Dividendikuningaid tutvustav postitustesari algab ettevõttest nimega American States Water Company (kauplemissümbol AWR). Tegu on kõige pikema järjestikuse iga-aastase dividendide kasvatamise ajalooga USA ettevõttega. AWR on igal aastal dividende tõstnud juba 61 aastat järjest. See tähendab, et ettevõtte iga-aastane dividendimaksete tõstmise rodu sai alguse aastal 1955. Kordan veelkord – dividendide kasv igal aastal alates aastast 1955! Üpris aukartust äratav ajalugu! Uurime siis lähemalt, mis ettevõttega täpselt tegu on.
Alustuseks tasub ära mainida, et tegu on nii globaalses kui ka USA mõttes väike-ettevõttega. Ettevõtte turukapitalisatsioon (aktsiate arv korrutatud aktsiate turuhinnaga) on ligikaudu 1,5 miljardit dollarit. Võrdluseks olgu öeldud, et turukapitalisatsioonilt maailma suurima ettevõtte, Apple’i turuväärtus on 525 miljardit dollarit, samuti dividendikuningate nimekirja kuuluva ja maailma suuruselt 20. ettevõtte Coca Cola turukapitalisatsioon on 195 miljardit dollarit. Meie kodumaise vee-ettevõtte Tallinna Vee turukapitalisatsioon on 276 miljonit eurot (ligi 0,3 miljardit dollarit). Sisuliselt tähendab eelnev seda, et AWR-il USA suurettevõtteid koondavasse S&P 500 indeksisse asja ei ole, tegu on selle jaoks lihtsalt liialt väikese ettevõttega.
AWR – Kalifornia vee-ettevõte
AWR-i näol on tegu vee-ettevõttega, kes lisaks USA Kalifornia piirkonna ettevõtete ja eraisikute veega varustamisele tegeleb vähesel määral ka elektrienergia müümisega. Lisaks sellele pakub AWR-i tütarettevõte vee- ja kanalisatsiooniteenust USA sõjaväebaasidele. Esimene tegevussuund on koondatud AWR-i Golden State Water Company (GSWC) nimelisse tütarfirmasse ja sõjaväebaaside veega varustamise eest hoolitseb American States Utility Services (ASUS) nimeline tütarettevõte.
Ettevõtte müügitulust valdava enamuse (72%) moodustab Kalifornia piirkonna klientide varustamine vee- ja kanalisatsiooniteenusega, energiaäri osakaal jääb 8% kanti. Kokku opereerib ettevõte 10 maakonnas ja 75 linnas 39 eraldiseisvat vee- ja kanalisatsioonisüsteemi. Veeäris ulatub klientide arv 260 000 ja energia poolel 24 000 piirimaile. Nende tegevussuundade müügitulu oli mõõdetuna üle viimase 12 kuu 395 miljonit dollarit. Võrdluseks olgu öeldud, et Tallinna Veel on ligi 22 000 klienti ja 430 000 lõpptarbijat ning ettevõtte 2015. aasta müügitulu oli ligi 56 miljonit eurot. Seega AWR-i müügitulu ületab Tallinna Vee oma ligikaugu 6,4 korda.
Paljutõotav kõrvaläri
AWR-i teine tütarfirma, eelviidatud ASUS, pakub 50-aastaste teenuslepingute alusel vee- ja kanalisatsiooniteenust USA üheksale sõjaväebaasile. Tänaseks teenindatakse baase nii lääne- kui ka idrannikul, aga ka lõunaosariikides. Kui GSWC opereerib nii-öelda riiklikult/omavalitsuse poolt reguleeritud keskkonnas, kus tariifid on kontrollitud, siis ASUS-e äri on reguleerimata. 50-aastase lepingu saamiseks USA sõjaväega on tarvis vastavasisuline erastamissugemetega pakkumise võitmine. Ettevõtte sõnutsi on mitmed sellised pakkumised lisaks üheksale juba võidetud pakkumisele käimas ning järgmise 5 aasta jooksul loodetakse äri märkimisväärset kasvu. Just see ärisuund on viimastel aastatel oluliselt panustanud AWR-i dividendikasvu ning ettevõtte juhtkonna sõnutsi on see tulevikus ka peamine tulude, kasumi ja seeläbi ka dividendimaksete kasvumootor.
