuures peab tähelepanu pöörama ühele pöörd-ETFide tehnilisele pisiasjale – alusindeksi hinnamuutusele vastupidist muutust peegeldab pöörd-ETF igapäevaselt. Rõhutamist väärib siin sõna „igapäevaselt“. Kuigi see detail võib esmapilgul ühtedele tunduda paljuski iseenesestmõistetavana ja teistele samas pisut arusaamatuna, siis just see pisike tehniline detail on see, mis lõppkokkuvõttes defineerib pöörd-ETFi ja määrab pöörd-ETFi kasutava investori edukuse.
Seega peegeldab pöörd-ETF alusindeksi igapäevast muutust, aga ainult vastupidises suunas. Kui alusindeks langeb päevaga -2%, siis pöörd-ETFi hind tõuseb +2%. Lihtne ja selge, eks ole?! Juhul kui järgmisel päeval peaks alusindeks veel 2% võrra langema (-2%), tõuseb pöörd-ETFi hind taas +2%. Seega esimese hooga tahaks nagu öelda, et kui esimesel päeval langes alusindeks -2% ja teisel päeval ka -2%, siis on kokku langus olnud -4%. Pöörd-ETF peaks olema tõusnud vastaval +2% esimesel päeval ja +2% teisel päeval ehk kokku +4%. Tundub ju loogiline? Tegelikult siiski mitte! Siin tuleb mängu pikaajaliste investorite poolt nõnda armastatud liitintressi kontseptsioon. Vaatame seda sama näidet nii, et kaasame ka alusindeksi hinna ja pöörd-ETFi hinna. Olgu nii alusindeksi, ETFi kui ka pöörd-ETFi hind alustuseks võrdne 100-ga. Alljärgnev tabel kajastab seda, kuidas muutub alusindeksi, ETFi ja pöörd-ETFi hind kui esimesel päeval langeb alusindeks 2% ja järgmisel päeval uuesti 2%.
Näeme, et kahe järjestikuse -2% tootluse päeva järel on alusindeks langenud vähem kui 4%, täpsemalt -3,96% samas kui pöörd-ETFi hind on tõusnud rohkem kui 4% ehk 4,04%.
Pikendades järjestikuste -2% tootlusega päevade arvu viiele, näeme, et alusindeks langes selle ajaga kokku -9,61% samas kui pöörd-ETFi hind tõusis +10,41%.
Eeldades, et alusindeks kukub 2% võrra iga päev kuu aega järjest (ligikaudu 22 kauplemispäeva), kujuneb alusindeksi languseks kokku -35,88% ja pöörd-ETFi hinnatõusuks +54,6%.
Tundub suurepärane – mida rohkem turg kukub, seda enam mängib liitintressi kontseptsioon pöörd-ETFi raha paigutanud investori kasuks. Seega võiks nagu tegu olla suurepärase aktsiaturgude langusele panustamise instrumendiga?!
Tegelikult siiski mitte, sest reaalsuses ei lange turud kaugeltki mitte nõnda lineaarselt. Esiteks on igapäevased langusprotsendid üpris erinevad ja veelgi olulisem – languspäevadele järgnevad sageli ka kiire tõusu päevad või ligikaudu 0% tootlusega päevad. Seega vaatleme järgmiseks näidet, mil olles soetanud pöörd-ETFi langes alusindeks esimesel päeval -2%, millele järgneb +2% tootlusega päev, millele omakorda taas -2% tootlusega päev ja nii edasi.
Viienda kauplemispäeva lõpuks on alusindeks langenud -2,08%, samas kui pöörd-ETFi hind on tõusnud +1,92%. Väike ebakõla tootlusnumbrites, kuid siiski mitte veel märkimisväärne. Kuna pöörd-ETFi kasutamise eesmärk on siiski panustada turu langusele, siis eeldame, et tegu on väga närvilise ja hüpliku turuga ning vaatleme näiteks 5% päevaseid muutusi – esimesel päeval -5%, millele järgneb +5% ja siis taas -5% jne.
Näeme, et käärid muutuvad suuremaks. Viienda kauplemispäeva lõpuks on alusindeksi hinnalangus olnud kokku -5,47% samas kui pöörd-ETF on kogenud +5,47% tõusu asemel kõigest +4,48% tõusu.
Pikendame nüüd järgmise sammuna perioodi kuu aja peale (ligikaudu 22 kauplemispäeva), mil alusindeks jätkab liikumist sarnases rütmist ehk -5%, +5%, -5%, +5% jne.
