4 praktilist abivahendit ETF-i investorile

Terve viimase dekaadi jagu on mul tööalaselt olnud õnn omada ligipääsu Bloombergi kauplemisterminalile ja kogu seal sisalduvale analüütikale. Kui veel mõned aastad tagasi oli üpris keeruline leida veebiavarustest abivahendeid ja tööriistu, mis võiks rinda pista professionaalse kauplemiskeskkonna poolt pakutavaga, siis nüüd saan rõõmuga tõdeda, et asjad on pöördunud. Tihtipeale leian end kasutamas hoopis avalikult kättesaadavaid abivahendeid. Peamisteks põhjusteks üldjuhul lihtne ja kerge ligipääs ning käsitsetavus pluss kaunis visuaalne pool. Alljärgnevaga jagangi nelja tööriista, millest ETF-idesse raha paigutav investor kindlasti kasu saab lõigata.

Kõik tööriistad on küll USA-s noteeritud ETF-ide kesksed, kuid nii mõnedki lugejad paigutavad kindlasti raha ka sellistesse ETF-idesse. Pealegi saab alati analüüsi ja võrdluse läbi teha näiteks USA-s noteeritud ETF-ide kohta ja pärast otsida täpselt sama alusindeksit järgiv, kuid mõnel Euroopa börsil noteeritud ja eurodes kauplev ETF.

ETF Heatmap ehk ülevaatlik maastikukaardistus

Esimeseks kasulikuks tööriistaks on ETF heatmap ehk kogu ETF-i maastikku ühel pildil koondav maatriks. Iga kastike tähistab ühte konkreetset ETF-i. Tähekombinatsioon, mis iga kastikese sees või selle kastikese peale hiirega minnes kuvatakse on vastava ETF-i kauplemissümbol USA börsidel. Selle kaardi puhul on veel oluline teada, et mida suurem on kastike, seda suurema varade mahuga ETF-iga on tegu. Teisisõnu on kaart kokku pandud nõnda, et suuremad börsil kaubeldavad fondid on suurema pindalaga ja hakkavad nõnda ka kohe hästi silma.

Järgmiseks aspektiks, mida tähele panna on värvide kodeering. Siin on asjad lihtsad, all paremal nurgas asuv legend selgitab, et mida rohelisem on kastike, seda kõrgemat tootlust on vastav ETF üle mõõtmisperioodi näidanud. Punane värv koos kõigi oma varjunditega tähistab negatiivseid tootlusnumbreid. Käesoleva näite tarbeks olen mõõtmisperioodiks valinud Year-to-Date ehk tootlused mõõdetuna alates eelmise kalendriaasta lõpust.

See ülevaatlik abivahend on kättesaadav finviz.com lehel.

Miks on heatmap stiilis graafikud kasulikud? Esiteks selle pärast, et kuna tabel on jagatud varaklasside, regioonide ja riikide lõikes kastikestesse, võimaldab see mul kerge vaevaga leida näiteks kolm kõige suuremat India aktsiatesse investeerivat ETF-i, mida edaspidise analüüsi käigus siis omavahel kõrvutada. Maatriksi ülemises pooles paremas servas näeme sektsiooni India kohta. Seal on kokku 7 kastikest, millest 3 on teistest omajagu suuremad. Seega nõnda lihtsalt saangi omale nimekirja kolmest India aktsiatesse raha paigutavast ETF-ist (EPI, INDA ja PIN), mida siis edasi analüüsida.

Teine näide – minus lööb välja spekuleerimishuvi ja veendumus, et USA intressimäärad pöörduvad tõusule. Otsin kaardilt üles sektsiooni Fixed Income ehk võlakirjainvesteeringud ja kõige alumisest äärest alajaotuse Inverse ehk pöörd-ETF-id ning näen, et saan panustada intressimäärade tõusule (võlakirjahindade langusele) nii võimendusega kui ilma võimenduseta. Lisaks saan valida ka seda, kui pikkade intressimäärade peale panustan (7-10 aastat, 10 aastat, 20+ aastat).

Sellisel ülevaatlikul kaardil on minu jaoks veel üks funktsionaalne kasutusviis. Nimelt valides näiteks mõõtmisperioodiks käesoleva kalendriaasta, on mul vähem kui minutiga selge, mis varaklassid, regioonid, riigid on käesoleval aastal näidanud parimat ja missugused nõrgimat tootlust. Seega muutub globaalsete finantsturgude ajalooliste tootlustega kursis olemine üpris vähe vaeva nõudvaks.

ETF Country Exposure Tool

Järgmiseks praktiliseks tööriistaks on ETF Country Exposure Tool ehk abimees leidmaks kiirelt üles konkreetse riigi aktsiatesse panustavaid ETF-e. Tööriist on kättesaadav siin.

