Olen juba aastaid olnud seisukohal, et ennekõike peaks investor käituma maksuefektiivselt ja alles seejärel kuluefektiivselt. Tegu ei ole minu subjektiivse arvamusega, vaid nõnda dikteerivad lihtsad arvutused. Eraisikust investoril on ennekõike mõistlik kasu lõigata investeerimiskonto süsteemist ehk kasutada võimalust lükata edasi tulumaksukohustus ja alles seejärel uurida võimalusi kuluefektiivselt investeerida. Ka selles blogis olen korduvalt sel teemal arutlenud. Alustava pikaajalise investeerimishorisondiga investori jaoks kehtib kõik ülaltoodu jätkuvalt ka täna.
Kõik muutub
Teisalt kõik siin maailmas muutub. Mõned aastad tagasi maksu- ja kuluefektiivsuse arvutusi tehes oli mu investeerimisportfell palju-palju väiksem. Suve hakul avastasin, et nii aktsiaturgude tõusu toel kui ka täiendava säästetud kapitali investeerimise tulemusena on mu investeerimisportfelli turuväärtus kasvanud nõnda suureks, et minu tänane maakler küsib juba märkimisväärseid haldustasusid. Viimastel kuudel olen pidanud igakuiselt väärtpaberikonto haldustasuna maksma juba rohkem kui 20 eurot kuus. See on kokku juba ligi 250 eurot aastas. Mõelgem korraks teistpidi – kui palju peab investeerima, et teenida aastas 250 eurot dividenditulu. Minu kui dividendivoogu taotleva investori jaoks on see täiesti tavaline mõttemall. Arvestades, et Tallinna börsilt leiab nii mõnegi 5% dividenditootlusega aktsia, peaks 250-eurose aastase dividenditulu saamise nimel investeerima 250/0,05=5000 eurot. Globaalse ulatusega dividendiaktsiatesse investeerivate börsil kaubeldavate fondide hetke dividenditootlus jääb sinna 3,5% kanti. Sellisel juhul oleks vaja 250-eurose aastase dividendivoo saamiseks investeerida koguni 250/0,035=7143 eurot. Need on juba päris suured summad.
Soodsamate tasude otsingul
Seega otsustasin ühel hetkel, et teen uuesti ringi peale välismaistele maaklerteenust pakkuvatele ettevõtetele. Eelkõige otsisin soodsaid haldus- ja tehingutasusid, aga teisalt ka kauplemiskeskkonda ja hinnakirja, mis sobiks mitte ainult päevakauplejale, vaid ka pikema investeerimishorisondiga investorile.
Esiteks alustasin otsinguid krediidiasutuste seast. Teadupärast saab hetkel kehtiva seaduse alusel investeerimiskonto avada ainult Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi krediidiasutuses. Sellisel juhul säilib sarnaselt mõne Eesti kommertspanga konto kasutamisele võimalus lükata tulumaksukohustus edasi. Seega saab nõnda tegutseda maksuefektiivselt.
Jõudsin oma otsingutel ka mõningate tulemusteni, kuid oma portfelli hetke turuväärtust (ja ka tulevikuprojektsioone) aluseks võttes ja arvutusi tehes avastasin, kulud kuigi palju ei vähene. Tehingutasu oleks väikeste summade (500 eurot) puhul praktiliselt võrdne Eesti pankade poolt pakutavaga ja märkimisväärsed erinevused tuleksid sisse alles nõnda suurte tehingusummade nagu 5000 eurot puhul. Siis oleks tehingutasu kõnealuses pangas olnud ligi 50% soodsam. 5000 eurosed tehingud on hetkel selgelt üle minu jõu ja võimaluse korral eelistan hajutamise eesmärgil teha pigem väiksemate summadega tehinguid. Väärtpaberikonto haldustasudes oleks võit mu praeguse maakleriga hetke portfelli turuväärtust arvestades olnud täitsa märkimisväärne (ligi 30-40%), kuid hinnakirja kohaselt oleks tõenäoliselt lisandunud paar täiendavat kuluartiklit.
Maaklerfirmad
Lisaks krediidiasutustele ehk sisuliselt siis pangalitsentsi omavatele ettevõtetele, pakuvad väärtpaberite ostu/müügi ja hoidmise teenust ka maaklerfirmad. Need on ettevõtted, kellel on luba vahendada väärtpaberite tehinguid (ja sageli ka teostada klientide finantsnõustamist). Anglo-ameerika õigusruumis (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) on üpris levinud praktika, et ka suurpangad registreerivad väärtpaberitehingute vahendamiseks eraldiseisva juriidilise keha ehk maaklerfirma. Näiteks TD-Ameritrade on Kanada suurpanga Toronto-Dominion Bank’i poolt omatav väärtpaberitehinguid vahendav maaklerfirma.