Kuu möödudes ehk kahekümne teise kauplemispäeva õhtuks on alusindeks ja tava-ETF langenud -2,72% ja üllatus-üllatus, ka pöörd-ETFi kogutootluseks on kujunenud -2,72%. Piirdudes vaid 21-kauplemispäevase investeerimisperioodiga on alusindeksi kogutootluseks -7,35% ja pöörd-ETFil +2,40%. Seega näeme, et tootlusnumbrid on äärmiselt tundlikud investeerimisperioodi pikkusele. Tõsi, suhteliselt suured +/-5% päevased tootlusnumbrid on antud näite puhul ise selle üheks põhjuseks, aga siiski.
Vaatleme korraks ka stsenaariumit, mille puhul esimesel päeval langeb alusindeks -5%, millele järgneb 0% tootlusega päev ja sellele +5% tootlusega päev ning sama muster kordub terve kuu. Eeldades 22-pangapäeva pikkust kalendrikuud, kujuneb alusindeksi ja tava-ETFi kogutootluseks -6,65%, samas kui pöörd-ETF pakub +3,18% tootlust. 21 kauplemispäeva puhul on nii alusindeksi kui ka pöörd-ETFi tootlusnumbrid võrdsed ehk -1,74%.
Pikendades sama tootlusmustri (-5%, 0%, +5%) puhul investeerimishorisonti näiteks kolmele kalendrikuule (ligikaudu 65 kauplemispäeva), kujuneb alusindeksi tootluseks sellisel juhul -9,86% ja pöörd-ETFi tootluseks -0,38%. Eeldades, et 5-protsendilised languspäevad vahelduvad samasuurte tõusupäevadega (-5%, +5%, -5%, +5% jne), langeb alusindeks 65 kauplemispäeva jooksul -12,31%. Pöörd-ETFi kogutootluseks üle 3-kuulise investeerimisperioodi kujuneb samuti negatiivne number, pöörd-ETFi hind on sama ajaga langenud -3,08%.
Seega investeerimishorisonti pikendades hakkab tasapisi ilmnema pöörd-ETFide valus tõde – mida pikemaks venib investeerimisperiood, seda raskem on isegi õige investeerimisotsuse puhul (aktsiaturg ongi reaalselt langenud), pöörd-ETFidesse investeerides kasumit teenida.
Reaalsuskontroll
Aitab teoreetilistest simulatsioonidest, vaatleme nüüd järgmiseks reaalset turgu. ProShares Short Russell 2000 ETF (RWM) on Russell 2000 indeksisse kuuluvate USA väike-ettevõtete aktsiahindade liikumist kajastav pöörd-ETF. Viimane kuu on aktsiaturgudele, kaasa arvatud USA väike-ettevõtete aktsiatele, olnud hea, Russell 2000 indeks on ühe kuuga tõusnud +6,46%. RWM on üle sama perioodi langenud -6,36%. Näeme, et absoluutsuuruses on tegu suhteliselt sarnaste tootlusnumbritega. Võttes vaatluse alla viimase 3 kuu tootluse, näeme, et selle aja jooksul on Russell 2000 aktsiaindeks langenud -6,32% ja pöörd-ETFi on samas oodatud ligi 6% asemel pakkunud kõigest +5,11% tootlust.
Allikas: ETF.com
Pikendades investeerimisperioodi ühe aasta peale, tõdeme, et alusindeks on langenud -13,7%, kuid RWM on näidanud kõigest +10,55% tootlust. Veelgi pikemaid investeerimisperioode (3 ja 5 aastat) vaatluse alla võttes, suurenevad tootlusnumbrite absoluutväärtuste käärid veelgi.
Sarnast tendentsi märkame ka ProShares Short QQQ (PSQ) ehk tehnoloogiasektori ettevõtteid järgiva NASDAQ 100 indeksit järgiva pöörd-ETFi puhul. PSQ puhul on huvitav veel tähele panna, et alusindeksi tootlus üle 1-aastase investeerimisperioodi on olnud sisuliselt olematu (+0,30%). Pöörd-ETFi investorid, kes hoidsid PSQ-d terve viimase aasta on aga kandnud 4,61% ulatuvat kahju.
