Miks üldse investeerida ETF-idesse kui Tallinna börsi aktsiad pakuvad kõrgemat dividenditootlust?

Huvitaval kombel on just viimase nädala jooksul minult mitu korda küsitud ühte ja sama küsimust – miks üldse investeerida madalat dividendimäära pakkuvatesse ETF-idesse kui mitmed Tallinna börsi aktsiad pakuvad palju kõrgemat dividenditootlust? Iga kord on küsimusega kaasas käinud ka täpsustus ja võrdluseks on välja toodud üks konkreetne ettevõte – Tallinna Vesi. Otsustasin lõpuks vastata blogipostituse vormis.

ETF-ide vs kodubörsi aktsiate dividendimäärad

Vaatame asja lähemalt. Enamus globaalseid või arenenud tööstusriikide aktsiaturgudele keskenduvaid ETF-e pakuvad hetkel dividendimäära, mis jääb keskmiselt sinna 2-3% vahele, kõrge dividendimääraga aktsiatele keskendunud ETF-ide puhul võib ostuhetke dividendimäär ulatuda ka isegi üle 4%, kuid 5% küündiva dividendimääraga ETF-id on täna siiski pigem haruldus. Ja olenevalt ETF-i asukohariigist, tuleb sellest dividedimäärast mõnikord maha arvutada ka kinni peetav tulumaks.

Tallinna Vee aktsia viimane sulgemishind oli 13,9 eurot. Juunis maksis ettevõte välja 0,9 eurot dividende aktsia kohta. See teeb mineviku dividendimakse pealt arvutatud dividendimääraks pea 6,5%. Ja sellelt mingeid makse enam kinni ei peeta – kogu 0,9 eurone dividend jõuab Eesti investori kontole täies ulatuses. Seega on arusaadav, miks alustavatel dividendiinvestoritel tekib küsimus – miks üldse kaaluda keskmiselt 2-3% dividenditootlust pakkuvaid ETF-e samas kui oma kodubörsi tuntud ettevõte pakub mitu korda suuremat ehk pea 6,5% dividenditootlust.

Dividenditootlus on vaid üks osa kogutootlusest

Selle võrdluse puhul unustatakse üks tähtis aspekt. Nimelt aktsiate puhul on dividenditootlus kõigest üks, kindlasti oluline, kuid siiski vaid üks osa aktsiainvestori poolt saadavast kogutootlusest. USA suurettevõtete aktsiate ajaloolisi tootlusi statistika eesmärgil kasutades saab öelda, et viimase ligikaudu 70 aasta jooksul on dividendid andnud ligi 53% investori lõplikust kogutootlusest. Jah, seda on palju, üle poole tootlusest on tulnud dividendimaksetest, aga 47% tootlusest on siiski pärit mujalt. Selleks on kapitali kasv ehk aktsia hinna tõus.

Võttes aluseks USA suurettevõtete aktsiatesse investeeriva iShares Core S&P 500 ETF-i näeme, et antud ETF on üle viimase 10 aastase perioodi mõõdetuna pakkunud +7,7% keskmist aastast kogutootlust. Võttes ette Tallinna Vee hinnagraafiku näeme, et 10 aastat tagasi 2006. aasta juuli lõpus maksis ettevõtte aktsia Tallinna börsil 13,45 eurot. Käesoleva aasta juuli lõpu seisuga oli aktsia hind 14,00 eurot. Seega teenis Tallinna Vee investor mõõdetuna üle viimase 10 aasta tulu aktsia hinnatõusust +4,1% ehk keskmiselt +0,4% aastas. Nüüd tuleb juurde arvestada ka saadud dividenditulu. Mõõdetuna üle viimase 10 aasta, on Tallinna Vesi aktsionäridele välja maksnud kokku 8,96 eurot dividende aktsia kohta. Võttes arvesse ka teenitud dividenditulu, kujuneb Tallinna Vee investori kogutootluseks üle viimase 10-aastase hoidmisperioodi +71% ehk ligikaudu keskmiselt +5,5% aastas. Kuna Tallinna Vee näol on tegu suhteliselt aeglaselt kasvava kommunaalteenuseid pakkuva ja samas rohkelt dividende maksva ettevõttega, siis on arusaadav, et valdav enamus, antud juhul koguni 94% kogutootlusest on tulnud dividenditulust.

