Dividenditulu – juuni 2016

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Brexit pakkus põnevust

Vaieldamatult olid möödunud kuu kõige huvitavamad kauplemispäevad 24. ja 27. juuni. Peale põnevuse pakkumise, andsid need kaks päeva taas kord ka hea õppetunni. Õigemini kohe mitu.

Kuigi hetkel on veel vara hinnata neil päevil tehtud investeerimisotsuste edukust, siis mingeid kokkuvõtteid saab teha ikka. Täna, veidi rohkem kui nädalajagu hiljem oma toonaseid otsuseid analüüsides leidsin ikka õige mitu kitsaskohta. Peasüüdlaseks siinkohal ennekõike ahnus, mis suunas paika pandud plaanidesse korrektuure tegema. Aga kohe kõigest järgemööda.

Juuni viimastesse nädalatesse oli mul planeeritud puhkusereis. See tähendas, et kõikvõimalikud ettevalmistused 23. juunil aset leidnud Brexit hääletuse osas tuli ära teha juba juuni alul. Mis olid need ettevalmistused? Esiteks tegin rohkelt tööd oma investeeringute vaatlusnimekirjaga. Kirjutasin vaatlusnimekirja pidamise kasulikkusest pisut pikemalt märtsikuises dividenditulu ülevaates. Igatahes möödusid juuni esimesed nädalad rohkete arvutuste ja analüüside tähe all, mille käigus kaalusin läbi mõlema võimaliku stsenaariumi eeldatavad reaalmajanduslikud mõjud ning panin paika konkreetse tegevusplaani. Tegevusplaani keskne idee oli ära kasutada võimalikku tekkivat volatiilsust ehk antud juhul soetada äkiliste hinnalanguste pealt eelnevalt hoolikalt välja valitud ettevõtete aktsiaid ja ETF-e. Kuna kogu Euroopa Liidust välja astumise temaatika ja ka protseduuriline pool on tegelikult tänini suhteliselt ebaselged (mistõttu oli/on väga keeruline hinnata Brexit’i mõju Suurbritannia ettevõtete majandustulemustele), keskendusin peaasjalikult teiste riikide/regioonide aktsiaturgudele.

Seega arvutasin välja rea eelnevalt läbi analüüsitud vaatlusnimekirja instrumentide jaoks atraktiivsed sisenemise hinnatasemed. Teiseks ettevalmistuseks oli anda sisse posu limiitordereid. Kokku sai neid seekord kaheksa tükki. Peamiselt oli tegu mandri-Euroopa ja USA üksikaktsiatega, kuid kaasasin ka kolm ETF-i.

Emotsioonide küüsis

24. juuni hommik oli põnev. Juba enne Euroopa aktsiaturgude avanemist olid Aasia turud tugevas languses. Sisetunne ütles siiski, et ostma tormamiseks on veel vara, sest kuigi üks määramatust tekitanud küsimus (kas Suurbritannia astub Euroopa Liidust välja või mitte) oli saanud vastuse, siis tegelikult ootas nüüd ees veel suurem ebaselgus (kuidas näeb välja ja kui pikaks kujuneb väljaastumise protsess). Ja mulle tundus, et see ei olnud reedel turuosalistel kuigi palju mõtetes. Pigem lihtsalt reageeriti väljaastumise uudisele.

Esmaspäeval, 27. juunil oli meelsus Euroopa turgude avanedes hoopis negatiivsem ja nüüd tundus juba parem päev pikaajaliste positsioonide soetamiseks. Heites pilgu oma vaatlusnime-kirjale nägin, et nii mõnigi Euroopa aktsiaturgudel kauplev instrument on kohe-kohe sihthinnani jõudmas või juba jõudnud. Nagu tavaliselt igasugu suure ebamäärasuse tingimustes, olin ka seekord limiitorderid sisestanud mitte täpselt oma sihthinna tasemele, vaid väikse varuga ehk pisut madalamate hindadega. Nii kui nii oli ju plaan turgu päeva jooksul jälgida ning limiitorderite hindu vajadusel veidi ülespoole, sihthinnale lähemale kohendada. Pärast seda kui üks limiitorder sai automaatselt täidetud mõned protsendid allpool sihthinda, tundus mulle hetkeks, et langusel on hoogu veel küll. Ja vaatamata sellele, et kahe instrumendi puhul olid sihthinnad (mitte limiitorderites kasutatud hinnad) praktiliselt kohe käes, puudu oli vaid protsendijagu, otsustasin oma hästi väljatöötatud plaani hüljata. Emotsiooni/tunde ajel, et langus võib veel jätkuda ja nõnda saaksin lukustada enda jaoks kõrgema ostuhetke dividendimäära, kohandasin nende kahe instrumendi limiitorderite hindu mitte veidi ülespoole minu reaalse sihthinnani, vaid hoopis 5% jagu alla poole. Langus tundus kauplemispäeva esimeses pooles nõnda tugev, et hakkasin ahnusest vist kohe trendi/toimunut ekstrapoleerima.