Lisaks suurpankade poolt loodud maaklerfirmadele eksisteerib ka rohkelt iseseisvaid madalaid tehingutasusid pakkuvaid niinimetatud säästumaaklereid. Neil üldjuhul krediidiasutuse tegevusluba ei ole ja seetõttu ei saa seal avatud kontot deklareerida kui investeerimiskontot. Sellise maakleri juures kontot avades kaotab Eesti eraisikust investor tänase seaduse mõistes õiguse ja võimaluse tulumaksukohustust edasi lükata.
Kuluefektiivsus vs. maksuefektiivsus
Tulles tagasi oma kevad-suviste uue maaklerfirma otsingute juurde jõudsin lõpuks selleni, et ükski sobiv krediidiasutuse tegevusluba omav maakler mulle silma ei jäänud. Küll aga leidsin ühe uue ja Euroopa turul tegutseva maaklerfirma, kelle hinnakirja ja muid tingimusi uurides lõi silm särama.
Esiteks panin tähele, et konto avamisel on miinimumsumma 3000 eurot. Ja seda vaatamata vanusele. Teadupärast pakuvad osad maaklerid võimalust avada konto väiksema esmase sissemaksega vaid noortele. Minu jaoks see antud hetkel kuigi kriitiline ja praktiliselt oluline info ei olnud, kuid nõnda väikest miinimumsummat kohanud ka ei olnud. Seega on tegu üpris alustajasõbraliku maaklerfirmaga.
Teiseks, ja minu jaoks väga oluliseks, tähelepanekuks oli väärtpaberikonto haldustasu. Hinnakirja uurides avastasin, et väärtpaberite hoidmisele tasu ei rakendata. Uskmatu nagu ma olen, kirjutasin maaklerfirmale ja küsisin üle, kas see vastab tõele. Selgus, et nii ongi – igakuiseid haldustasusid ei ole.
Seega olin uue maakleri näol leidnud potentsiaalse lahenduse, kus mul oleks võimalik säästa aastas ligi 250 eurot väärtpaberikonto haldustasude pealt. Teisalt, kuna tegu on krediidiasutuse tegevusluba mitteomava ettevõttega, tuleks mul loobuda investeerimiskonto süsteemi eelisest ja võimalusest lükata tulumaksukohustus tulevikku. 250-eurone sääst tundus piisavalt ahvatlev, et hakata arvutama. Kui suur siis oleks lõplik kasu? Kumb kaalub teise üle – kas kulu- või maksuefektiivsus?
Veel olulisi detaile ja sisendeid
Veel enne kui arvutuste kallale asusin, võtsin uuesti ette leitud maaklerfirma hinnakirja. Pidades oma tehingute kohta detailset päevikut, tean täpselt kui palju tehinguid ma keskmiselt kuus/aastas teen ja kui palju ma olen kokkuvõttes maksnud nii tehingutasudeks kui ka haldustasudeks. Lisaks on mul kirjas ka viimne kui üks valuutavahetuse tehing. Ka ses osas ei ole mu praegune maakler (LHV) esirinnas korjates iga minu valuutavahetuse tehingu pealt keskmiselt 0,7-0,8%, halvimal juhul (õhtusel-öisel ajal valuutat vahetades) ka koguni kuni 2% vahetatavast summast.
Uue maaklerfirma puhul nagu öeldud väärtpaberikonto haldustasusid ei ole, keskmine tehingutasu on 60-75% odavam kui minu praeguse maakleri puhul ja valuutavahetus on 99.4% soodsam. Seega kui praegu maksan eurosid dollariks vahetades 0,7-0,8%, siis uue maakleri puhul on kursivahe 0,004%.
Asun arvutama
Olles kõik vajalikud sisendid Exceli tabelitesse sisse trükkinud, oli aeg hakata arvutama. Alustuseks soovisin välja arvutada kui palju säästaksin võrreldes oma praeguse maakleriga juhul kui kannan poole olemasolevast portfellist üle uue maakleri juurde ja suunan ka kogu hetkel vaba kapitali sinna. Arvestasin nii säästu väärtpaberikonto haldustasudelt kui ka valuutavahetustehingutelt. Arvutused näitasid, et esimese aasta sääst oleks ligikaudu 350 eurot. Edaspidine iga-aastane kulusääst võrreldes praeguse maakleriga ulatuks 220 euro piirimaile.
