Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Esimesed dividendikärped
Kui jätta kõrvale ETF-id, mille dividendide väljamaksed sõltuvad lisaks fondis olevate aktsiate endi dividendide väljamaksetele veel paarist-kolmest tegurist, siis mai oli esimene kuu, mil minu portfell koges dividendikärpeid. Neid tuli korraga tervenisti kaks tükki – üks kodumaalt ja teine ookeani tagant.
Kodumaistest ettevõtetest minu portfellis kärpis käesoleval aastal dividende Harju Elekter. Eelmise aasta 15 sendi asemel maksti 2016. aastal dividende 5 senti aktsia kohta. See on ligi 67% kärbe ja on otseselt selgitatav ettevõtte madalamate kasuminumbritega. 2014. aastal saadi rohkelt erakorralist finantstulu, mis 2015. aastal enam ei ilmnenud ning nõnda 2015. aasta kogukasum väiksemaks jäigi. Ja seda üpris märkimisväärselt. 2014. aasta kasum aktsia kohta (EPS) oli Harju Elektril 56 senti, samas kui 2015. aasta vastav number oli kõigest 18 senti. Kasumi languseks aktsia kohta kujunes aastases võrdluses ligikaudu 68%.
Seega peegeldas dividendikärbe täpselt ettevõtte kasumite muutust. Selles ei ole midagi üllatavat, sest Harju Elektri välja käidud dividendipoliitika kohaselt makstaksegi aktsionäridele igal aastal välja kolmandik tavapärase majandustegevuse puhaskasumist. Lisaks on ettevõttel kujunenud heaks tavaks maksta edasi ka muudelt finantsinvesteeringutelt saadud dividendid. Praguse dividendipoliitika kohaselt on Harju Elektri näol seeläbi tegu dividendiaktsiaga, mille väljamaksed kõiguvad vastavalt muutustele ettevõtte puhaskasumis. Tsüklilisuse oma majandustulemustes kannab ettevõte seega üle ka dividendimaksetesse. Sellega peavad Harju Elektri aktsionärid senise dividendipoliitika kehtima jäädes igatahes arvestama.
Märkuse korras olgu öeldud, et käesoleval aastal saab iga Harju Elektri aktsionär oma kontole lisaks 5-sendisele dividenditulule aktsia kohta veel täiendavad 7 senti aktsia kohta. See viimane ei ole siiski võrdsustatav dividendituluga, sest tegu on aktsiakapitali vähendamisest tingitud väljamaksega. Jah, kontole see laekub täpselt sama moodi nagu dividenditulu, kuid (maksu)arvestuslikus mõttes on tegu teistsuguse laekumisega.
Veidi ootamatum kärbe ookeani tagant
Kui Harju Elektri osas oskasin dividendikärbet ette näha, siis teine kärbe oli siiski mõnevõrra ootamatum. Eriti arvestades tõsiasja, et vaid mõned kvartalid enne dividendikärpe teatavaks tegemist oli ettevõte oma ligi 13 aastat kestnud järjepideva dividendide tõstmise külmutanud (vt. kõrvalolevat graafikut). Jah, tagantjärele tarkusena tuleb tõdeda, et kui on juba saabunud dividendide külmutamine, siis kasvab kohe hüppeliselt tõenäosus ka dividendikärpeks. Olin liialt keskendunud ettevõtte majandustulemustele ja tõsiasjale, et dividendimaksed on kenasti rahavoogude ja kasumitega kaetud ning unustasin ühe vastaspoole sootuks – ettevõtte võlausaldajad.
Loomulikult on jutt taas juba vanast tuttavast, Alliance Resource Partners’ist (ARLP), keda pean viimasel ajal jutuks võtma väga eri tahkude alt. Tundub, et kõnealuse Master Limited Partnership (MLP) tüüpi ettevõttega saan korraga ikka õige mitu õppetundi. Võtame neist siis viimast ja käin siinkohal samm-sammult läbi oma analüüsi, otsused ja ettevõttepoolsed arengud.
