Säästmismäär – märts 2016

Investeerimisele eelneb alati säästmine. Investeerimisportfelli alles üles ehitava investori vara kasvab esmajärjes tänu täiendavale säästmisele ja investeeringutele ning mitte niivõrd finantsturgude tootluse tulemusena. Seetõttu olen seadnud eesmärgiks säästa igakuiselt vähemalt 50% oma sissetulekutest ja investeerida need säästud dividende maksvatesse aktsiatesse ning aktsiafondidesse. 2015. aastal püüdsin säästa igakuiselt vähemalt 40% oma sissetulekutest, 2016. aastaks olen eesmärgi tõstnud 50% tasemele. Kõlavad sloganid on head ka iseenda innustamiseks. Seega püüan igapäevaselt toimetada vastavalt motole “säästan järjepidevalt, investeerin targalt, saavutan finantsvabaduse“.

Negatiivne inflatsioon ehk hinnalangus ehk deflatsioon

Need, kes vähegi ajalehtede majanduslehekülgi sirvivad või muidu kohaliku majandusstatistikaga kursis on, kindlasti teavad, et möödunud aastal jäi Eesti inflatsioon negatiivsele poolele. Aastaga langesid tarbijahinnad Statistikaameti andmetel ligikaudu 0,9%. Sarnane tendents ehk statistiline tarbijahindade langus on jätkunud ka käesoleval aastal. Jaanuaris langesid hinnad aastatagusega võrreldes pea 0,6%, veebruaris 0,5% ja märtsis 0,2%.

Mis ütleb aga sinu sisetunne? Kas tajud, et hinnad on aastatagusega võrreldes langenud? Automaattankla makseautomaadi taga seistes saame vist küll kõik noogutada – tõsi, paagitäis bensiini maksab tõesti vähem. Aga toidupoes? Kommunaalarveid makstes? Väljas söömas käies või kinopileti sabas seistes? Neile küsimustele on juba raskem vastata. Pealegi käib mõni kinos mitu korda kuus samas kui teine satub sinna heal juhul korra aasta-kahe jooksul. Seega on igati loomulik, et väljendagu see ametlik statistika mida tahes, igaüks meist tajub hinnamuutusi erinevalt – paljuski vastavalt oma tarbimisharjumustele.

Personaalne inflatsioonimäär

Statistikaameti eesmärgiks tarbijahindade muutuse mõõtmisel on kajastada inflatsiooni keskmise eestlase puhul. See tähendab, et tarbijahinnaindeksi arvutamisel on aluseks võetud keskmise eestlase ostukorv. Teisisõnu määratakse eri kaubagruppide osakaalud tarbijahinnaindeksis lähtuvalt elanikkonna eelmise aasta keskmisele kulutuste struktuurile baseerudes. 2016. aastal kasutatavad osakaalud kaubagruppide lõikes on järgmised.

Allikas: Statistikaamet

Osakaalud on ülaltoodud tabelis kajastatud promillides ehk näiteks toidu ja mittealkohoolsete jookide osakaal koguindeksis on protsendi kujul väljendatuna 23,24%.

Kuidas tundub? Kas sinu ostukorv/kulude jaotus on ülaltoodule sarnane? Mina saan üpris kiirelt vastata, et ei ole. Pakun, et kõik, kellel on eluase soetatud laenuga (või elavad üüripinnal), ei saa kuidagi hakkama sellega, et eluaseme kulud moodustavad kogukulutustest kõigest 14,3%. Oma möödunud aasta kulusid kokku lüües nägin, et minul kulus eluasemele üüri/laenumakse näol 18,0% kogukuludest. Kui sinna lisada ka kommunaalkulud ja eluaseme kindlustus, tõusevad otsesed eluaseme kulud 23,3% kogukuludest. Seega meie igaühe ostukorv on erinev ja seepärast on erinev ka meie personaalne inflatsioonimäär.