Kaasates arvutustesse ka tehingutasud, oleks sääst esimesel aastal kokku ligi 375 eurot. Siin võtsin arvesse selle, et kuna tehingutasud on madalamad, siis suure tõenäosusega teen rohkem ja väiksemate summadega tehinguid kui olen teinud seni. Seega suunates oma veel investeerimata säästud uue maakleri juurde, konverteerides selle raha osaliselt ümber välisvaluutasse ja teostades tehinguid soodsamate tehingutasudega, võimaldab see mul esimesel aastal säästa 375 eurot. Järgmistel aastatel, eeldades dividendide reinvesteerimist, tavapärast valuutavahetuse ja tehingute tegemise praktikat, oleks iga-aastane sääst vähemalt 230 eurot kalendriaasta kohta.
Kaotan tulumaksu edasilükkamise võimaluse
Kuigi ülaltoodud numbrid on piisavalt suured ja ümberlülitumine tundub igati mõistlik, tuleb tervikpildi tarbeks siiski veelkord meenutada, et uue, krediidiasutuse tegevusluba mitteomava, maakleri juures kontot avades kaotan võimaluse tulumaksukohustust edasi lükata. Dividendimakseid ja sealt saadud tulu see üldjuhul ei puuduta. Küll aga väärtpaberite müügist teenitud kasumit. Seega uue maakleri juures peaksin iga kord (täpsemalt öeldes küll alles järgmisel kalendriaastal) pärast kasumlikku müügitehingut teenitud kasumilt maksma 20% tulumaksu.
Olen varem kirjutanud, et investeerimismaailm on ettearvamatu – vaatmata sellele, et soetame mõne instrumendi eesmärgiga olla pikaajaline investor, siis ikka tuleb ette erakorralisi sündumusi ja olukordi, mil müük on mõistlik valik. Näiteks saan tuua siinkohal ühele minu portfelli kuulunud ettevõttele tehtud ülevõtupakkumise, kus ülevõttev ettevõtte ei olnud teps mitte olnud korralik dividendimaksja ja seepärast minu investeerimisstrateegiaga kokku ei läinud. Mõistlik oli lõigata kasu kõrge hinnaga tehtud ülevõtupakkumisest ja väljuda oma esialgselt pikaajaliseks planeeritud investeeringust. Tegin seda investeerimiskonto süsteemi raames, mistõttu teenitud kasumilt kohe tulumaksu tasuma ei pidanud.
Juhul kui teha selliseid kasumiga lõppevaid tehinguid krediidiasutuse tegevusluba mitteomava maakleri juures, peab järgmisel aastal need kasumid Maksuametile deklareerima ja nendelt tasuma ka tulumaksu. Seega sellise maakleri juures kontot avades võidaksin küll erinevates tasudes, kuid peaksin regulaarselt deklareerima ja tasuma tulumaksu.
Lähtuvalt kulusäästu numbritest saab välja arvutada nii-öelda tasakaalupunkti, mil sääst kuludelt on võrdne tekkiva tulumaksukohustusega. Teisisõnu leidsin, et kui ma esimesel aastal ei teeni rohkem kui 1800 eurot realiseeritud kasumit (ja edaspidi rohkem kui 1100-1200 eurot aastas), siis on kuluefektiivne majandamine ja maakleri vahetus mõistlikud. Kui teenitud kasuminumbrid kerkivad kõrgemale, olen praegusega võrreldes kehvemas seisus, sest tekkiv tulumaksukohustus on suurem kui kulusääst. Seda võrdlust/arvepidamist on tegelikult mõistlik pidada kumulatiivselt ehk siis kui esimesel aastal ühtegi kasumiga lõppevat müügitehingut ei ole, siis teisel aastal on tasakaalupunkt juba 1800+1200=3000 euro juures.
Mis maaklerist on jutt?
Olen nüüdseks ilma seni maakleri nime mainimata päris detailselt kirjeldanud, mis mulle uue maakleri puhul meeldib ja miks ma otsustasin seal konto avada. Ma ei plaani seda sugugi saladuses hoida. Vastupidi, kuna on palju aspekte, mis mulle antud maakleri juures meeldivad, võtsin pärast konto avamist ja kauplemissüsteemidega tutvumist maakleri esindajatega ühendust ning uurisin võimaluste kohta pakkuda soodustingimustel liitumist ka dividendinvestor.ee lugejatele. Ilmnes, et sellesisulist programmi maaklerfirmal ei olnud ja ühtegi sooduskupongi või sooduskoodi ei väljastata[1].
