Dividendikuningaid tutvustava postitustesarja järjekorras kuues peategelane on globaalne tööstusettevõte Emerson (kauplemissümbol EMR). Tegu on 1890. aastal St. Louis’es asutatud ettevõttega, mille esimesteks tooteartikliteks olid elektrimootorid ja ventilaatorid. EMR on algusest peale olnud tööstusettevõttele kohaselt innovaator – näiteks 1897. aastal turule toodud laeventilaatoritest sai müügihitt ja need moodustasid õige pea juba ligi poole ettevõtte käibest. Kui EMR-i pea terve esimene tegevussajand möödus eelkõige mehhaanilise innovatsiooni alal, siis viimased paarkümmend aastat on keskendutud eelkõige infotehnoloogilistele uuendustele. Internet of Things ehk mitmesuguste automaatsete andmekogumise ja -edastamise seadmete väljatöötamine ja tootmine on olnud EMR-i trumbiks juba mitmed aastad. Osad konkurendid, nagu näiteks General Electric, teevad alles esimesi samme selle valdkonna toodete väljatöötamisel.
Teine pika ajalooga tööstussektori ettevõtetele omane tunnusjoon on ikka ja jälle aeg-ajalt esile kerkiv vajadus oma äri põhjalikult ümber korraldada. Seda on 125-aastase tegevusajaloo jooksul tehtud korduvalt. Näiteks 1938. aastaks oli ventilaatorite müük nõnda palju kokku kuivanud, et asuti aktiivselt otsima uusi tootmissuundi. Siinkohal segas vahele II maailmasõja algus ja mitmed Emersoni tehased pandi käsu korras tööle hoopis sõjatööstuse tarbeks. 
Tagasi tavapärase tööstusliku tootmise juurde sai ettevõte naasta 1945. aastal, kuid kuna müük ei tahtnud kuidagi jalgu alla võtta, olid taas ees ootamas suured ümberkorraldused. 1954. aastal alustati suuremahulise tooteportfelli hajutamise programmiga. Järgmise 15 aasta jooksul omandas EMR kokku 36 ettevõtet ja keskendus kvaliteedikontrollide juurutamisele ning kuluefektiivsele tootmisele. Selle aja jooksul sai 2 tehase ja 4 000 töötajaga ettevõttest 82 tehase ja 31 000 töötajaga globaalne ettevõte, mille käive tõusis 56 miljonilt dollarilt 1954. aastal 800 miljoni dollarini 1973. aastal. 1980-ndate lõpust alates pöörati üha enam tähelepanu infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisele ja telekommunikatsioonisektori teenindamisele. Tänaseks on Emersonist saanud rohkem kui 100 000 töötajaga kõigil kontinentidel esindatud tööstuskonglomeraat.
2015. aasta lõpuks koosnes ettevõtte tooteportfell viiest peamisest tootegrupist. Kõige suurema osa müügikäibest ehk 37% andis protsesside haldamise segment (process management), kus pakutakse mitmesuguseid automaatse mõõtmise, kontrolli ja diagnostika seadmeid. Järgmised kolm segmenti andsid kõik ligilähedaselt 18% käibest.
Müügikäibe geograafilist jaotust vaadates saab öelda, et ligi pool (48%) tuludest tuleb Põhja-Ameerikast, 22% Aasiast, 18% Euroopast, 6% Ladina-Ameerikast ja sama palju ehk 6% Lähis-Ida ja Aafrika riikidest.
Hiljutised arengud
Täna on Emerson’is käimas suured muudatused. 2015. aasta juunis vastu võetud uue strateegilise plaani kohaselt müüakse maha õige mitu tootesegmenti ja keskendutakse lõpuks vaid kahele – automaatikalahendustele ja kommerts- ja elukondliku kinnisvara lahendustele. Automaatikalahenduste tootesegment hakkab endas sisaldama nii olemasolevat protsessi haldamise segmenti kui ka osaliselt tööstuslikke automatiseerimislahendusi pakkunud segmenti (industrial automation). Kommerts- ja elukondliku kinnisvara lahenduste segment jätkab kliimalahenduste, kliimaseadmete kompressorite ning professionaalsete diagnostika, asukoha kindlaksmääramise ja muude taoliste seadmete pakkumisega. Alles jäänud tootesegmendid on Emerson’i sõnul nende jaoks kasumlikumad (kõrgema ärikasumi marginaaliga) ja pakuvad paremat rahavoogu.