Teisipäeval 28. juunil avanesid Euroopa turud teadupärast juba korralikus plussis (minu vaatlusnimekirja instrumendid avanesid võrreldes esmaspäevase sulgemishinnaga 3-4% kõrgemal) ja nõnda mu väljavalitud ning tegelikult täitsa käeulatuses olnud väärt dividendiaktsiad/ETF-id peost lipsasidki. Tänaseks ulatub nende väärtpaberite hinnatõus juba sinna 10-13% kanti ja selge see, et enam mu käsi neid ostma ei tõuse. Kuigi pikaajalise investori vaatepunktist on veel vara öelda, kas tegu oli hea otsusega või mitte, siis tagantjärele tehtut analüüsides pean sellist käitumist halvaks. Kui plaan oli paigas ja ei olnud mitte mingit sellist täiendavat infot, mis viitas vajadusele plaani korrigeerida, siis oleksin pidanud ka oma tegevuskavast kinni pidama. Aga eks me kõik nii õpimegi. Püüdes tagantjärele täpselt meenutada, mis emotsiooni ajel ma tol hetkel merevaatega hotellitoa voodil kõhutades otsuse tegin, on pea tühi. Pakun, et nagu eelpool kirjeldasin, siis pigem oli tegu ahnuse kui hirmuga. Aga väga täpselt enam ei mäleta ka. Hakka või kauplemis-/investeerimispäevikut pidama, et oleks edaspidi lihtsam oma möödalaskmistest õppida.

Käest lastud võimalus

Kui enne puhkusereisile suundumist olin kenasti läbi analüüsinud ja kaalunud eelkõige minu pikaajalisse dividendiportfelli sobivad instrumendid, siis reisil olles tuli ühel õhtul hotellitoas jalgu kõigutades peale ka pisike spekuleerimise isu. Kuna väike-ettevõtete aktsiate hinnad on alati tundlikkumad kui suurettevõtete omad, hakkasin otsima mulle sobiva profiiliga sellistesse Suurbritannia ettevõtetesse investeerivaid ETF-e. Uurisin ja puurisin küll üht, küll teistpidi ning otsustasin, et kõige paremini sobib minu plaanitavaks avantüüriks Vanguard FTSE 250 UCITS ETF (kauplemissümbol Londoni börsil VMID). VMID kauples siis 2740-2760 penni tasemel.

Avantüüri idee oli lihtne. Olles juba aastaid ETF-ide maailmas tegev, olen näinud korduvalt, kuidas muidu head ja korraliku likviidsusega ETF-id erakorraliste turusündmuste puhul totaalselt üle reageerivad. ETF-idega lihtsalt kuidagi kipub aeg-ajalt juhtuma, et mõistlikul tasemel noteeringud vist korjatakse sekundi murdosaks vahel ära ning turuhinnaga müügiorderi sisestanud investori tehing tehakse viimasest tehinguhinnast 10, 20 või isegi 30% madalamalt. 2015. aasta augustis juhtus see ikka üpris paljude muidu head likviidsust omavate ja suure varade mahuga ETF-idega.

Seega otsustasin pärast põhjalikku ETF-i karakteristikute analüüsi VMID-i kasuks ja plaanisin sisestada ostuorderi nii 2000-2100 penni tasemele ehk ligi 25% madalamale hetke turuhinnast. Hindasin selle orderi täitmise tõenäosuse küll praktiliselt olematuks, aga kuna selline idee oli tulnud, leidsin ka paljulubava instrumendi ning parasjagu oli ka sobiv kogus naelsterlingeid kontol olemas, siis tundus mõistlik vähemalt proovida.