Nüüd maaklerfirma enda juurde. Tegu on Hollandist alguse saanud ja seal registreeritud maaklerfirmaga LYNX. LYNX’ile pandi alus 2006. aastal ja tänaseks on firma tegev 7 riigis – Hollandis, Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal, Tšehhis, Slovakkias ja Soomes. Viimase viie aasta jooksul on LYNX korduvalt ja eri riikides valitud küll parimaks uustulnukaks, küll madalamate kuludega maaklerfirmaks või lihtsalt parimaks maakleriks. Põhjus on lihtne – tegu on väga madalate kulude, kuid samal ajal väga võimalusterohke kauplemisplatvormiga maakleriga. Kaubelda saab nii aktsiate, optsioonide, futuuride kui ka valuutaga. Ühesõnaga on tegu väga soodsate tasudega universaalmaakleriga.
Pisut hinnakirjast
Eelnevalt sai mainitud üht minu jaoks väga olulist tasuliiki – väärtpaberikonto haldustasu. LYNX hoitavate väärtpaberite pealt hooldustasu ei küsi. Kui tavaliselt käib sellise hinnastamistaktikaga kaasas passiivsustasu kehtestamine (näiteks juhul kui ei ole viimase 6 kuu jooksul ühtegi tehingut tehtud, tuleb maksta ühekordne tasu x eurot/dollarit), siis LYNX hinnakirjas sellist lisaklauslit ei ole.
Hinnakiri on pikk ja instrumendi-/börsipõhine. Konto avamise riigist sõltuvalt eksisteerivad ka mõningased hinnaerinevused. Näiteks olgu siinkohal välja toodud, et Euroopa börsidel noteeritud aktsiate ja ETF-idega saab kaubelda keskmiselt 0,10% tehingutasu määraga, kus tehingutasu miinimum on fikseeritud 5,80 eurot ühe tehingu kohta (Soome hinnakirja kohaselt). USA aktsiate puhul on tehingutasu 1 sent aktsia kohta või minimaalselt 5 dollarit ühe tehingu kohta. Üle 2000 aktsia ostmisel langeb tehingutasu poole võrra ehk 0,5 sendile aktsia kohta.
Eraldi olgu ära märgitud veel kord ka valuutavahetamisel võetav marginaal 0,004% ehk 0,4 baaspunkti, euro-dollari valuutapaari puhul on nii-öelda tehingutasu miinimumiks 4 dollarit ühe valuutavahetuse kohta.
Detailne hinnakiri soome keeles ja Soomes konto avanud kliendile on kättesaadav sellelt lingilt.
Kuidas avada kontot?
LYNX’is konto avamiseks on tarvis arvestada 3000 eurose esmase sissemaksega. See on minimaalne kontole kantav summa. Teisisõnu peaks igal investoril see summa olemas olema enne kui asutakse täitma konto avamise avaldust.
Mina avasin konto LYNX’i Soome kontori kaudu. Seda saab teha sellel leheküljel. Lisaks avalduse täitmisele tuleb maaklerile saata ka koopia isikut tõendavast dokumendist ja elukoha kinnituseks mõni kommunaalarve koopia. Sellel viimasel peaks siis näha olema kontot avada sooviva isiku nimi ja kodune aadress. Protsess iseenesest oli lihtne, selge ja kiire. Mõne päevaga peaks olema konto avatud. Minul läks aega veidi rohkem, sest mulle määratud kliendihaldur jäi vahepeal paariks päevaks haigeks.
Järgmiseks tasub juba oodata kinnituskirja konto avamise kohta ja instruktsioone, kuidas kanda kontole raha. Raha tuleb kanda maaklerfirma Citigroup’i Saksamaa haru pangakontole märkides raha saajana ära kontot avada sooviva isiku nime ja LYNX’i poolt antud kliendi-/kontonumbri.
Kuna minu soome keele oskus on praktiliselt olematu, lugesin esialgu kogu kriitiliselt vajaliku dokumentatsiooni läbi veebitõlke abiga. Alles hiljem leidsin tee inglisekeelsete materjalide juurde. Seega need, kel soome keele oskus kuigi hea ei ole, on kindlasti hea teada, et vajalik materjal on olemas ka inglise keeles. Seda materjali leida ei olnud veebiavarustest kuigi lihtne, seega lisan abiks otselingi – kogu vajalik dokumentatsioon on inglise keelsena leitav sellelt LYNX’i rahvusvaheliselt lehelt.
Kuna tegu on üpris rikkalike võimalustega kauplemisplatvormiga, siis plaanin lähiajal anda ka ülevaate, kuidas platvormi enda vajaduste järgi seadistada ja kuidas teha tehinguid aktsiate ja ETF-idega.
Lahtiütleja: Käesolev blogipostitus ei sisalda endas soovitust. Tegu on informatiivse ja isiklikul kogemusel baseeruva ülevaatega. Otsuse maakleri sobivuse ja valiku osas teeb iga investor ise.