Suure restruktureerimise tulemusena prognoositakse, et pika-ajaline keskmine aastane käibe kasv kiireneb senise +3,1% tasemelt +5,3% tasemele ning investeeritud kapitali tootlikkus tõuseb senise 18,3% pealt 28,2% tasemele. Kokku plaanitakse maha müüa neli erinevat üksust, mis 2015. aasta lõpu seisuga andsid kokku ligi 30% müügikäibest. Saadud raha plaanitakse kasutada alles jäänud kahe segmendi positsiooni tugevdamiseks ehk konkurentide omandamiseks just nendes tootekategooriates.
Nädalapäevad tagasi andis Emerson teada, et omandab Pentair’i surveklappide ja -kraanide äri. Seega algus alles jäänud tootesegmentides konkurentsipositsiooni tugevdamiseks on tehtud. Teatud automaatikaseadmete turul annab kõnealuse Pentair’i üksuse omandamine Emersonile juurde umbes 2% turuosa, mille tulemusena kindlustab ettevõtte oma senist liidripositsiooni (7% turuosa). Konkurendid järgnevad alles 4% turuosaga. Surveklappide ja -kraanide äris tõuseb Emersoni turuosa senise 7% pealt 13% tasemele, edestades seega järgnevaid konkurente (6% ja 5% turuosad) juba märkimisväärselt. Suure plussina antud tehingu puhul näeb Emerson ka seda, et paraneb tulude geograafiline hajutatus, samuti hajutatus majandussektorite vahel. Kui varem moodustas toornafta ja gaasi sektor Emerson’i vastava tootesegmendi tuludest koguni 47%, siis pärast üksuse ostu Pentair’ilt väheneb naftasektori osa käibes 36% tasemele. Oluliselt tõuseb keemiatööstuse osakaal, 12% pealt 26% tasemele.
Just eelnevalt välja toodud osade tootesegmentide naftasektori kesksus oli põhjuseks, miks 2015. aasta majandustulemused jäid kesiseks. Käive langes 2014. aastaga võrreldes 9%. Tõsi, 5% sellest langusest tuli dollari tugevnemisest teiste valuutade suhtes. Kasum langes aastaga koguni 19%. Ettevõtte finantstulemused, eelkõige käive, pöördusid langusele tegelikult juba 2014. aastal. Siis pöördus langusele ka ettevõtte aktsia hind olles tänaseks langenud oma ligi 70 dollariliselt kõrgtasemelt ligi 25%. Ka viimaste kvartalitulemuste kohaselt jätkus ettevõtte käibe ja kasuminumbrite langus. Emerson’i enda prognooside kohaselt kujuneb 2016. aasta käibe languseks umbes 5-6%, kasum aktsia kohta langeb suurenenud restruktureerimiskulude tõttu möödunud aastaga võrreldes isegi kuni -25%.
Ettevõtte kasumlikkus läbi aja
Kuna dividendid on oma olemuselt investoritele välja makstud kasumijaotised, siis dividendivoogu taotleva investori jaoks on oluline heita pilk ettevõtte kasumlikkusele. Kui ei ole kasumit, ei saa pikemas perspektiivis olla ka jaotatud kasumit ehk dividende. Pikemalt olen dividendiaktsiate kasumlikkuse analüüsist kirjutanud siin.
Emerson’i omakapitali rentaablus on esmaklassiline olles viimase kümne aasta jooksul vaid mõned korrad langenud alla 20% taseme. Dekaadi keskmine ROE jääb sinna 23% juurde.
Ettevõtte ärikasumi marginaal on viimase 10 aasta jooksul olnud vahemikus 15-18%. Tugeva bilansiga tööstusettevõtete keskmine on 10-11%. Emerson’ist kõrgemat ärikasumi marginaali näitavad vaid paar-kolm konkurenti – 3M Company, Illinois Tool Works ja Danaher. Seega on kasumlikkuse mõistes Emerson’i näol tegu maailma tasemel esmaklassilise ettevõttega.