Dividendikärpe anatoomia
ARLP aktsia sattus minu radarile 2015. aasta suve hakul. Pärast mõnekuulist aktsia käitumise ja kvartalitulemuste jälgimist ning finantstulemuste analüüsi, otsustasin 7. oktoobril ostu kasuks. ARLP hind oli selleks hetkeks oma 2014. aasta suvel saavutatud kõrgtasemest langenud 52%. Viimaste, juulis avaldatud kvartalitulemuste kohaselt tegi ettevõtte taas kord rekordiliselt kõrged käibenumbrid ja suurendas kasumiosa väljamakset (dividende) möödunud aastaga võrreldes 8% jagu. Kasuminumbrid olid küll eelneva aasta võrreldava perioodiga kõrvutades madalamad, kuid paljuski värskelt omandatud osaluse allahindluste ja muude ühekordsete raamatupidamislike korrektuuride tõttu. Rahavood olid jätkuvalt tugevad. Soetasin esimese osa aktsiatest hinnaga 23,65 dollarit tükist ja möödunud 12 kuu dividendilaekumiste pealt leitud dividendimääraks oli ostu hektel 11,1%. Arvestades ka oodatavat MLP-de kasumiosade väljamaksetele kehtivat 35% tulumaksumäära, jäi ostuhetke oodatavaks neto-dividendimääraks 7,2%. Ostu hetkel nägi kasumi ja dividendimaksete lähiajaloo dünaamika välja järgmine.
Kuigi graafikult on selgelt näha, kuidas kasum aktsia kohta on langenud samas kui dividend aktsia kohta on tõusnud, siis MLP-d maksavadki teadupärast väga suure osa oma kasumist osanikele välja ning selline areng minu jaoks häirekellana ei paistnud. Lisaks, nagu eelnevalt kirjutasin, oli II kvartali kasuminumbrites sees märkimisväärne omandatud osaluse allahindlus – raamatupidamislik numbrite korrigeerimine, mis reaalset äritulemust kuigivõrd ei mõjuta. Pealegi käib MLP-de puhul mäng mitte niivõrd kasumite kui jaotamisele kuuluvate rahavoogude (distributable cash flow) maailmas. Selle mõõdiku järgi ületas rahavoog väljamaksmisele kuuluvat kasumiosa tervenisti 1,73 kordselt (olles kolmel eelneval kvartalil olnud vahemikus 1,61 kuni 1,68).
III kvartali majandustulemused ja dividendimakse külmutamine
Mõned nädalad pärast minu esimest ostu avaldas ettevõte 2015. aasta III kvartali majandustulemused. Kasum aktsia kohta langes eelmise kvartali 0,76 dollarilt 0,61 dollarile. Jaotamisele kuuluvad rahavood olid siiski 1,58 korda suuremad kui dividendimakse. Lisaks otsustas ettevõtte juhtkond külmutada kvartaalse dividendimakse senise 0,675 dollari tasemel rõhutades siiski tugevat ca 1,6x rahavoogudepõhist kattekordajat. Taas kord oli raporteeritud kasuminumber mõjutatud raamatupidamislikest allahindlustest ning mõningatest liisinglepingute ülesütlemisest tulenevatest trahvidest, mis keskpikas perspektiivis pidid aitama kulubaasi vähendada.
Möödudnu aasta oktoobri lõpp-novembri algus juhtus olema täpselt see aeg, mil toornafta hind maailmaturul pöördus taas tugevasse langusesse. Käsikäes sellise 30-40% ulatunud toornafta hinnalangusega sattusid löögi alla ka vastava sektori ja ka üleüldse maavarade kaevandamisega tegelevad ettevõtted. Nii ka ARLP, mille aktsia hind langes käesoleva aasta jaanuariks-veebruariks ligi 10 dollarile.