[1] Läbipaistvuse huvides olgu siinkohal öeldud, et maaklerfirma pakkus soodustust hoopis mulle juhul kui avalikustan oma blogipostituses, mis firmaga on tegu.
Kas oma otsingutes sattusid ka IB (Interactive Brokers) otsa ja hindasid nende hinnastuse võrreldes LYNX-iga kalliks?
Ikka, kaalusin ka IB-d. Tõsi, IB puhul on osad tehingutasud veelgi soodsamad, aga mulle meeldib hinnakirja lihtsus. IB puhul lisanduvad potentsiaalselt mitmesugused täiendavad kulud (passiivsustasu, teatud juhtudel rahaülekannetele täiendav tasu jne). Pealegi ei ole tasud minu jaoks siiski ainus määrav tegur, on ka mõned kvalitatiivsed aspektid, mida pika-ajalise investorina kaalun ja mida päevakauplejad võibolla ei tähtsustagi.
Aitäh kasuliku artikli eest! Kas saan õigesti aru, et kui tekib igaaastane tulumaksukohustus, siis on teoreetiliselt mõistlikum soetada Iirimaal registreeritud ETF-ide asemel hoopis neid ETF-e, mille asukohamaa dividendide tulumaksumäär on madalaim, näiteks Rootsi või UK (arvestamata hetkel valuutariske)?
Võta heaks!
ETF-ide väljamaksed (dividendimaksed) ei ole antud juhul kõige kriitilisemad, kõige suurem potentsiaalne tulumaksukohustuse allikas on kapitalikasv. Ostu-müügi hinnavahelt teenitud kasumi puhul ei ole oluline, mis riigis on ETF registreeritud, maksustamisele kuulub teenitud kasum ikka Eestis. Sama laieneb ka aktsiatele – ei ole vahet, kas ostu-müügi tehingutega teenitud kasum on saadud USA aktsiatest või Leedu aktsiatest, selliselt teenitud tulu kuulub maksustamisele Eestis.
Tere,
kuidas on v6imalik USAst laekunud dividendile taotleda 15% st tulumaksu?
Kas on vaja t2ita W-8BEN avaldus ja saata LYNXile v6i kuidas peaks toimima?
Kontot avades täidab LYNX W-8BEN vormi investori eest ise ära ja seda peab uuendama LYNX’i sõnutsi iga kolme aasta tagant. Kauplemisterminalis on ise võimalik näha maksuvormi aegumise kuupäeva.
Tere,
tänan informatiivse artikli eest!
Kas oleksid nõus välja tooma need mõningad krediidiasutused, kelle juures oleks siiski odavam väärtpabereid hoida ja vahetada kui LHVs?
Välismaistest jäi mulle silma näiteks Saxo Bank, aga siin tuleb tähele panna, et alustava investori jaoks on sealsed haldustasud LHV-ga võrreldes hoopis kõrgemad. Näiteks 10 000 eurose portfelli puhul on aastane haldustasu 2x kõrgem. Hinnaeelis algab umbes 22 000 eurose portfelli mahu pealt, kuid portfelli kasvades see eelis taas kord väheneb (protsentuaalselt mõõdetuna).
Tänan asjaliku artikli eest! Kõigepealt sooviksin küsida, miks nii suurte jõupingutustega peab arvutama seda tulumaksuteemat, miks mitte teha juriidiline keha ja sellekaudu (re)investeerida? Raamatupidamise teenust ju tehakse üsna sootsalt ning näiteks Simplbooks keskkonnas peaks teiesugused taibud lihtsalt ka ise hakkama saama (9,9 eur kuu kulu).
Sellest küsimusest lähtuvalt – kas Sa tead, kas LYNXi või mõne analoogse maakleri juures saab avada ka Eesti firmaga konto? Ning kui jah, siis mida see endaga kaasa toob – millised on nõuded?
Tore, et leidsid kasulikku lugemist!
Olen seni lähtunud sellisest loogikast. Olen saanud oma sissetulekud palgatuluna. See tähendab, et olen tulumaksu sellelt korra juba riigile maksnud. Juhul kui ma investeerin saadud näiteks 1000 eurose palgatulu eraisikuna ja olen oma investeerimistegevuses kasumlik ning realiseerin investeeringu näiteks 1200 euro eest, pean uuesti tulumaksu tasuma ainult teenitud kasumi ehk 200 euro pealt. Või investeerimiskonto süsteemi kasutades saan tulumaksukohustuse edasi lükata.