Ettevõtte kasumlikkus läbi aja
Kuna dividendid on oma olemuselt investoritele välja makstud kasumijaotised, siis dividendivoogu taotleva investori jaoks on oluline heita pilk ettevõtte kasumlikkusele. Kui ei ole kasumit, ei saa pikemas perspektiivis olla ka jaotatud kasumit ehk dividende. Lisaks hetkeseisu hindamisele meeldib mulle üle vaadata viimase 10 aasta numbrid. See annab hea ülevaate, kuidas on ettevõte toime tulnud ka kehvematel aegadel – kas suudeti säilitada kasumlikkus või langeti kahjumisse, kui palju langes majanduskriisi ajal kasum aktsia kohta jne?
Alljärgneval graafikul on kuvatud ettevõtte omakapitali rentaabluse (Return on Equity ehk ROE) ja ärikasumi marginaali (Operating Margin) areng üle viimase 10 aasta. Kõige parempoolsed tulbad tähistavad numbreid 2015. aasta lõpu seisuga.
2015. aasta lõpu seisuga oli AWR-i ärikasumi marginaal 25,8% ja omakapitali tootlikkus 12,4%. Võrdluseks olgu välja toodud ka Eesti investoritele veidi rohkem tuttava Tallinna Vee samad numbrid – ärikasumi marginaal 45,8% ja ROE 22,3%.
Tulude ja kasumi kasv = tulevane dividendide kasv
Tulevaste dividendimaksete tõusu taga on pikaajaliselt alati kasvavad tulud ja kasum. Kuigi lühiajaliselt on võimalik dividendimakseid tõsta ka kasumi samaks jäädes, näiteks dividendide väljamakse määra tõstes, siis mõõtes juba üle 5-aastase horisondi, on ikkagi tarvis tulude ja kasumi kasvu. Seega meeldib mulle alati vaadata ettevõtte pikaajalist tulude ja kasumi kasvumäära. Alltoodud graafikul on kujutatud vastavad kasvumäärad mõõdetuna üle 10-aastaste perioodide.
Ülevaate tulude ja EPS-i arengust üle viimase kümne aasta annab alljärgnev graafik.
Silm jääb siin kohe pidama finantskriisi aastatel. 2008. aastal langes ettevõtte kasum aktsia kohta 2007. aastaga võrreldes ligikaudu 22%. Müügitulu, nagu ettevõtte tegevuse iseloomu arvestades oodata võiks, jätkas siiski kasvu (+6%).
Dividendimaksete dünaamika ja dividendide väljamakse määr
Järgmisena uurin tavaliselt ettevõtte dividendimaksete ajalugu. Esimese asjana vaatan tavaliselt iga-aastast dividendikasvu ja selle muutust ajas.
Arvestades AWR-i dividendikuninga staatus ei ole ime, et kõik graafikul kuvatud tulbad on positiivse poole peal ehk ettevõte on kasvatanud dividendide väljamakseid igal aastal. 2015. aasta dividendikasv jäi võrrelduna 2014. aastaga +5% piirimaile. Mõõdetuna üle viimase 5 aasta on AWR kasvatanud dividende keskeltläbi +10,7% aastas (CAGR ehk Compound Annual Growth Rate). Ettevõtte dividendipoliitika kohaselt sihib AWR üle 5-aastaste perioodide mõõdetuna just sedasama vähemalt +5% keskmist aastast dividendide kasvumäära.
