Mida aeg edasi, seda mahukamaks läheb dividendinvestor.ee blogi kirjutiste arhiiv. Ja mõnes mõttes ehk ka keerulisemaks. Eriti alustavale investeerimishuvilisele. Kajastan ju jooksvalt oma investeerimisportfellis aktuaalseid ja parasjagu esile kerkivaid teemasid ning algajatele suunatud postitused jäävad ajajoonel üha kaugemale minevikku. Seepärast võib nii mõnigi esmakülastaja kohkuda terminite ja lühendite virvarrist – P/E, dividendimäär, ETF, kogutootlus, alusindeks, baasvaluuta, kauplemissümbol, limiitorder ja nii edasi ja nii edasi.
Alljärgnevalt on välja toodud valik postitusi, mis aitavad alustaval investeerimishuvilisel kergema vaevaga sel pikal ja pidevat õppimist nõudval rajal esimesi samme teha. Edaspidi on see kokkuvõte kiirelt leitav ka menüüribal eraldiseisva sektsioonina “Abiks alustajale”.
dividendinvestor.ee sünnilugu
Käesolev blogi sündis eelkõige soovist anda edasi rohkem kui kümne aasta jooksul investeerimismaailmas töötamise jooksul omandatud teadmisi ja kogemusi. Ja seda lihtsas, selges, ent siiski piisavalt detailirohkes vormis ja eesti keeles. Blogi pidamine võimaldab mul hästi dokumenteerida ka isiklikku progressi, olgu siis mõõdetuna iga-aastases dividenditulu suuruses või hoopis oma analüüsimeetodite ja mõttemudelite arengus. Pisut pikemalt olen oma isiklike säästude varasemast paigutamisest ja nii-öelda dividendiusku pöördumisest kirjutanud siin.
Säästmine
Kõik algab säästmisest. Sellest ei saa ei üle ega ümber. Olgu sellel sõnal eesti keeles kui tahes negatiivne maik juures, ilma säästmiseta lihtsalt ei ole võimalik investeerida. Seega investeerimisele eelneb alati säästmine.
Säästmise jaoks ei pea teps mitte kogu aeg hambad ristis pingutama. Võti peitub mõttemaailmas ja väärtushinnangutes. Neis mugandusi tehes hakkavad säästud tasapisi tekkima ka iseenesest. Selles kirjatükis sai veidi mõtiskletud just neil teemadel.
Investorvajaduste hierarhia
Investorvajadustena võime vaadelda nelja eri valdkonda, millele investorina aega ja analüüsiressurssi panustame. Iga valdkonna mõju pikaajalisele netotootlusele on erinev. Ideaalis peaks iga investor enne järgmise taseme valdkonnaga tegelema hakkamist endale esmalt selgeks tegema alama astme valdkonna ja omandama vastavad teadmised ning oskused.
Püramiidi madalaimal tasemel asub nii-öelda baasvajadus, mille mõju pikaajalisele netotootlusele on kõige suurem – investorkäitumine. Kõige väiksema, kuid siiski üldse mitte ebaolulise mõjuga on investeerimisega kaasnevate kulude pool. Praktikas toimib asi ümberpööratult. Kõige rohkem energiat ja aega läheb investoritel püramiidi tipuga tegelemiseks, mõnevõrra ka allokatsiooni peale. Enamasti siiski panustatakse palju auru kulude teemale – lugematu hulk tunde kulutatakse madalaimate tehingutasudega vastaspoole või kauplemiskeskkonna ja madalaimate kogukuludega fondi või börsil kaubeldava fondi leidmiseks, samas kui maksuefektiivse investeerimise või investorkäitumise poolega tegeletakse märkimisväärselt vähem.
Esimese asjana peaks iga investor, olgu alustav või juba kogenud, veidi analüüsima oma käitumist. Teisisõnu on just investorikäitumine pikaajalist kogutootlust kõige enam mõjutav tegur.
Järgmisena on mõistlik endale selgeks teha plaanitava investeerimisportfelli võimalik varade jaotus ehk portfelli allokatsioon.
Sealt edasi on õige aeg liikuda maksuefektiivse investeerimise teema juurde. Teadupärast korjavad teenitud tuludelt maksu nii meie kodumaine kui välismaised maksuhaldurid, kusjuures maksumäärad ei ole üldse mitte ebaolulised. Täna kehtiva seadusandluse kohaselt tuleb Eesti investoril teenitud tulult tervenisti viiendik ehk 20% riigile loovutada. Börsil kaubeldavaid fonde oma investeerimisportfelli kaasavad investorid saavad kindlasti kasu sellest ETF-ide maksustamist kajastavast blogisissekandest.
Üle ega ümber ei saa ka investeerimisega kaasnevatest kuludest. Varem või hiljem tuleb ka neile kriitiline pilk peale heita. Alustava investori jaoks võib tulla uudisena, et kulude pool ei piirdu kaugeltki vaid tehingukuludega.
