Dividendikuningaid kajastava postitustesarja järjekorras teine peategelane on globaalse haardega tööstusettevõte Dover Corporation (kauplemissümbol DOV). Tegu on 1955. aastal loodud väga mitmekesise tooteportfelliga ettevõttega. Dover on järjepanu igal aastal dividende kasvatanud tänaseks 60 aastat. Seega on ettevõte maksnud kasvavaid dividende sisuliselt alates asutamisest. Dover Corporation’i palgal on pea 26 000 töötajat, ettevõtte turukapitalisatsioon on ligikaudu 11 miljardit dollarit ehk napilt-napilt saab maailma mastaabis kutsuda Dover’it suurettevõtteks.
Rikkalik tooteportfell
Nagu öeldud, siis tegu on väga mitmekesist tooteportfelli omava tööstusettevõttega. Laias laastus saab firma tegevusvaldkonnad jagada nelja eri segmenti:
- seadmed ja lahendused energiatööstusele,
- inseneritehnilised lahendused,
- vedelike käitlemise seadmed ning
- külmutus- ja toiduainetööstuse seadmed.
Kui 2015. aastal andis energiasegment kogutuludest ligi 21% (2014. aastal koguni 26%), siis käesolevaks aastaks oodatakse sellelt vaid 15% panust. Energiasegmendi olulisimaks tootegrupiks on puurimisseadmete nagu pumpade, ajamisüsteemide, tõstukite, vintside ja muu taolise valmistamine. Seega viimaste aastate toornafta hinna langus, millega käis kaasas puurtornide arvu järsk langus, selgitab paljuski ka antud tootegrupi oodatavate tulude ärakukkumist. Selle segmendi tulud langesid 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 34%, võttes arvesse selles sektoris tegutsevaid värskelt omandatud ettevõtteid, jäi langus 26% kanti. Energiasegmendi tulude languseks 2016. aastal ootab ettevõte ise täiendavalt 27-30%.
Oluliselt prognoositakse tuludes tõusu vedelike käitlemise seadmetele, möödunud aasta 20% asemel kogu tuludest oodatakse selle segmendi osakaalu tõusu 25% tasemele. Selles tootegrupis pakub ettevõte erinevaid pumpasid ja kompressoreid vedelike ja gaasi liigutamiseks, samuti vedelike tankimise, käsitsemise ja transpordimise lahendusi. 25% tuludest tuleb külmutus- ja jahekappide, toiduainetööstuse konveiersüsteemide, tööstuslike köökide ventilatsioonisüsteemide, toiduainete pakkeseadmete valmistamisest ning müügist. Suurima osakaaluga on siiski jätkuvalt inseneritehniliste lahenduste segment, 34% kogutuludest. See segment hõlmab endas tööstuslikke trüki- ja identifitseerimiselahendusi ning mitmesuguseid tööstuslikke robootikasugemetega automatiseeritud tõstukeid, haaratseid, liugureid ja muud taolist.
Valdav enamus (62%) Dover’i müügikäibest 2015. aastal tuli USA-st. Regioonidest järgnes sellele Euroopa, kust pärines ligi 15% möödunud aasta tuludest.
Tulude pool jätkuvalt surve all
Kui 2014. aastal ulatus ettevõtte müügitulu 7,8 miljardi dollarini, siis möödunud majandusaasta tulude piiriks jäi ligikaudu 7,0 miljardit dollarit (-10%). Peamiseks languse põhjustajaks oli eelkirjeldatud energiasegmendi tulude järsk langus, millele prognoosib ettevõte ise ka jätku. Orgaaniliseks kasvuks (arvestusest jäetakse siinkohal välja värskelt omandatud ettevõtted) hindab ettevõte käesolevaks aastaks -5% kuni -8%. Ülevõtmiste ja uute äride omandamisega loodetakse tõsta tulusid ligikaudu 4% võrra, valuutakursi muutustest oodatakse -1% mõju ning nii kujuneb 2016. aasta tulude oodatavaks langusnumbriks 2015. aastaga võrreldes -2% kuni -5%.