Kui üldjuhul makstakse dividendidena välja osa majandusaasta jooksul teenitud kasumist, siis teadupärast saab dividende maksta välja ka omakapitali poolel akumuleerunud ja seni jaotamata kasumi arvel. Seega on hea võrdluseks vaadata, missugune on olnud ettevõtte dividendide väljamakse määr aastate lõikes. Alljärgnev graafik kuvabki suhtarvu dividend aktsia kohta (DPS) jagatud kasum aktsia kohta (EPS) ehk mitu protsenti majandusaasta kasumist kuulus dividendidena välja maksmisele.
Näeme, et finantskriisi aastatel tõusis dividendide väljamakse määr oluliselt, kuid jäi siiski alla 100% ehk alati maksti dividendidena välja vähem kui aruandeaasta kasum.
Dividendide väljamaksmiseks on vaja raha. Sellist päris reaalset raha, mis peab ettevõtte pangakontol olemas olema ja mida saab siis aktsionäridele dividendide maksmiseks kasutada. Kasum aktsia kohta ei väljenda seda, kui palju ettevõte reaalselt raha teenis. EPS on siiski raamatupidamislik number, millel on käega katsutava rahavooga üpris vähe pistmist. Seepärast on oluline vaadata, kui palju on ettevõte genereerinud rahavoogu aktsia kohta (FCF ehk Free Cash Flow) ja kas sellest piisab dividendide väljamaksmiseks.
Laenukoormus – oluline kvaliteedinäitaja
Paljud ettevõtted, eriti praegu madalate intressimäärade tingimustes, kasutavad dividendide maksmiseks (ja ka oma aktsiate tagasiostuks) laenuraha. Tsüklilistes majandusharudes tegutsevad ettevõtted kasutavad dividendimaksete finantseerimiseks laenuraha üpris regulaarselt. Tähele tasub sellisel juhul panna, kas headel aegadel laenukoormust ka taas vähendatakse või jätkab see pidevalt kasvu. Seega on mõistlik uurida ettevõtte laenukoormuse taset ja selle muutust läbi aja. Laenukoormuse analüüsimisel on oluline meeles pidada, et päris ilma laenurahata tegutsemine ei pruugi olla kõige mõistlikum (omakapital on teadupärast üpris kallis finantseerimise allikas), aga teisalt kõrge finantsvõimenduse puhul tõusevad riskid (eriti dividendivoogu taotleva investori jaoks) üpris kiiresti. Seega tasub dividendiinvestoritel eelistada mõistliku laenukoormusega ettevõtteid. Mõistlik on muidugi üpris suhteline mõiste, aga eks see finantsanalüüs rohkem kunst kui teadus olegi.
Möödunud aasta lõpu seisuga oli AWR-i laenukapitali suhe omakapitali ligikaudu 0,7. See on üpris mõistlik tase. Arvestades, et tegu on kommunaalsektori ettevõttega, on tegu pigem madala laenukoormusega. Seda näitab ka ettevõttele krediidireitingu agentuuride poolt antud krediidireiting A+, mis jääb kenasti sinna investeerimisjärgu krediidireitingute skaala esimesse poolde. Positiivse poole pealt jääb silma kohe finantsvõimenduse languse tendents. Teisalt kasvas 2015. aastal oluliselt lühiajaliste laenude maht (ilma, et pikaajalised laenud oleks langenud). Seda aspekti ja selle taga olevaid põhjuseid tuleks uurida veidi lähemalt.
Ka hea ettevõte võib olla halb investeering ehk soetushinna olulisusest
Kogu eelnev ülevaade tegeles ettevõtte äri- ja majandustulemustega ning võimaldab edasisel analüüsil anda hinnangu ettevõtte headuse ja investeerimiskõlbulikkuse kohta. Küll aga ei vasta kõik eelnev küsimusele, kas antud aktsia on täna ka väärt ost. Kuidas nii? Väga lihtne! Ka maailma kõige parem, kasumlikum, olematu võlakoormuse ja kiire kasvuga ettevõtte aktsiast võib saada investeerimisportfelli üks kõige halvem paigutus kui maksta selle aktsia eest liialt kõrget hinda. Suurepäraseks näiteks on siin Coca Cola aktsia 90-ndatel. 1998. aasta keskpaigaks küündis Coca Cola P/E suhtarv nii kõrge tasemeni nagu 58. Järgmise vähem kui kahe aasta jooksul kujunes 1998. aasta 30. juunil Coca Cola aktsiaid ostnud investori tootluseks -44% samas kui USA suurettevõtete aktsiate hindu järgiva S&P 500 indeksi tootlus oli +31%.