Tulude ja kasumi kasv = tulevane dividendide kasv
Tulevaste dividendimaksete tõusu taga on pikaajaliselt alati kasvavad tulud ja kasum. Kuigi lühiajaliselt on võimalik dividendimakseid tõsta ka kasumi samaks jäädes, näiteks dividendide väljamakse määra tõstes, siis mõõtes juba üle pikema horisondi, on ikkagi tarvis tulude ja kasumi kasvu.
Ajalooliselt on ettevõtte tulud kasvanud keskmiselt 5% aastas ja kasum aktsia kohta (EPS) ligi 8% aastas. Nende kasvunumbritega konkurentidega võrreldes küll esireas ei olda, kuid selliste kasvunumbrite üle oleks tegelikult ka patt nuriseda.
Kui kasumit aktsia kohta on üle viimase dekaadi suudetud kenasti kasvatada, siis müügitulu on sikk-sakitades jäänud tänaseks praktiliselt 10-aastase taguse ajaga võrreldes samaks. Põhjuseks eelkõige siis tugev käibe langus nafta-, muude maavarade kaevandamise ja ka telekommunikatsioonisektori ettevõtetele pakutavate toodete segmendis.
Dividendimaksete dünaamika ja dividendide väljamakse määr
Dividendi-investorina uurin tavaliselt järgmisena ettevõtte dividendimaksete ajalugu. Esimese asjana vaatan iga-aastast dividendikasvu ja selle muutust ajas. EMR on tänaseks kasvatanud oma dividendimakset igal aastal alates 1956. aastast tehes seda keskmiselt +11% aastase kasvumääraga. Viimase 10 aasta keskmine dividendimaksete kasvumäär on ligikaudu 9%, kõige viimane tõstmine, mis graafikul ei kajastu, jäi 1% kanti.
Ettevõtte dividendide väljamakse määr on terve möödunud 10 aasta jooksul olnud kenasti jätkusuutlikkus vahemikus (39-80%).
Ka rahavoo genereerimisega on dividendiinvestori vaatevinklist lähtudes lood head – enamikel aastatel ületab vaba rahavoog puhaskasumit.
Laenukoormus – oluline kvaliteedinäitaja
Ettevõtte võõrkapitali suhe omakapitali on nii käesoleva kui ka möödunud aasta seisuga oluliselt kõrgem kui 2014. aasta lõpu seisuga. Teisalt jääb võla suhe omakapitali siiski sinna 50% lähedale, mis on tugevat bilnassi ja kõrget krediidireitingut omavate samasse tööstusharru kuuluvate ettevõtete keskmine tase. Kuigi mõnevõrra on viimastel aastatel tõusnud ka netovõlgnevus, siis omajagu panustab kõnealuse suhtarvu tõusu omakapitali poole oluline vähenemine. Nimelt on langenud aktsiahinna tingimustes ettevõtte rohkelt kokku ostunud oma aktsiaid (share buybacks). Sellised tagasi ostetud oma aktsiad kajastatakse ettevõte bilansi passiva poolel omakapitali all miinusmärgiga ja vähendavad seega ettevõtte omakapitali bilansilist väärtust.
Valuatsioon
Kogu eelnev ülevaade tegeles ettevõtte äri- ja majandustulemustega ning võimaldab edasisel analüüsil anda hinnangu ettevõtte headuse ja investeerimiskõlbulikkuse kohta. Küll aga ei vasta kõik eelnev küsimusele, kas antud aktsia on täna ka väärt ost. Väärt ostumomendi hindamisel on abiks erinevad niinimetatud väärtuse (valuation) suhtarvud. Üheks enim kasutust leidvaks on hinna-kasumi suhtarv ehk P/E (Price/Earnings). P/E-l on omajagu puudujääke, eriti kui kasutada seda tsüklilistes majandusharudes tegutsevate ettevõtete puhul, kuid mingi pildi see siiski annab.
Emerson’i P/E suhtarv, mis on leitud viimase 12 kuu kasuminumbrite pealt, on ligikaudu 19. See on laias laastus võrdne ettevõtte viimase 10 aasta keskmise P/E suhtarvu tasemega. Sellest, et tegu on hetkel tsüklilistel põhjustel raskusi kogeva ettevõttega, annab ülaltoodud graafik päris hea pildi – nimelt kauples EMR aastatel 2006-2014 alati kõrgemal P/E tasemel kui turg keskmiselt (S&P 500).
