Juuli dividenditulu ja korporatiivsündmused

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Korporatiivsündmused

Ei, ma ei võta nüüd jutuks firma suvepäevi või mingeid laiaulatuslikke turunduskampaaniaid. Tahan seekord pisut peatuda erinevatel aktsiainvestoriks olemisega kaasnevatel ilmingutel – korporatiivsündmustel ehk corporate action’itel. Viimase kuu-pooleteise jooksul on minu portfellis olevatele aktsiatele välja kuulutatud kokku nelja erinevat liiki korporatiivsündmuseid. Osad neist ei nõua investorilt üldse tegutsemist või isegi nendega kursis olemist, osad siiski seda nõuavad.

Laias laastus on olemas kolme liiki korporatiivsündmusi:

1) kohustuslikud ja automaatselt täitmisele kuuluvad;

2) kohustuslikud ja valikuvõimalustega;

3) vabatahtlikud.

Esimesse gruppi kuuluvad näiteks dividendimaksed, aktsiate split ehk nominaali vähendamine, kapitali tagastus, ühinemine ja muud taolised.

Teise kategooriasse kuuluvad kohustuslikult täitmisele kuuluvad aktsioonid, mille puhul aktsionärile antakse valikuvõimalus. Juhul kui ta seda valikuvõimalust ei kasuta, siis alati on määratud nii-öelda vaikimisi valikuvariant, mis kuulub täitmisele. Ka siinkohal võib näiteks tuua dividendimaksed – osad ettevõtted pakuvad võimalust saada dividende täiendavate uute aktsiatena, juhul kui investor selleks soovi ei avalda, makstakse talle dividendid välja rahas.

Kolmandasse kategooriasse kuuluvad sellised korporatiivsündmused, kus aktsionäril on valikuvabadus, aga vaikimisi valikuvariandiks on olemasoleva olukorra säilimine ehk no action. Siia alla sobituvad näiteks ettevõtete avalikud pakkumised aktsiate tagasiostuks (tender offers). Juhul kui aktsionär pakkumisele ei reageeri, säilitab ta oma aktsiad ja midagi ei juhtu.

Sündmus number üks – aktsiate split

Alljärgnevaga jätan tähelepanuta eelmainitud neljast eri tüüpi korporatiivsündmusest ühe – regulaarsed dividendimaksed. See on üldiselt lihte ja arusaadav ning investori poolt sekkumist ei nõua. Esimeseks veidi tähelepanu vajavaks korporatiivsündmuseks on aktsiate split ehk nominaali vähendamine. Split’i käigus vähendab ettevõte eelnevalt kokkulepitud kordaja ulatuses aktsia hinda ja suurendab samavõrra aktsiate arvu.

Juulis toimus minu portfellis näiteks Red Eléctrica de España aktsiate split suhtega 4:1. See tähendab, et 11. juuli seisuga löödi iga senine Red Electrica aktsia neljaks – senise 2-eurose nominaali asemel sai aktsia uueks nominaaliks 50 senti, ka aktsia turuhinda korrigeeriti samal päeval neli korda alla poole. Kuna aktsia hinda vähendati 4x ja aktsiate arvu suurendati samal ajal 4x, siis ettevõtte turukapitalisatsioon ei muutunud. Sageli on split’i põhjuseks soov tuua aktsia hinda madalamaks ja suurendada seeläbi kaubeldavust (likviidsust). Arvatakse, et madalam aktsia hind toob kaasa väikeinvestorite rolli tõusu kauplemisaktiivsuses.

Aktsiainvestorilt split otsest sekkumist ei nõua. See tähendab, et tegu on automaatselt toimuva valikuta korporatiivsündmusega. Küll aga nõuab see pisut muudatusi oma isiklikus arvepidamises, eriti kui seda teha käsitsi või poolautomatiseeritult mõnes tabelarvutusprogrammis. Split’i puhul on siis tarvilik korrektse arvepidamise jaoks vähendada oma aktsiate soetushinda ja suurendada omatavate aktsiate arvu. Kuna Red Electrica split toimus suhtega 4:1, siis pidin vähendama oma soetushinda 4x ja üleöö sai minu 30 omatud aktsiast 120.