Näiteks on aastaga enim hinnatõusu kogenud kaubagruppideks alkohoolsed joogid ja tubakatooted (+5,4%), vaba aeg (+3,5%), söömine väljaspool kodu ja majutus (+3,2%) ning riietus ja jalatsid (samuti +3,2%). Kõige suurem on olnud hinnalangus hariduse ja lasteasutuste (-13,7%) ja transpordi (-5,6%) puhul. Alltoodud tabeli abiga saab igaüks, kel ülevaade oma igakuistest kuludest ja väljaminekutest olemas, välja arvutada oma personaalse inflatsiooninumbri.

Üldine deflatsioon ja elustiili deflatsioon

Miks ma üldse kogu eelneva jutuks võtsin? Tegelikult paljuski uudishimust. Teadsin, et Eesti inflatsiooninumbrid on olnud negatiivsed juba alates 2014. aasta juunist (ühe erandiga mais 2015, mil inflatsioon oli +0,1%). Seega pidades igakuiselt arvet oma väljaminekute üle, soovisin uurida, kas hinnalangus on mõjutanud ka minu kulutusi. Selle jaoks lõin kokku 2015. aasta I kvartali kulutused ja kõrvutasin neid käesoleva aasta I kvartali kuludega.

Arvutused näitasid, et mõõdetuna üle kalendriaasta esimese kolme kuu, on mu väljaminekud käesoleval aastal olnud ligi 12% madalamad kui 2015. aastal. Selge see, et kuigi üldisel hinnataseme langusel võib siin mingi panus olla, siis valdav enamus muutusest pärineb mujalt. Tundub, et olen lihtsalt väiksemate kulutustega hakkama saanud, vähemalt siis kui mõõtmisperioodiks on kalendriaasta I kvartal. Kui siia kõrvale panna tõsiasi, et tulud on aastaga hoopistükis tõusnud (+10%), siis saab öelda, et olen kogemas niinimetatud elustiili deflatsiooni (lifestyle deflation). Tegu on siis sisuliselt olukorraga, mil vaatamata sellele, et tulud on tõusnud, kulutused ei rühi koos tuludega ülespoole, vaid hoopis langevad.

Finantsvabaduse poole püüdlejate jaoks on see kõige parem stsenaarium üldse. Esiteks võimaldavad langenud kulutused ja tõusnud tulud säästa ja investeerida rohkem mõõdetuna nii absoluutnumbrites (eurodes) kui ka protsentuaalselt (suhtena kogu tuludesse). Teiseks ja ehk isegi veelgi olulisemaks plussiks on see, et tänu kulutuste langusele on tulevikus äraelamise tarbeks tarvis genereerida vähem passiivset rahavoogu. See omakorda tähendab seda, et investeeringuteks on vaja suunata vähem vahendeid. See omakorda viitab sellele, et jätkates väljakujunenud tempos, nihkub finantsvabaduse (või ka osalise finantsvabaduse) kuupäev aina lähemale.

Tulude tõusu, kusjuures, on panustanud õige silmnähtavalt minu pangakontole laekuv omanikutulu ehk dividendid aktsiainvesteeringutest. Kui 2015. aasta I kvartali jooksul teenisin dividenditulu kolmest ETF-ist kokku kõigest 36 eurot, siis 2016. aasta esimese kolme kuuga maksid dividenditulu juba 7 aktsiat ja 4 ETF-i kokku 452 euro väärtuses. Progress missugune!

Märtsi säästmismäär

Märtsi numbreid kokku lüües saan öelda, et tulud jäid eelnevate kuudega sarnasele tasemele samas kui kulutused tõusid. Tegin pisut ette ära tulevasi suvepuhkusega seonduvaid kulutusi ning see jättis oma jälje kohe ka säästmismäära numbrisse. Märtsi säästmismääraks kujunes 43%. Jooksva aasta säästmismäär langes selle tulemusena veebruari lõpu 54% tasemelt märtsi lõpuks 50% tasemele. Seega praegu veel olen oma aastase keskmise 50% säästmismäära eesmärgiga kenasti ühel pulgal.