2015. aasta oli ülaltoodud P/E graafikut vaadates pika-ajalise investori jaoks suurepärane koht Emerson’i aktsiate soetamiseks – ettevõte kauples kõigest P/E tasemel 12. Tõsi, omajagu oli selle numbri taga peidus ka tõsiasi, et aktsia hind oli juba languses, kuid finantstulemused näitasid inertsist veel suhteliselt head pilti. Reaalsuses olid nii ettevõtte enda kui ka anlüütikute käibe ja kasumi prognoosid üpris negatiivsed. 
Lisaks sellele suurendas ebakindlust ja määramatust 2015. aasta juunis välja kuulutatud suuremahuline ettevõtte tegevussuundade ümberstruktureerimine. Kõige selle tulemusena langes ettevõtte aktsia hind 2015. aasta septembriks 43-44 dollari tasemele ehk peaaegu -40% oma 2013. aasta detsembris saavutatud tipust. Mulle tundus toona sellist hinnadünaamikat vaadates (ja võttes arvesse ettevõtte jätkuvalt tugevat kasumlikkust ja võimet end minevikus korduvalt ümberpositsioneerida) soodne võimalus sellise dividendikuninga lisamiseks enda portfelli. Tagantjärele hinnates saab öelda, et vähemalt aastases perspektiivis oli tegu hea ostukohaga, investeeringu tasuvus üle mitmeaastase investeerimishorisondi selgub tulevikus.
Kuna ettevõtte restruktureerimine on ikka väga ulatuslik, müüakse ju segmendid, mis annavad kokku koguni 30% kogukäibest, siis on määramatust jätkuvalt palju ning mitmeaastaseid EPS-i prognoose on keeruline teha. Ka suurpankade analüütikud on sama meelt ja 2017. aastast kaugemale ulatuvaid EPS-i prognoose on raske leida (mõned siiski on, aga nõnda väikse valimi pealt on nende usaldusväärsus kaheldav).
Kokkuvõtteks
Emerson’i näol on tegu ühe jätkusuutlikuma ja kasumlikuma ettevõttega oma tootmisharus. Investeeritud kapitali ja ka omakapitali rentaablus on tööstusharu tipus, võlakoormus on läbi aegade olnud mõistlik ning bilanss seega tugev. Ka kasvu on pakkunud ettevõte üpris korralikult. Kuigi mõõdetuna üle viimase 5 ja 10 aasta on Emerson’i aktsiasse raha paigutanud investor pidanud leppima S&P 500 indeksist madalama tootlusega, siis selle põhjuseks on just tõsiasi, et EMR’i aktsia hind on olnud languses alates 2013. aasta lõpust samas kui S&P 500 indeks võttis hiljuti välja oma kõigi aegade kõrgtasemed. Pikaajalisi tootlusnumbreid vaadates on pilt parem.
Hetkel on suurte ümberkorralduste valguses palju määramatust ning seetõttu keeruline teha nii ettevaatavaid kasumiprognoose kui ka arvutada mõistlikku sisenemishinna taset. Baseerudes puhtalt erinevatele valuatsioonisuhtarvudele, saab öelda, et EMR kaupleb ligikaudu ajaloolise keskmise väärtuse lähedal. Vaadates dividendimäära ja selle ajalugu kui üht soodsa sisenemishetke indikaatorit, siis viimati pakkus (jättes välja 2015. aasta) EMR nõnda kõrget dividendimäära finantskriisi ajal aastal 2009. Veel enne seda jäi nõnda kõrge ostuhetke dividendimäär taas aktsiaturu langusfaasi (karuturu) aegadesse ehk aastatesse 2001-2002. Veidi turvapuhvrit sooviva investorina olen enda jaoks pikaajalise investeeringu atraktiivse hinnatasemena vaatlusnimekirja tabelitesse kirja pannud 45 dollarit. See on ligikadu 16% madalamal hetke turuhinnast.
Lahtiütleja: Käesolev ettevõtte tutvustus ei sisalda endas investeerimissoovitust. Tegu on informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on laiendada silmaringi ja koondada ettevõtte kohta käivat infot. Investeerimisotsused ja analüüsid teeb iga investor ise.
Speak Your Mind