Ettevõtte enda ootused ja prognoosid kasumi osas on ligikaudu samaväärsed möödunud aastaga, kohandatud kasum aktsia kohta (adjusted EPS) oli 2015. aastal 3,63 dollarit, käesolevaks aastaks on I kvartali andmetel ettevõtte enda ootus vahemikus 3,51-3,66 dollarit ehk muutus ligikaudu vahemikus -3% kuni +1%. 2017. aastaks ootavad analüütikud hetkel juba nõnda kõrget kasumit aktsia kohta nagu 3,94 dollarit.
Ettevõtte kasumlikkus läbi aja
Kuna dividendid on oma olemuselt investoritele välja makstud kasumijaotised, siis dividendivoogu taotleva investori jaoks on oluline heita pilk ettevõtte kasumlikkusele. Kui ei ole kasumit, ei saa pikemas perspektiivis olla ka jaotatud kasumit ehk dividende. Lisaks hetkeseisu hindamisele meeldib mulle üle vaadata viimase 10 aasta numbrid. See annab hea ülevaate, kuidas on ettevõte toime tulnud ka kehvematel aegadel – kas suudeti säilitada kasumlikkus või langeti kahjumisse, kui palju langes majanduskriisi ajal kasum aktsia kohta jne?
Alljärgneval graafikul on välja toodud ettevõtte omakapitali rentaabluse (Return on Equity ehk ROE) ja ärikasumi marginaali (Operating Margin) areng üle viimase 10 aasta. Kõige parempoolsed tulbad tähistavad numbreid 2015. aasta lõpu seisuga.
Tihtipeale ei ütle numbrid eraldiseisvalt kuigi palju. Kui omakapitali rentaablus ehk ROE võiks absoluutsuuruses ulatuda ikka sinna 20% kanti (samas ka 10% ületav on teatud tingimustel piisav), siis ärikasumi marginaaliga on lood keerulisemad. Viimane on ikka väga majandussektori-spetsiifiline. Seega on hea Dover’i 13,2% ärikasumi marginaali kõrvutada konkurentide numbritega. Alltoodud graafikult näeme, et Dover paikneb selle mõõdiku kohaselt võrdlusgrupi keskel.
Allikas: Barclays
Tulude ja kasumi kasv = tulevane dividendide kasv
Tulevaste dividendimaksete tõusu taga on pikaajaliselt alati kasvavad tulud ja kasum. Kuigi lühiajaliselt on võimalik dividendimakseid tõsta ka kasumi samaks jäädes, näiteks dividendide väljamakse määra tõstes, siis mõõtes juba üle 5-aastase horisondi, on ikkagi tarvis tulude ja kasumi kasvu. Seega meeldib mulle alati vaadata ettevõtte pikaajalist tulude ja kasumi kasvumäära. Alltoodud graafikul on kujutatud vastavad kasvumäärad mõõdetuna üle 10-aastaste perioodide.
Ülevaate tulude ja EPS-i arengust üle viimase kümne aasta annab alljärgnev graafik. Dover on pikaajaliselt suutnud oma müügitulu kasvatada keskmiselt 4,6% aastas. Pikaajaline kasumite keskmine aastane kasv on ulatunud aga 6,6% piirimaile. See on ligikaudu võrdne üle viimase 50-60 aasta mõõdetud USA suurettevõtete aktsiate hindu järgiva S&P 500 indeksi EPS-i kasvuga.
Ülaltoodud graafikud näitavad selgelt, et tegu on tsüklilise ettevõttega. See tähendab, et nii Dover Corporation’i müügitulu kui ka kasum on majandustsüklist üpris palju mõjutatud. Tihtipeale langevad selliste ettevõtete tulud ja kasumid ning koos nendega ka aktsia hind majandustsükli langusfaasis päris palju ja oma oste oskuslikult ajastades võib nõnda panna aluse keskmisest paremale pikaajalisele tootlusele.