IV kvartal – raamatupidamislikud allahindlused jätkuvad
IV kvartalis hindas ettevõtte veelgi oma varasid alla ning kandis kahju liisinglepingute ennetähtaegsest ülesütlemisest. Selle tulemusena kukkus kasum aktsia kohta negatiivseks. Samas jätkati kulude kärpimist, restruktureerimist ja toodeti vaid kõige madalamate kuludega kaevandustes. Seetõttu langesid rahavood äritegevusest aastatagusega võrreldes kõigest 3%. Teisisõnu, kuigi raamatupidamislike ümberhindluste tulemusena olid viimaste kvartalite kasuminumbrid üpris nigelad, eriti võrreldes dividendimaksete suurusega, siis ettevõte jätkas põhitegevusest rahavoo genereerimist ning osanike vahel jaotamisele kuuluvad summad olid rahavooga kaetud 1,5 kordselt. Arvestades ettevõtte suhteliselt madalat laenukoormust, viimaste kvartalite mõistlikke äriotsuseid ja ka üldiselt äärmiselt negatiivset sentimenti toorainesektoris, otsustasin 18. veebruaril oma positsioone ARLP-s suurendada. Soetasin aktsiaid hinnaga 10,74 dollarit tükk.
Kindlust lisas ka viimases kvartaliaruandes tegevjuhi poolt kommunikeeritud lähituleviku väljavaade ja tegevuskava.
Üllatuslik I kvartali kärbe
Kõige eeltoodu, ja ettevõtte dividendide väljamakse ajaloo ning dividendipoliitika, valguses pidasin tõenäoliseks, et juhul kui rahavood siiski välja kannavad, jätkatakse selleks ajaks külmutatud tasemel dividendide välja maksmist (0,675 dollarit aktsia kohta). Siin tegingi ühe möödalaskmise. Olin kuulanud ettevõtte kvartalitulemuste presenteerimise konveretnskõnet viimase aasta jooksul igas kvartalis ja viimasel sellisel võttis üks väikeinvestor teema isegi jutuks, kuid see kuidagi sumbus ja unus. Nimelt tõstatus küsimus, et kuidas vaatavad nõnda suurtele dividendimaksetele ettevõtte võlausaldajad. Pärast pea kolmekuulist hinnalangust oli ARLP aktsia kukkunud sinna 10-11 dollari piirimaile, mis tegi ostuhetke oodatavaks dividendimääraks 24-27% (neto-dividendimääraks siis 15-18%). Sai selgeks, et võlausaldajatele ei olnud nõnda kõrged osakuomanikele tehtavad maksed üldse mitte meelt mööda. Kuigi rahavooliselt oleks ettevõte 0,675 dollarilised kvartaalsed dividendimaksed isegi välja vedanud (oodatav kattekordaja 1,1-1,2x), oleksid sellised väljamaksed pannud võlausaldajad oluliselt kehvemasse olukorda ning muutnud läbirääkimised lõppevate võlakohustuste pikendamise osas keerukamaks (ja laenuraha ka kallimaks).
Seega otsustas ettevõtte juhtkond kärpida kvartaalse dividendimakse seniselt 0,675 dollarilt o,4375 dollarile ehk dividendikärpeks kujunes võrrelduna aastataguse väljamaksega ligi -34% ja viimase kvartali väljamaksega võrreldes ligi -35%. Tegu oli ettevaatava otsusega ning väljamaksete vähendamisest vabanev rahavoog sooviti suunata laenukoormuse vähendamiseks. Dividendimakse kärpimise järgselt on oodatav rahavoogude pealt arvutatud väljamaksete kattekordaja ligikaudu 1,6. Investori jaoks on kõik eelnev tegelikult positiivne areng – juhtkond on vastu võtnud ettevaatavad ja mõistlikud otsused ning paraneb ka ettevõtte finantsseis ja jätkusuutlikkus. Kokkuvõttes olen hetkel vaatamata rohkem kui +40% hinnarallile (arvestatuna viimasest ostust) otsustanud jääda siiski ARLP investoriks (mõlema ostu peale kokku on hetkel miinust ligi 9%). Häid õppetunde olen juba saanud ja mine tea, ehk saab mõne veel. Paariaastast investeerimishorisonti silmas pidades ja ostuhindu arvestades on tootluspotentsiaali ka ikka omajagu.