Juhul kui ma investeerin eraisikuna teenitud tulu läbi ettevõtte (ehk siis esmalt kannan selle raha ettevõtte arvele) ja olen oma tegevuses kasumlik, saan tulumaksukohustust kenasti sarnaselt investeerimiskonto süsteemi kasutamisele edasi lükata. Juhul kui soovin aga kogu summa (1200 eurot) uuesti eraisikuna tarbimisse võtta, tuleb mul selle raha ettevõttest kätte saamiseks, kas a) tasuda kõik tööjõumaksud juhul kui võtan selle raha välja palgatuluna või b) tasuda tulumaks kogu 1200 euro suuruselt summalt kui võtan selle raha välja dividendidena. Seega eraisikuna palgatulu investeerides pean halvimal juhul maksma 20% tulumaksu kasumilt, läbi ettevõtte toimetades 20% kogu välja võetavalt summalt (1200 eurolt). Antud näite juures moodustaksid maksukohustused eraisikuna vastavalt 40 eurot ja äriühinguna 240 eurot.
Ülaltoodu on lihtsustatud näide ja eeldab, et äriühingul on piisavalt jaotamata kasumit, mille arvelt lisaks teenitud 200 eurole ka sisse pandud 1000 eurot kätte saab. Või siis saab teenitud 200 võtta välja dividendidena ja sisse pandud 1000 algkapital osaühingu osakapitali vähendamise teel. Ei välista, et ülalkirjeldatud loogikas võib esineda ka puudujääke, kuid nõnda olen asjad seni enda jaoks lahti mõtestanud.
Jah, ka ettevõttele saab avada maakleri juures konto. Kuna isiklik kogemus hetkel puudub, siis täpsemalt detailide osas kommenteerida ei oska.
Jah, loogikast sain aru, tänan! Ma lihtsalt pole nii ammu palka saanud, et ei mõelnud isegi sellele, et palka saades ju maksab eraisik juba tulumaksu ära 🙂 Üks variant on ju pakkuda tööandjale, et ta maksaks palga firmale. Tööandja jaoks on ju nii või teisiti tegemist ühe konkreetse summaga ja tema jaoks pole erilist vahet, kuidas palk töötajani jõuab, peamine, et tööline oleks motiveeritud ja teeks oma tööd hästi. Niiviisi saaks eraisikuna ise otsustada, kas sotsiaalmakse maksta ja võtta raha välja palgana, või hoopis jätta raha firmasse kasutamiseks. Sellisel juhul pole kohe vaja ju tasuda ka tulumaksu. Igatahes tasub sellist varianti proovida, kaotada pole ju midagi, aga võita päris palju!
Ok, see selleks, igatahes jõudsin juba uurida Lynxist – Eesti firmaga konto avamine on täiesti võimalik, pole eriti keeruline, suht elementaarseid dokumente soovivad näha, nagu B-kaarti väljavõte ja ka panga konto väljavõte.
Tegelikult see tööle vormistamine töötajana vs teenuslepingu alusel sõltub ikka väga palju sektorist, mõnel pool tõesti pakutakse seda teist varianti või isegi soositakse. Igatahes kui sissetulekud laekuvad oma ettevõttesse, siis on kindlasti maksuefektiivne teha ka oma investeeringud selle ettevõtte alt.
Siin tahaks parandada sind.
Kui eraisikuna annad oma ettevõttele algsed 1000 laenu ja pärast maksad endale laenu tagasi ja võtad 200euri dividendidena välja, siis maksukoormus on sama suur kui eraisikul.
Ettevõtte kaudu aktsiatesse investeerimise probleem on see, et näiteks Eestis dividendidelt on maksud juba kinni peetud aga oma ettevõttes raha välja kandes pead veel korra tulumaksu maksma ehk siis toimub pm topelt maksustamine.
Aitäh kommentaari eest! Tõesti, läbi laenu andmise on võimalik sinu poolt kirjeldatud viisil toimida. Esimese hooga mulle see võimalus endale kohe pähe ei tulnudki.
Eraisikuna teenitud säästude investeerimisel dividendiaktsiatesse läbi oma ettevõtte dividendide topeltmaksustamisest siiski ei pääse jah.
Gert – kas ma ei saa millestki aru? Eestis teenitud aktsiate dividenditulult peetakse tulumaks kinni automaatselt. Kui nüüd see kord juba maksustatud tulu ettevõttest dividendidena välja võtta, siis kindlasti enam teist korda tulumaksu maksma ei pea. Selle fikseerimiseks on TSD lisa 7. omaette koht. Topelt maksustamist ei toimu. Kui tulumaks on kinni peetud mõnes teises riigis (kus tegutseb ettevõte, mille aktsiaid me omame), siis toimub siin nö tulumaksu osas tasaarveldamine. Kui teise riigi tulumaks on suurem, kui 20%, siis pole midagi teha, aga kui väiksem, siis tuleb Eesti tulumaksu määrani juurde maksta.