Dividendimaksete dünaamika ja dividendide väljamakse määr
Järgmisena uurin tavaliselt ettevõtte dividendimaksete ajalugu. Esimese asjana vaatan iga-aastast dividendikasvu ja selle muutust ajas.
Dover Corporation’i viimase 10 aasta keskmine aastane dividendide kasvumäär jääb 9,8% juurde. Viimane dividendimakse tõstmine ulatus aga 5% kanti. Kuna tegu on ajalooliselt olnud päris korralike kasvumääradega, siis uurisin huvi pärast kui kaua läks aega, et Dover’i investori jaoks saadav dividendimakse kahekordistuks. Täna maksab ettevõte kvartalis 0,42 dollarit dividende aktsia kohta. 0,20 dollarit maksis Dover aastal 2008. Seega 2008. aastal Doveri aktsiaid soetanud investori jaoks kahekordistus saadav dividenditulu 8 aastaga. 10 sendi pealt 2008. aasta 20-sendise dividendimakseni jõudmine võttis mõnevõrra rohkem aega, nimelt 10 aastat (1998. aastal maksis ettevõte dividende 0,105 dollarit aktsia kohta).
Kui üldjuhul makstakse dividendidena välja osa majandusaasta jooksul teenitud kasumist, siis teadupärast saab dividende maksta välja ka omakapitali poolel akumuleerunud ja seni jaotamata kasumi arvel. Seega on hea võrdluseks vaadata, missugune on olnud ettevõtte dividendide väljamakse määr aastate lõikes. Alljärgnev graafik kuvabki suhtarvu dividend aktsia kohta (DPS) jagatud kasum aktsia kohta (EPS) ehk mitu protsenti majandusaasta kasumist kuulus dividendidena välja maksmisele.
Viimaste andmete kohaselt jääb Dover’i dividendide väljamakse määr isegi pärast märkimisväärset kasumi langust ja dividendimaksete tõstmist ligikaudu 45% juurde. See on igati jätkusuutlik number. Ajalooliselt on Dover’i dividendide väljamakse määraks olnud umbes 30%.
Dividendide väljamaksmiseks on vaja raha. Sellist päris reaalset raha, mis peab ettevõtte pangakontol olemas olema ja mida saab siis aktsionäridele dividendide maksmiseks kasutada. Kasum aktsia kohta ei väljenda seda, kui palju ettevõte reaalselt raha teenis. EPS on siiski raamatupidamislik number, millel on käega katsutava rahavooga üpris vähe pistmist. Seepärast on oluline vaadata, kui palju on ettevõte genereerinud rahavoogu aktsia kohta (FCF ehk Free Cash Flow) ja kas sellest piisab dividendide väljamaksmiseks. Dover’i puhul siin probleemi ei ole, vaba rahvoogu genereerib ettevõtte piisavalt, on see ju isegi ettevõtte ühe strateegilise eesmärgina kirjas.
Laenukoormus – oluline kvaliteedinäitaja
Paljud ettevõtted, eriti praegu madalate intressimäärade tingimustes, kasutavad dividendide maksmiseks (ja ka oma aktsiate tagasiostuks) laenuraha. Tsüklilistes majandusharudes tegutsevad ettevõtted kasutavad dividendimaksete finantseerimiseks laenuraha üpris regulaarselt. Tähele tasub sellisel juhul panna, kas headel aegadel laenukoormust ka taas vähendatakse või jätkab see pidevalt kasvu. Seega on mõistlik uurida ettevõtte laenukoormuse taset ja selle muutust läbi aja. Laenukoormuse analüüsimisel on oluline meeles pidada, et päris ilma laenurahata tegutsemine ei pruugi olla kõige mõistlikum (omakapital on teadupärast üpris kallis finantseerimise allikas), aga teisalt kõrge finantsvõimenduse puhul tõusevad riskid (eriti dividendivoogu taotleva investori jaoks) üpris kiiresti. Seega tasub dividendiinvestoritel eelistada mõistliku laenukoormusega ettevõtteid. Mõistlik on muidugi üpris suhteline mõiste, aga eks see finantsanalüüs rohkem kunst kui teadus olegi.