Allikas: ETF.com
Lisame võimenduse
Lisaks tavalistele pöörd-ETFidele, mille puhul näiteks alusindeksi 2% hinnalangus toob kaasa pöörd-ETFi 2% hinnatõusu, on üpris levinud ka võimendusega pöörd-ETFid. Näiteks ProShares Ultra Pro Short QQQ (SQQQ) järgib seda sama NASDAQ 100 aktsiaindeksit, kuid indeksi 2% päevase hinnalanguse tulemusena tõuseb pöörd-ETFi SQQQ hind +6%. Seega SQQQ näol on tegu 3-kordse võimendusega ETF-iga. Esmapilgul võib tunduda, et tegu on suurepärase võimalusega – juhul ka ma olen suhteliselt kindel, et NASDAQ 100 aktsiaindeks pöördub langusele, siis miks mitte panustada sellele langusele soetades SQQQ-d ja kasutades võimenduse abi?
Kui tavaliste pöörd-ETFide puhul nägime, et isegi õige investeerimisotsuse puhul hakkas aja kulg tasapisi hammustama tükikest investori tootlusest, siis võimendusega pöörd-ETFide puhul muutub aja faktor päris kriitiliseks. Seda näitlikustab suurepäraselt alljärgnev 3-kordse võimendusega NASDAQ 100 aktsiahinna langusele panustav pöörd-ETFi SQQQ tootluste tabel.
Allikas: ETF.com
Tabelist näeme, et viimase kuu jooksul koos aktsiaturgude taastumisega tõusis ka NASDAQ 100 indeks (+5,84%). SQQQ kogutootluseks üle selle perioodi kujunes -16,64% ehk tõesti, tootluste absoluutnumbrid erinesid ligikaudu 3 korda. Mõõdetuna üle viimasel 3 kuu, on NASDAQ 100 indeks langenud -4,48%. Oodatud ligi +13-14% tootluse asemele on SQQQ kogutootlus üle selle perioodi olnud kõigest +6,25%. Eelmisest näitest mäletame, et aastaga on USA 100 suurimat tehnoloogiaaktsiat näidanud ligikaudu 0% tootlust, samas kui vastav pöörd-ETF näitas tootluseks -4,61%. Võimendusega pöörd-ETFi tootluseks üle selle sama perioodi on aga üllatavad -21,59%.
Kokkuvõtteks
Seega saame kokkuvõtvalt öelda, et pöörd-ETFid täidavad oma ülesannet, alusindeksi tõusu ajal näidata hinnalangust ja vastupidi, igati korrektselt. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et protsentuaalseid hinnamuutuseid arvutatakse igapäevaselt ja neid üksteise otsa niisama lihtsalt liita ei saa. Arvestada tuleb liitintressi kontseptsiooniga. Investeerimisperioodi pikenedes hakkab tasapisi ilmnema pöörd-ETFide varjukülg – mida pikemaks venib investeerimisperiood, seda raskem on isegi õige investeerimisotsuse (turgude suuna äraarvamise) puhul pöörd-ETFidesse investeerides tulu teenida.
Ülaltoodud simulatsioonid, ajaloolised turuandmed ja isiklik kogemus on mulle õpetanud, et tavaliste pöörd-ETFide puhul tasub turu langusele panustamine end ära siis kui hoida pöörd-ETFe maksimaalselt 2-3 kuud, võimendusega ETF-ide puhul pigem 2-3 nädalat.
Lisaks eelpool kajastatud liitintressi kontseptsioonile, mis pöörd-ETFide puhul töötab enamasti investori kahjuks, võimendavad negatiivset mõju veelgi maksuteemad, dividenditulu käsitlemine, positsioonide võtmisega seotud kulud ning võimendusega ETF-ide puhul ka võimenduslaenu intressikulu.
Sellest kõigest saab teha ühe pikaajalise investori jaoks väga olulise järelduse – pöörd-ETFid sobivad lühiajaliste turuvaadete võtmiseks ja kauplemiseks. Pöörd-ETFid ei sobi pikaajaliseks investeerimiseks, nende pikaajaline omamine ei anna üldjuhul sinu investeerimisportfellile kaitset turulanguse vastu.
Väga hästi ja selgelt kirjutatud!
Rõõm kuulda, aitäh!
Puust ja punaseks tehtud.
Pöörd-ETF’id said oluliselt selgemaks. Tänan.
Tore kuulda, et oli abiks!
Pöörd ETFid pikaajaliselt ei ole hea mõte. Kuidas on aga ETFi lühikeseks müümisega, kas see on võiks olla karu turul hea pikkem investeering, isegi kui algse kukkumise maha magada?
Nõnda üldisele küsimusele on keeruline konkreetselt vastata. Eks kõige parem on proovida otsida ajaloost vastavaid näiteid ning uurida, kas ja kui tulemuslik see tegevus reaalselt oleks olnud.