@Vraja, see lisa 7 on väga huvitav küll jah, aga toob sellise näite pt 3.1: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/tsd-2016/selgitused-dividendide-omakapitali-valjamaksete-ja-muude#3.1 :
“Näide
OÜ Murumuna sai dividende 3000.00 eurot AS-ilt Päikeseratas, kus OÜ osalus AS-is on vähem kui 10%. AS Päikeseratas on väljamakstud dividendid lisal 7 deklareerinud ja maksustanud. Nüüd maksab OÜ saadud dividendid summas 3000.00 eurot välja oma osanikele märtsis 2016. TuMS § 54 lõiget 5 OÜ rakendada ei saa, sest selle sätte kohaselt saab ainult välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu arvesse võtta äriühingu enda maksukohustuse vähendamiseks. Dividende saanud OÜ osaluse suurus ei vasta ka TuMS § 50 lg 11 punktis 1 sätestatud tingimustele, s.t tema osalus dividendide saamisel on vähem, kui 10%. OÜ-l tuleb osanikele väljamakstavad dividendid 3000.00 eurot deklareerida koodil 7010. Siinkohal tekib Eesti äriühingult saadud dividendide puhul topeltmaksustamine.”
Ma pole jõudnud seda raamatupidajaga veel arutada, aga tundub, et ikkagi topeltmaksustamine toimub Eesti aktsiatelt makstavatelt dividendidelt: kui ma sain midagi valesti aru, siis palun selgita mulle, kuidas seda mõista.
Välismaa omadega vähemalt mingites kaasustes tundub parem seis olevat, nt:
… saadud dividendilt on tulumaks kinni peetud, saab arvesse võtta välisriigis kinnipeetud tulumaksu oma maksukohustuse vähendamiseks vastavalt TuMS § 54 lg 5 ja täita lisa 7 osa Ib.
——–
Igalt poolt ma loen, et investeerida on alati mõistlik ettevõtte alt väljaarvatud aktsiatesse, kust on dividendi oodata. Pardon, ma pole mingi ekspert selles arvutamises, aga jämedalt peaks olema nii ju: oletame et aktsia maksab 1 eur tükk ja ta maksab iga aasta 0.05 (5 senti) per aktsia dividendideks. Kui ma olen palgatööline ja mu palk on 1000€ ja ma otsustan selle kõik sellesse aktsiasse lükata, siis ma saan 1000 osakut ja selle pealt 50 euri divikat (see kes divikat maksab, maksis juba tulumaksu ära). Kui ma olen OÜ, siis 1000€ netopalgalt on fond 1672.50. St et kõik see panna aktsiatesse annab mulle 1672tk neid. Nüüd ma saan divikaid, millelt maksev äriühing on juba tulumaksu maksnud kätte 83.60 eurot. Kui ma nüüd otsustan kõik selle 83.6 vedelaks vahetada ja võtan selle uuesti dividendina välja (nüüd topeltmaksustun) : dividendimaksuks tuleb siis jämedalt 16.72 ja kätte saan 66.88 eurot. Kas ma pole mingi ca 35% ikkagi plussis?
Väga kasulik ja informatiivne kirjatükk, taaskord. Tänan!
Rõõm kuulda, aitäh!
Tere, ka minule tundus see lugu väga kasulik ja huvitav, palju tänu. Üks moment lisaks eelmistele – Lynxi kasutades väheneks oluliselt ka maarisk või (välis)poliitiline risk. Eesti on siiski agressiivse, suure ja raskesti prognoositava käitumisega riigi naaber ja viimaste aastate arengud, ei Venemaal ega Euroopas ega mujal maailmas, ei anna põhjust seda unustada. Üldse ei imestaks kui USA/NATO ja Venemaa soovivad näiteks Baltikumis/Eestis oma (uusi) relvasüsteeme katsetada, koduriigist kaugel sõdimise võimet arendada/demonstreerida, majandusele tööd anda, rahvale (väikest võidukat) sõda pakkuda. Kui siis õnnestub Eestist lahkuda, siis on vähemalt see kapital alles. Kui mitte, on asi kahtlasem, tundub.
Rõõm kuulda!
Tegelikult tõusetus see teema minu jaoks isegi varem kui haldustasude teema. Mida suuremaks kasvab investeerimisportfell mõõdetuna suhtena igakuistesse elamiskuludesse, seda mõnes mõttes riskiteadlikumaks me investoritena muutume. Soovisin siiki tegutseda muudel ajenditel, sest teadupärast ei ole hirm kuigi hea emotsioon, mille pealt investeerimisotsuseid (või üldisemalt investeerimisportfelli puudutavaid otsuseid) teha. Nüüd, pärast otsuse tegemist ja konto avamist, võtan ülaltoodud aspekti kui üht täiendavat toetavat argumenti, miks hoida osa varadest välismaise maakleri juures.