Sündmus number kaks – boonusaktsiate emissioon

Järgmisena võtan vaatluse alla ühe minu portfellis oleva aktsia poolt välja kuulutatud täiendavate, niinimetatud boonusaktsiate emissiooni (bonus share issue). Sisuliselt on boonusaktsiate emissiooni tulemus investori jaoks väga sarnane aktsiate split’i tulemusega. Suureneb omatavate aktsiate arv ja langeb iga aktsia hind. Tehniliselt on split’i ja täiendava emissiooni vahel omajagu erinevusi, peamiselt puudutavad need raamatupidamislikke nüansse ettevõtte bilansi omakapitali poolel. Väikeinvestori jaoks neist aru saamine ja neil vahet tegemine kriitiline ei ole.

Boonusaktsiate emissiooni puhul jagatakse olemasolevatele aktsionäridele täiendavalt nii-öelda tasuta aktsiaid. Minu portfellis olevatest ettevõtetest viis hiljuti boonusaktsiate emissiooni läbi Abertis Infraestructuras nimeline ettevõte. Abertis’e sooviks oli tõsta aktsiate arvu 5% võrra. See tähendas, et iga 20 aktsia kohta, mida investor omas, anti 1 täiendav aktsia juurde. Minu portfellis oli esialgu 150 Abertis’e aktsiat. Seega oleks mul nagu olnud õigus 150 / 20 = 7,5 uuele aktsiale. Kuna poolitamisi ei teha, siis jäi minu “saagiks” 7 uut aktsiat. Taaskord tuli korrigeerida oma isiklikku arvepidamist Excelis. Üleöö kasvas aktsiate arv 150 pealt 157 peale, samas kui soetus- ja turuhind langesid 5% võrra. Kuna minu saldo jäi selle korporatiivsündmuse valguses poole aktsiaga nii-öelda puudujääki, siis saan öelda, et minu jaoks oli tegu kahjumliku tulemiga (umbes 7 euro ulatuses).

Sündmus number kolm – spin-off

Kui eelkirjeldatud kaks korporatiivsündmust, split ja bonus issue, minult kui investorilt aktiivset kaasalöömist ei vajanud/eeldanud, siis kohe jutuks tulev sündmus nõuab seda küll. Tegelikult saaks küll ka ilma, aga siis oleks selgelt tegu kahjuliku lahendusega. Esimese hooga selle sündmuse dokumentatsiooni lugedes olin ma ausalt öeldes päris imestunud – kuidas saab vaikimisi rakenduvaks valikuks panna investoreid kahjustava valiku? Aga näed kõik on võimalik. Eriti siin Ida-Euroopas, täpsemalt siis Baltikumis. Jutt käib Latvijas Gaze reorganiseerimisest ehk ettevõtte jaotusvõrgu lahti löömisest ja üle kandmisest eraldiseisvasse ettevõttesse (spin-off). Põhimõtteliselt on reorganiseerimise prospekt väljas ja need, kes aktsionäride koosolekule ei lähe/reorganiseerimise poolt ei hääleta ja/või need, kes oma soovist saada osalus uues loodavas ettevõttes nimega Conexus Baltic Grid hiljemalt septembriks teada ei anna, jäävad ka sellest osalusest ilma. Ja sisuliselt kaotavad osa oma esialgsest investeeringust, sest kuna osa Latvijas Gaze varasid tõstetakse ümber uude loodavasse ettevõttesse, siis võib oodata Latvijas Gaze aktsia turuhinna langust.

Seega sisulisi valikuid on täna kaks: 1) kas müüa oma aktsiad veel enne septembrit maha ja vaadata kogu seda reorganiseerimist (ja teadmatust näiteks uue ettevõtte dividendipoliitika osas) pigem kõrvalt või 2) täita avaldus Conexus Baltic Grid’i aktsiate saamiseks ja teha kogu keeruline protsess läbi. Oma otsust ma veel teinud ei ole. Kergema vastupanu teed minek oleks selgelt oma tänaseks kasumis positsioon maha müüa ja käed kogu segadusest puhtaks pühkida, aga eks näis.