Mai dividenditulu
Vaatamata kahele kogetud dividendikärpele osutus mai väga heldeks dividendi-laekumiste kuuks. Kokku laekus kuu jooksul dividende kahest ETF-ist ja viielt ettevõttelt. Kui juba dividendimaksete kasvunumbrite uurimiseks läks, siis arvutasin välja ka kõigi teiste mais laekunud dividendimaksete kasvu. Kuigi SPDR S&P Global Dividend Aristocrats ETF dividend aktsia kohta oli möödunud aasta sama kvartaliga võrreldes pea 45% kõrgem, on dividendilaekumised sellest ETF-ist mõõdetuna üle viimase 12 kuu olnud siiski ligi 2% madalamad.
Kokku kogunes kuu jooksul kontole omanikutulu 560 euro ulatuses. See on minu jaoks läbi aegade paremuselt teine tulemus. Möödunud aasta mais sain dividenditulu ühest ETF-ist ja neljalt ettevõttelt kokku ligi 98 eurot. 2014. aastal maksid mai kuus omanikutulu vaid kaks minu portfellis olnud ettevõtet kokku 36 euro ulatuses.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.
Eriti hea lugemine, nagu alati, aga kuidas su dividenitulu aastaga nii palju kasvanud on(5,6x)? Lihtsalt igakuised juurdeostud? Saad sa and lingi postitusele, kus sa varade lisamisest räägid?
Aitäh! Dividenditulu kasv on tulnud peaasjalikult täiendava kapitali investeerimisest (eelnevate aastate säästud ja ka regulaarselt igakuisest palgaks kõrvale pandud säästud). Sinu poolt küsitud nii-öelda varade lisamisest eraldi ei ole kirjutanud. Investeerimine, nagu ka säästmine, on minu jaoks järjepidev ja regulaarne tegevus.
Tere! Suured tänud väga huvitava lugemisvara eest. Vaatasin Teie viimase aprilli ja mai kuu kokkuvõtet dividendide laekumisest. Huvitav oleks näha Teie poolt kaetavaid positsioone ja sisenemishindasid, sest usun, et paljud algajad investeerijad leiaksid häid ostumõtteid tänu sellele infole.
Aitäh lahkete sõnade eest!
Vastasin sarnasele küsimusele mõni aeg tagasi siin.
Tere hakkasin teie blogi täitsa algusest lugema ja olen väga palju targemaks saanud, aitäh. Tahtsin küsida mis valemiga saaksin välja arvutada kui suur (eurodes) peab olema minu investeeringute portfelli väärtus, et saaksin iga kuu x summas passiivset dividendi tulu x vanuses? Ehk on see teema juba läbi käinud mõnes postituses, aga ei ole veel jõudnud kõiki postitusi lugeda.
Teretulemast ja rõõm kuulda, et oled leidnud huvipakkuvat lugemist!
Üks variant seda arvutada on kasutada niinimetatud 4% reeglit. Lihtsustatult on võimalik nõutava portfelli suurus arvutada nõnda: igakuiste kulude summa x 12 x 25
See reegel võtab lisaks dividenditulule arvesse ka portfelli turuväärtuse kasvu, tulevase inflatsiooni jne. Näiteks juhul kui soovid igakuiselt portfellist saada 1000 eurot, peaks portfelli suurus tulevikus olema 1000 x 12 x 25 = 300 000 EUR. Esialgu suurena paistvate summade puhul tasub meeles pidada, et mida pikem on investeerimisperioodi pikkus, seda suurem osa selle portfelli turuväärtusest tuleb tegelikult investeeringute väärtuse kasvust. Näiteks 25-aastase investeerimishorisondi puhul moodustab ise sisse pandud raha osakaal kõigest 35-45%, ülejäänu tekib investeeringute väärtuse kasvust.