Ideeks see kahjuks siiski jäigi, sest LHV internetipangas limiitorderit sisestama minnes Vanguard FTSE 250 UCITS ETF-i lubatud kaubeldavate instrumentide nimekirjas ei olnud. Seega jäi order sisestamata ja nõnda palju endas viitsimist ei leidnud, et hilisõhtul puhkusemeeleolus ja võõrlinna virr-varris veel LHV maakleritele e-kiri saata ning paluda instrument lisada. Igaks petteks ja oma idee monitoorimise eesmärgil lisasin VMID-i siiski mobiiliekraanile jälgimisnimekirja.

Päevaks-kaheks kõik ununes, kuid 24. juuni hommikul mobiili vahendusel turgu uurides oli mu üllatus (ja ka kahjutunne) päris suur. VMID avanes tasemel 1900 penni ehk 32,3% allpool oma eelneva kauplemispäeva sulgemishinda. Mõne minutiga oli see kõik läbi ja VMID-i hind tõusis koheselt mõistlikuma 2500-2600 penni tasemele ehk peegeldas kenasti juba alusindeksi FTSE 250 hinnamuutust.

Veel üks tähelepanek

24. juunil spekuleerimismõtetega turul ringi vaadates tekkis korra soov üht Suurbritannia ettevõtte aktsiat soetada. Selle tarbeks naelsterlingeid enam kontol ei olnud. Naelsterling oli euro vastu nõrgenenud selleks hetkeks eelmise kauplemispäevaga võrreldes ligi 8%. See tundus juba päris ahvatlev ning huvi pärast logisin end oma aktsiamaakleri kontole sisse, et ports eurosid naelsterlingiteks konverteerida. Mu üllatus oli suur kui nägin, et LHV pakub võimalust naelsterlingeid osta tervelt 2% kõrgema hinnaga kui hetke maailma valuutaturgude EUR/GBP valuutapaari kurss. Mina nõnda kõrget spread’i valmis maksma ei olnud ja sinna jäi ka teine mu spekuleerimise idee. Igatahes mõne aja pärast kontrollisin uuesti EUR/GBP kursivahesid ja seekord pakkus LHV naelsterlingeid müügiks 1,7% kõrgema hinnaga kui maailmaturu kurss.

Olen täheldanud, et tavaliselt on LHV puhul kursivaheks Eesti aja järgi kauplemis-/tööpäeva jooksul 0,7-1,0%. Nüüd siis lükati kursivahe keset päeva isegi nõnda kõrgeks nagu 2%. Tänaseks on tavapärane olukord taastunud ja EUR/GBP valuutapaari puhul näitab LHV kurssi, mis erineb maailmaturu hetke kursist ligi 1% võrra.

Juuni dividenditulu

Juunis maksid dividende 6 minu portfellis olevat väärtpaberit: 5 aktsiat ja 1 ETF. Kokku kogunes kuu jooksul kontole omanikutulu 464 euro ulatuses. Suurima panustajana tuli pea kolmveerand juunikuu dividenditulust Tallinna Vee aktsiast.

Veidi vahekokkuvõtteid tehes saan öelda, et aasta esimese kuue kuu jooksul on maksnud mulle dividende 7 ETF-i ja 12 ettevõtet. Ligi 50% laekunud dividendituludest on seni sel aastal tulnud USA dollaris, 48% eurodes ja 2% Suurbritannia naelsterlingis.

Möödunud aasta juunis sain dividenditulu ühest aktsiast ja neljast ETF-ist kokku ligi 418 eurot. 2014. aastal maksis juunis omanikutulu vaid üks ETF summas 41 eurot.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

Käesoleva aasta esimese kuue kuuga on laekunud 38% kogu aastaks prognoositud dividenditulust. Kuigi see võib tekitada mulje, et olen prognoosiga väga mööda pannud, siis nõnda see siiski ei ole. Suvekuudel maksavad aastaseid dividende mitmed Balti börsidel kauplevad ettevõtted ja ka mitme ETF-i dividendimaksed peaksid järgmistel kuudel olema sessoonsuse tõttu kõrgemad. Seega lähikuud, eelkõige aga juuli, peaksid laekunud dividenditulu prognoosile oluliselt lähemale tõstma.