Veidi veel kommenteerin eelkirjeldatud väikeinvestori jaoks vaenulikku tunduvat protseduuri, et kes ei reageeri (ei hääleta või ei saada avaldust), see uusi aktsiaid ei saa ja kaotab sisuliselt raha. Sain pealiskaudsel dokumentatsiooniga tutvumisel aru, et Latvijas Gaze’l on ajalooliselt väga-väga palju erastamisajast pärinevad endistest töötajatest väikeinvestoreid, kelle saatus on teadmata, kes ei ole aastaid kätte saanud dividendimakseid jne ning ülalkirjeldatud protsessis nähakse võimalust sellistest investoritest vastloodud ettevõtte puhul lahti saada. Mõistetav, aga ikkagi – väga väikeinvestorivaenulik käitumine.

Kui esialgu ajasin selle kõik ettevõtte kraesse, siis mõni päev hiljem põhjalikumalt dokumentatsiooni lugedes ilmnes, et kogu see protseduuriline pool on hoopistükis Läti äriseadustikus kirjas. Seaduse paragrahv 355 lõige 4 ütleb järgmist: “in case of spin-off, only those shareholders of the divided company who have voted for the reorganisation decision or who have expressed in writing their intention to become shareholders of the newly established company before the date of adoption of this decision may become the shareholders of the newly established company“. Minu arvates päris imekspandav, et selline investorivaenulik klausel kohe seaduses kirjas on. Mõnes arenenuma ja pikema ajalooga kapitalituruga riigis oleks selle valguses õhus tunda juba kohtuvaidluste lõhna. Ma küll ei ole väga hästi praktilise poole pealt USA või mandri-Euroopa ettevõtete spin-off’idega kursis, aga senised uudisnuppude ja ettevõtete analüüside lugemised on pigem tekitanud arusaama, et kõik aktsionärid saavad spin-off’i korral ka uue ettevõtte aktsionärideks. Eraldi sooviavaldust selleks nagu täitma ei pea. Siinkohal on kõigi teadjamate kogemused kommentaariumisse igati oodatud.

Juuli dividenditulu

Nõnda palju siis sellistest erakorralistest korporatiivsündmustest. Nüüd siis regulaarsete korporatiivsündmuste ehk dividendimaksete juurde. Juuli tõi kaasa uued kuised dividenditulu rekordid. Kokku maksid dividenditulu 4 ETF-i ja 6 aktsiat. Kahe ettevõtte, Olympic’u ja Latvijas Gaze, poolt kontole laekunud omanikutulu moodustas kogu juuli dividenditulust koguni üle 60%. 80% laekunud omanikutulust jõudis kontole eurodes, 19% USA dollaris ja näpuotsaga tuli ka Suurbritannia naelsterlingeid. Kokku tuli minu jaoks rekordilised 1204 eurot.

Möödunud aasta juulis sain dividende ühelt ETF-ilt ja ühelt aktsialt. Neid eri kalendriaasta kuiseid võrdlusi enam väga teha ei ole mõtet, sest iShares’i ETF-ide dividendimaksed nihkusid alates sellest aastast sisuliselt kuu võrra edasi, samuti on Eesti ettevõtted teinud möödunud aastaga võrreldes suuri vangerdusi dividendide välja maksmise aja osas.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

Tänaseks on suuremad aastased dividendimaksed selja taga ja järgnevatel kuudel jäävad tilkuma peamiselt vaid kvartaalselt omanikutulu maksvad instrumendid. Käesoleva aasta dividenditulu prognoos on tänaseks täitunud 66% ulatuses. Ettevaatavalt saan öelda, et juhul kui vahepeal oluliselt värskeid oste teha ei õnnestu, siis hea kui kõigi järgnevate kuudega jõuab kontole kokku sama summa, mis laekus juulis.