Väärt ostumomendi hindamisel on abiks erinevad nii-nimetatud väärtuse (valuation) suhtarvud. Üheks enim kasutust leidvaks on hinna-kasumi suhtarv ehk P/E. P/E-l on omajagu puudujääke, eriti kui kasutada seda tsüklilistes majandusharudes tegutsevate ettevõtete puhul, kuid mingi pildi see siiski annab.
AWR-i viimase 10 aasta P/E suhtarvud koos S&P 500 indeksi vastavate näitajatega on välja toodud alljärgneval graafikul. Pikaajaline keskmine P/E on AWR-i puhul jäänud sinna 19-20 kanti.
Allikas: Morningstar
Kokkuvõtteks
AWR-i näol on tegu nii reguleeritud kui ka reguleeritmata tariifidega vee- ja kanalisatsiooniteenust ning lahendusi pakkuva väike-ettevõttega. Kuigi ettevõtte omakapitali rentaablus ei ole kuigi kõrge, on AWR suutnud läbi aja regulaarselt kasvatada oma tulusid ligikaudu 7-8% aastas, kasumit mõnevõrra aeglasemalt, ning seeläbi finantseerida pidevalt kasvavaid dividendimakseid. Viimase dekaadi jooksul on AWR-i dividendide väljamakse määr püsinud vahemikus 45-65% tõustes vaid kriisi aastal (2008) tasemele 79%. See on madalam kui kommunaalettevõtetel tavaliselt ja on tõenäoliselt selgitatav investeerimisvajadusega uude ärisuunda (sõjaväebaaside veevarustus). Kuigi ettevõte koges aastaid negatiivset rahavoogu põhitegevusest ja dividendimakseid finantseeriti paljuski täiendava laenu võtmisega, siis rahavoogude pöördumisel positiivseks asuti kiiresti ka võlakoormust vähendama. Mõõdetuna üle viimase 10 aasta on AWR-i keskmine hinna/kasumi suhtarv jäänud vahemikku 19-20. Arvestades tänast P/E taset 27,5 kaupleb ettevõte ligi 40% kõrgemal oma ajaloolisest keskmisest P/E-st.
Märkuse korras saan öelda, et käies läbi ettevõtte investorpresentatsioonid, kvartaliaruanded ja aastaraamatu ning otsides sealt kauneid ja ülevaatlikke pilte, mida postitusse kaasata, siis lõpuks jäin ikka üpris tühjade kätega. Aruanded oli lihtsad ja konkreetsed, et mitte öelda igavad. Ja tõele au andes on ju ka ettevõtte tegevusvaldkond igav. No kui põnev saab olla reovee ärajuhtimise ja puhastuse äri? Aga mulle investeerimisobjektide valikul igav just meeldibki. Aetakse tulemuslikult ilma suurema kära ja särata omi asju ning peetakse aktsionäre igal aastal üha kasvavate dividendimaksetega kenasti meeles. Ja seda tänaseks juba 61 aastat järjest. Seega senise pealiskaudse ettevõttega tutvumise pealt lisan mina AWR-i oma vaatlusnimekirja. Järgmise sammuna tuleb veelgi detailsemalt läbi käia ettevõtte finantsid ning katsuda täpsemalt hinnata ka ostukoha sobilikkust (valuatsiooni) ja panna paika atraktiivsed sisenemishinnad.
Lahtiütleja: Käesolev ettevõtte tutvustus ei sisalda endas investeerimissoovitust. Tegu on informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on laiendada silmaringi ja koondada ettevõtte kohta käivat infot. Investeerimisotsused ja analüüsid teeb iga investor ise.
Speak Your Mind