Juhul kui mul on näiteks soov panustada Mehhiko aktsiaturule, valin rippmenüüst riigiks “Mexico” ja saan nimekirja ETF-idest, milles on sees Mehhiko börsil noteeritud aktsiad. Otsingutulemused reastab tööriist nõnda, et kõige esimesena kuvatakse ETF-id, kus vastava riigi aktsiate osakaal on kõige kõrgem. Seega näidatakse esimesena tavaliselt konkreetse riigi aktsiaturule keskendunud ETF-e.

Antud juhul koosneb esinelik just täpselt sellistest ainult Mehhiko aktsiaturule investeerivatest ETF-idest: iShares Currency Hedged MSCI Mexico ETF (HEWW), Deutsche X-trackers MSCI Mexico Hedged Equity ETF (DBMX), iShares MSCI Mexico Capped ETF (EWW) ja SPDR MSCI Mexico Quality Mix ETF (QMEX). Järgnevad juba regioonifondid, kuhu lisaks teistele Ladina-Ameerika riikide aktsiatele kuuluvad ka Mehhiko aktsiad. Nagu näiteks Tierra XP Latin America Real Estate ETF (LARE), mille puhul on Mehhiko instrumentide osakaal ligi 34% ja iShares Latin America 40 ETF (ILF), kus Mehhiko aktsiate osakaal jääb 30% kanti fondi mahust.

Mitme erineva ETF-i tootluste võrdlus

Järgmise kasuliku abivahendina toon välja mitme eri ETF-i tootlusi ja riskikarakteristikuid võrrelda võimaldava tööriista.

Sisestades huvipakkuvate ETF-ide kauplemissümbolid ja valides mõõtmisperioodi, kuvab see abimees nii hinnagraafikud, näitab kogutootlust kas üle kogu valitud perioodi või keskmise aastase tootlusnumbrina (vaja valida CAGR %), arvutab välja volatiilsusnumbri ehk ETF-i hinna kõikumise ulatuse ning ühe lisalinnukese äramärkimise korral näitab pealekauba veel tipust-põhjani langusepisoode ka (maximum drawdown). Just see viimane näitaja on minu arvates väga kasulik mõõtmaks oma riskitaluvust, eriti alustavatele investoritele. Antud näite puhul on kohe hästi näha, kuidas Vanguard’i globaalne aktsiafond on üle viimase viie aasta mõõdetuna langenud tipust kõige enam ligi -20%, samas kui arenevatele turgudele panustav Vanguard FTSE Emerging Markets tipust-põhjani langus oli samal ajal ligi -36%. Tööriist on kättesaadav siin.

Veel üks tootluste võrdlemise abimees

Sarnane abivahend on olemas ka veidi teisel, mõne jaoks ehk visuaalselt kaunimal kujul. Plussiks on see, et olles sisestanud ETF-ide kauplemissümbolid, on rohkem andmeid/statistikat koheselt näha. Tööriist kuvab nii viimase hinna ja hinnamuutuse kui ka hinnamuutuse üle kogu mõõtmisperioodi. Lisaks on välja toodud ka kogutootlus ning võrreldes kogutootluse numbreid hinnamuutuse numbritega ilmneb kohe dividendimaksete olulisus. Näiteks juba seesama eelpool kajastatud Vanguard FTSE Global ETF-i (VT) hind on üle viimase 5 aasta tõusnud +38,5% samas kui kogutootlus on olnud +57,6%. Seega dividenditulu panus kogutootlusesse on olnud 19,1% ehk keskmiselt ligikaudu 3,8% aastas.

Kui eelmine abivahend kuvas graafikul nii-öelda esialgse 100 000 dollarilise alginvesteeringu muutuse ajas, siis antud graafikul on skaalad kenasti protsentides. Tööriist on kättesaadav siin.

Kokkuvõtteks

Seega võimaldavad kaks esimesena välja toodud tööriista leida kiiresti ja vähese vaevaga huvipakkuva ETF-i. Heatmap’i kasutamise suur pluss on veel võimalus saada hetkega ülevaade viimase nädala, kuu või aasta arengutest finantsturgudel. Viimased kaks abimeest võimaldavad hakata välja valitud või muidu huvipakkuvaid ETF-e juba detailsemalt võrdlema, eelkõige siis nende ETF-ide ajaloolist hinnadünaamikat ja riskikarakteristikuid.

Kolmanadana välja toodud tööriista tipust-põhjani languse ehk maximum drawdaown’i kuvamine on väga tänuväärne funktsionaalsus, sest nii pääseb ise graafikul hiirega tippude ja põhjade taga ajamisest ning vastavate väärtuste kalkulaatorisse toksimisest. Maximum drawdown graafikutel on peidus veel üks väga oluline infokild, nimelt aeg, mis on kulunud, et tipust ostetud investeering omadega taas nulli jõuaks. VWO puhul näiteks näeme, et kaks aastat tagasi ehk 2014. aasta keskel oma raha arenevate riikide aktsiafondi paigutanud investorid on tänaseni miinuses. Seega ega asjata öelda, et aktsiaturule tasub investeerida vaid neid sääste, mida lähima 5-7 aasta jooksul vaja ei lähe.