Kui esmapilgul tundub ülaltoodud graafikut uurides, et ettevõtte laenukoormuse suhe omakapitali on tõusuteel ja Dover laenab hoogsalt juurde, siis see pilt on pisut petlik. Kuigi 2014. aastaga võrreldes ettevõtte pikaajaliste laenukohustuste maht kasvas (2,3 miljardilt dollarilt 2,6 miljardile dollarile), siis lühiajalised laenukohustused vähenesid (0,5 miljardilt 0,15 miljardile) ja kokkuvõttes laenud vähenesid ligi 9%. Ülaltoodud suhtarvu leidmisel kasutatakse üldjuhul netovõlga. See tähendab, et laenude mahust arvestatakse maha raha ettevõtte pangakontol. 2014. aastal oli ettevõttel bilnasis rohkelt raha, mis 2015. aasta jooksul suunati laenukohustuste tagasimaksmisse, dividendimakseteks ja oma aktsiate tagasiostuks. Selle tulemusena oli raha jääk aasta lõpus bilansis ligi poole võrra väiksem ja netovõlg hoopis suurem kui 2014. aasta lõpus.
Ettevõtte krediidireiting Moody’s Investor Service skaalal on A3 ja Standard & Poor’s skaalal A- ehk tegu on investeerimisjärgu krediidireitingu alumisse poolde jääva hinnanguga. Mitte-investeerimisjärgu ehk niinimetatud rämpsvõlakirja staatusest (Ba1/BB+) lahutab Dover’it siiski tervelt neli reitinguastet.
Valuatsioon ehk kas Dover on täna väärt ost?
Kogu eelnev ülevaade tegeles ettevõtte äri- ja majandustulemustega ning võimaldab edasisel analüüsil anda hinnangu ettevõtte headuse ja investeerimiskõlbulikkuse kohta. Küll aga ei vasta kõik eelnev küsimusele, kas antud aktsia on täna ka väärt ost. Väärt ostumomendi hindamisel on abiks erinevad niinimetatud väärtuse (valuation) suhtarvud. Üheks enim kasutust leidvaks on hinna-kasumi suhtarv ehk P/E (Price/Earnings). P/E-l on omajagu puudujääke, eriti kui kasutada seda tsüklilistes majandusharudes tegutsevate ettevõtete puhul, kuid mingi pildi see siiski annab.
Graafikult on näha, et täna kaupleb Dover Corporation viimase 10 aasta ühel kõrgeima P/E suhtarvu juures, 19,9. Kui ajalooliselt on ettevõtte P/E suhtarv tavaliselt madalam kui S&P 500 aktsiaindeksi vastav näitaja, siis täna on see isegi kõrgem. See on selgitatav Dover’i äri tsüklilisusega. Nagu ülalpool tulusid ja kasumeid analüüsides selgus, on mõlemad olnud märkimisväärses languses juba kaks aastat. Kuigi ka ettevõtte aktsia hind on läbi teinud tugeva languse (viimane hinnatipp juunis 2014 tasemel 91 dollarit, täna hind ligikaudu 73 dollarit), siis kasumite langus on olnud kiirem ja nõnda P/E suhtarv tõusuteel ongi. Tsükliliste ettevõtete jaoks on see tavapärane areng – Dover’i viimane kõrgeima valuatsiooniga aeg jääb täpselt kriisiaastasse 2009, mil ettevõtte kasum aktsia kohta langesid 2008. aastaga võrreldes koguni ligi 40%. Aktsia hind langes toona tipust põhjani mõõtes ligi 55%. Siis oli aktia hinna langus nõnda sügav, et pikaajalisele investorile oli Dover väga hea investeering. Tänane hinnatase on 2014. aasta hinnatipust siiski vaid 20% all pool.