Seega näeme, et mõõdetuna üle 10-aastase perioodi pakkus suhteliselt madalama ostuhetke dividendimääraga S&P 500 ETF kogutootluseks keskmiselt +7,7% aastas samas kui kõrge ostuhetke dividenditootlusega Tallinna Vee aktsia kogutootlus jäi samal perioodil keskmiselt +5,5% aastas.

Miks selline võrdlusperiood?

Koheselt võib muidugi tekkida küsimus, et miks just 10-aastane mõõtmisperiood? Vaadates tootlusi näiteks üle viimase 3- või 5-aastase perioodi, tuleb Tallinna Vesi kõnealuse ETF-i ees kogutootluse arvestuses välja võitjana.

Pikaajalise investori seisukohast on 10-aastane mõõtmisperiood äärmine miinimum, mida kasutada. Peamiselt seetõttu, et keskmiselt on ühe majandustsükli pikkuseks 6-8 aastat ja 10-aastase mõõtmisperioodi puhul saame olla juba enam-vähem kindlad, et katame ära kogu perioodi buumist-buumini või masust-masuni. Pealegi liiguvad eri riikide ja eri majandussektorite ettevõtted igaüks veidi omas tempos ja võrdlusperioodi pikemaks venitamisega väldime seda, et võrdleme võrreldamatuid ehk ühe aktsia tsükli tõusufaasi teise aktsia/turu aeglustumise faasiga.

Veel vastuväiteid

Nii mõnigi reageering on olnud, et Tallinna Vesi on halb näide ja vaatame hoopis näiteks ettevõtet X. Jah, alati on erandeid, kuid aastatepikkuse ajalooliste tootluste andmeridade analüüs on näidanud, et kui pole kasumi/käibe kasvu, pole ka aktsiahinna tõusu. Ja selliste ettevõtete puhul nõuavad investorid kõrgemat hetke dividendimäära, mis kompenseeriks madalat oodatavat aktsiahinna tõusu. Olen sellest pisut pikemalt kirjutanud siin.

Kokkuvõtteks

Lõpetuseks ka eelnev visuaalselt paremini hoomataval viisil. Analüüsi tarbeks jagati kõik USA S&P 500 indeksissse kuuluvad suurettevõtted esmalt viide kategooriasse lähtudes dividendide väljamakse kasvu numbritest ja siis lähtudes ostuhetke dividendimäärast. Kollakad tulbad tähistavad kasvumäärade alusel tehtud grupeerimist ja nõnda, et graafiku kõige vasakpoolsemasse tulpa kuuluvad 20% kõige kõrgema dividendide kasvumääraga S&P 500 indeksi ettevõtet ja kõige parempoolne kollane tulp väljendab madalaima dividendide kasvumääraga ettevõtteid. Sinakad tulbad tähistavad grupeerimist ostuhetke dividendimäära alusel ja nii, et kõige vasakpoolne sinine tulp hõlmab endas 20% kõige kõrgema ostuhetke dividendimääraga ettevõtetest ja kõige parempoolne 20% kõige madalama ostuhetke dividendimääraga ettevõtetest.

Graafiku kõige vasakpoolsematest tulpadest näeme, et perioodil 1986-2011 näitas 20% kõige kõrgema dividendide kasvumääraga ettevõtteid koondav grupp keskmist aastast tootlus +20,5% samas kui 20% kõige kõrgema ostuhetke dividendimääraga ettevõtete keskmine aastane tootlus jäi +13,0% juurde. Oluline on veel tähele panna, et tervelt nii I, II kui ka III kõige kiiremini dividende kasvatanud ettevõtetest koostatud kvintiil (quintile) on näidanud kõrgemat keskmist aastast kogutootlust (vastavalt +20,5%, +15,9% ja +13,7%) kui valides välja lihtsalt 20% kõige kõrgema hetke dividendimääraga aktsiat.

Seega dividendide (ja seeläbi ka kasumi) kasvumäär on üks olulisemaid tegureid kõrge kogutootluse saavutamiseks, samas kui kõrge ostuhetke dividendimäär ei ole andnud kogutootluse mõttes kõige paremaid tulemusi. Tasub ka märgata, et ostuhetke dividendimäära järgi reastatud ja grupeeritud aktsiate puhul (sinised tulbad) on II kvintiili keskmine aastane tootlus (+14,3%) olnud omajagu parem kui I kvintiili ehk kõige kõrgema ostuhetke dividendimääraga aktsiate kogutootlus (+13,0%).