Ajalugu küll ei kordu, kuid siiski riimub
Nii nagu ööst saab päev ja päevast jälle öö ning kevadele järgneb alati suvi, millele omakorda sügis, käib ka finantsturgudel (ja üldisemalt kogu majanduselus) kõik tsükliliselt. Ikka ja jälle kipuvad korduma juba nähtud mustrid. Kõikumised, mis toimusid eile või üleeile paistavad täna suurtena, kuid mida kaugemale minevikku vaadata, seda ebaolulisemad on päevasisesed, isegi nädalased ja kuised hinnakõikumised. Iga alustav aktsiainvestor võiks seega teada – aeg on investori parim sõber. Lisaks olen selles postituses välja toonud veel kolm tähelepanekut, mis nii mõnelegi finantsturgudel esimesi samme tegevale investorile on silmi avav.
Alustada saab ka väikeste summadega
Sageli arvatakse, et väärtpaberitesse investeerimiseks peab juba enne paras varandus koos olema. Saab ka väiksemate summadega – kas kasutades just selleks loodud vastavaid lahendusi või sooritades oma ostud alles siis kui piisav summa koos. Sellest, kas valida näiteks LHV poolt väikeste summadega alustada soovijatele mõeldud Kasvukonto või sooritada oma ostud tavalist kontot kasutades, olen kirjutanud siin.
Isiklike rahaasjade planeerimine ja investeerimisstrateegia
Enne investeerima asumist võiks igal inimesel olemas olla teatud rahaline turvapuhver ehk mustade päevade rahavaru. Miks nii? Esiteks annab see teatud finantsilise kindlustunde. Teiseks, ja investeerimise seisukohast ehk olulisemakski põhjuseks, on see, et see aitab tulevikus vältida rahavajaduse puhul oma investeeringute sundmüüki. Tavaliselt juhtuvad halvad asjad ju ikka koos. Töökoha ja seeläbi sissetuleku kaotamise tõenäosus on kõige kõrgem just majanduslangusepisoodide ajal. Täpselt siis kui aktsiate hinnad on kõige madalamal. Seega eelkirjeldatud olukorra vältimiseks on mõistlik investeerimisportfellist eraldiseisvalt omada teatud ulatuses rahavaru.
Sealt edasi on mõistlik hakata mõlgutama mõtteid, et miks üldse investeerimise huvi tekkis? Mis on investeerimistegevuse eesmärk? Kuhu on soov investeerida? Kuidas seda mõistlik teha oleks? Neile küsimustele annab vastuse oma isikliku investeerimisdeklaratsiooni koostamine. Kui esialgu ei oskagi kohe nagu kõike kirja panna, siis selle pärast ei tasu pead norgu lasta. Investeerimisdeklaratsioon ongi midagi sellist, mida tuleb regulaarselt (korra aasta-kahe tagant) üle vaadata ja vajadusel täiustada, muuta või üldse ümber kujundada.
Põnevust otsime me elus kõik. Mõned vähem, mõned rohkem. Ja see kandub üle ka investeerimistegevusse. Seepärast ei tasu sisemiste tungidega lõputult võidelda, lihtsam ja pikas perspektiivis tegelikult ka kasulikum, on eraldada kindel summa või protsent portfellist spekulatiivseteks tehinguteks.
Mulle meeldivad dividendid
Jah, nüüd, siin ja praegu saan seda siiralt öelda. Veel mõned aastad tagasi ei osanud ma dividendidest suuremat pidada. Esiteks ei olnud mu aktsiainvesteeringud kuigi pika elueaga, mistõttu juhtus harva, et hoidsin aktsiaid just õigel hetkel – ajal, mil dividendisaajate nimekiri fikseeritakse. Teiseks, millal iganes võimalik, valisin investeerimiseks instrumente, mis reinvesteerisid saadud dividenditulu edasi – tundus ühtlasi nii maksu- ja kuluefektiivne kui ka mugav lahendus. Pärast oma dividendidealast heureka-hetke näen dividendimakseid hoopis uues valguses.
Dividendiaktsiaid uurides jõuab pea igaüks õige varsti ettevõteteni, mille dividendimaksete ajalugu on sõna otseses mõttes imetlust vääriv. Ettevõteteni, mis on järjepanu ja igal aastal dividendimakseid tõstnud juba vähemalt 25 aastat (dividendiaristokraadid) või koguni 50 aastat (dividendikuningad).
Börsil kaubeldavad fondid ehk ETF-id
Kümnete ja kümnete ettevõtete finantsaruannete numbrirägastikku sukeldumine ei pruugi olla kõigi inimeste arusaam toredalt veedetud nädalavahetusest. Kuid investeerida siiski tahaks. Just sellistele vähest aja- ja ajuressurssi panustada soovivatele investoritele on investeerimisfondid, kaasa arvatud börsil kaubeldavad investeerimisfondid ehk ETF-id, heaks lahenduseks.
ETF-i puhul on kõige olulisem alusindeks ehk kirjeldus, millistesse varaklassidesse, regioonidesse ja instrumentidesse ETF investorite raha paigutab. ETF-i valikul ei tasu silmas pidada vaid kulude poolt – kõige madalamate haldustasudega fond ei pruugi anda parimat tootlust. Silmas tuleb pidada hoopis muid tegureid.
Alustav ETF-i investor leiab abi nendest kolmest soovitusest. Sobilikke ETF-e aitavad leida ja neid võrrelda need neli abivahendit.
Speak Your Mind