Tsükliliste ettevõtete puhul vaadatakse sageli tavalise P/E suhtarvu asemel niinimetatud ettevaatavat P/E-d (forward looking P/E või estimated P/E). Sellisel juhul võetakse arvutuste aluseks küll tänane aktsia hind, aga kasuminumbrina oodatav järgmise 12 kuu jooksul teenitav kasum. Seega kasutatakse selle suhtarvu leidmisel ühe sisendina prognoosi, mis muudab antud suhtarvu mõnes mõttes vähem usaldusväärseks. Dover’i puhul ei muutu pilt väga ka siis kui kasutada arvutustes käesolevaks aastaks oodatud kasumit aktsia kohta. Kuna see number on suhteliselt sarnane möödunud majandusaasta kasuminumbriga, tuleb ka oodatav P/E suhtarv praktiliselt sama. Seega võib öelda, et Dover ei ole täna kuigi atraktiivselt hinnastatud (hoopis teine oli lugu jaanuaris, mil ettevõte kauples 53 dollari piirimail, siis jäi P/E isegi alla 15 ja tegu oli üpris atraktiivse ostukohaga).
Kokkuvõtteks
Dover Corporation’i puhul meeldib mulle ettevõtte tooteportfelli mitmekesisus. Kuigi praegu naftasektori oluliselt langenud kapitaliinvesteeringute tingimustes on mõju ettevõtte tulemustele energiasegmendist rohkem kui tuntav, on siiski tegu hästihajutatud tegevusvaldkondadega ettevõttega. Väga oluliseks tugevuseks pean Dover’i puhul seda, et pidevalt vaadatakse oma tooteportfell üle – kaubamärke/kaubagruppe nii ostetakse kui müüakse. Möödunud aastal soetas Dover näiteks 4 ettevõtet ja samas müüs ära 3 oma tooteportfelli ärisuunda/tütarettevõtet. Sageli satuvad Dover’i sugused konglomeraadid niinimetatud impeeriumi ehitamise lõksu, kus laenukapitali kättesaadavuse korral muudkui ostetakse konkurente üles ning tihtipeale üritatakse liita ka ettevõtte põhitegevusega mitte kõige paremini sobivaid tootegruppe. Selle tulemusena kannatab tavaliselt ennekõike kasumlikkus.
Peamiseks miinuseks on minu silmis ettevõtte tagasihoidlikud mineviku ja ka oodatavad kasvunumbrid. Kui jätta välja naftasektorist puhunud väga tugev pärituul aastatel 2010-2013 (mis tõenäoliselt ei kordu enam niipea), siis on nii tulude kui ka kasumite kasvumäärad ligikaudu samad, mis S&P 500 aktsiaindeksil tervikuna. Jah, võrrelduna S&P 500 indeksaktsiaga on Dover Corporation’i aktsionär saanud kogu aeg kasvavaid dividende, kuid kogutootlus on mõlemal instrumendil olnud ikka suhteliselt sarnane (ja seda siis eelmainitud soodsa naftasektori pärituule tingimustes) – mõõdetuna üle 10-aastase perioodi on Dover’i näidanud +7,7% keskmist aastast tootlust, S&P 500 indeks +7,4%, üle 20-aastase investeerimishorisondi mõõdetuna on tootlusnumbrid +8,6% aastas Dover’ilt ja +7,9% S&P 500 indeksilt. Oma tsüklilise äri iseoomu tõttu on Dover’i aktsia volatiilsus (tootluste annualiseeritud standardhälve) üle viimase 10 aasta mõõdetuna olnud ligikaudu 29, S&P 500 indeksil aga 19. Seega suures plaanis on tegu seni kogu USA turuga pea samas tempos kasvanud ja sama kogutootlust näidanud aktsiaga, mis evib ligi 50% kõrgemat volatiilsust, aga nagu veidi selle heastamiseks on maksnud järjepidavalt igal aastal tõusvaid dividende.
Lahtiütleja: Käesolev ettevõtte tutvustus ei sisalda endas investeerimissoovitust. Tegu on informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on laiendada silmaringi ja koondada ettevõtte kohta käivat infot. Investeerimisotsused ja analüüsid teeb iga investor ise.
Speak Your Mind