LHV-l on Au programm, kus kuni 30k€ väärtpaberite hoidmine tasuta (Au ise maksab 10 euri kuus).
Ainult väärtpaberiportfelli vaates on tegu siiski veel kallima lahendusega ehk igakuised kulud on kõrgemad kui tavakliendi hinnakirja alusel haldustasu arvutades.
Tänud põhjaliku artikli eest! Ma uurisin ise ka umbes kuu aega tagasi Lynxi, jõudsin isegi ennast seal kasutajana ära registreerida, aga konto avamiseni ei jõudnud kuna infot oli liiga palju ja aega liiga vähe. Mulle jäi siis segaseks kas Eesti firmaga kontot avada saab. Igatahes lugedes läbi sinu artikli ja asjakohased kommentaarid sai mulle asi selgeks ja ilmselt viin oma konto sinna üle.
Rõõm kuulda, et leidsid huvipakkuvat lugemist ja aitäh külastamast!
Aitäh sisuka postituse eest! Tahaksin veel teada, kas kaalusid ka LHV Brokeri kasutamist? Seal puudub haldustasu, tehingutasud küll veidi kallimad, kuid samas on võimalik konto deklareerimine investeerimiskontona…
Võta heaks! Kaalusin LHV Brokeri kasutamist juba palju varem (aastaid tagasi), palusin neilt siis ka sellealast konsultatsiooni ja pärast ühist arutlemist jõudsime järeledusele, et minu vajadustele see toode ei vasta.
Mis LHV Brokeril siis vajak jäi? Panga poolel on mitte-Balti aktsiate haldustasu koos käibemaksuga 0,36% p.a., mis on täiesti kosmiline number, ühegi minu omatud ETF’i haldustasu ei ole ka nii suur. 🙂 Seal Brokeri poolel ei paista sellist haldustasu, aga pole viitsinud süveneda, et mille poolest see üldse erineb pangast sellise tavalise “aktsiasäästja” vaatevinklist?
Mulle meenub, et minu jaoks üks peamisi vastuargumente oli LHV väide, et Broker’is kaubeldavate instrumentide hulk on piiratud. Ehk siis Broker on mõeldud kauplejatele, kes keskenduvad vaid teatud hulgale kõige likviidsematele instrumentidele. Tagantjärele nüüd mõeldes ega ma seda kuidagi ei kontrollinud ja ei välista, et mind kui pikaajalise investeerimise huvilist, kes tõenäoliselt “käivet ei tee” suunatigi lihtsalt baasteenust kasutama. Tean, et midagi oli nagu veel, aga ei suuda hetkel meenutada. Nõustamine toimus toona ka telefoni teel ja seega ei ole kahjuks ka märki maas, et täna kõike üle kontrollida.
Investeeringu riskidest veel rääkides.
1) Kas sa tead kuidas on aktsiad kindlustatud euroopa maakleri pankroti puhul? USAs on SIPC mis katab kuni 500k USD. Kuidas euroopa maaklerite puhul asi töötab?
2) mis juhtuks aktsiatega LHV pankroti puhul?
3) kui avaks konto IB-s siis kas see oleks euroopa või USA reeglite alusel?
Aitäh väga olulise, aga samas keerulise küsimuse eest! Püüan vastata nõnda palju nagu isiklik kogemus võimaldab.
Üldiselt kehtib alati reegel, ükskõik, kas siis Ameerika mandril või siin Euroopas, et kliendi väärtpabereid hoitakse eraldi maakleri/panga varadest. See tähendab, et maakleri maksejõuetuse korral kuuluvad kliendi väärtpaberid kohe kliendile ülekandmisele ja ei lähe nii-öelda pankrotipesa koosseisu. Kontol asuva rahaga on lood pisut teised. Üldiselt hoitakse maaklerfirmade poolt kliendi rahajääki erinevates investeerimisjärgu krediidireitingut omavates pankades ja nii, et sellel rahajäägil on ikkagi nii-öelda kliendi nimi juures. Ehk siis taas kord ei kuulu see vara maaklerile vaid otse kliendile. Juhul kui väärtpaberikonto on juhtumisi mõnes maaklerteenuseid pakkuvas Euroopa pangas (näiteks Saxo), siis seal asuvale rahajäägile kehtib vastava riigi hoiuste tagamise süsteem.
SIPC roll on minu arusaamist mööda oluline eelkõige selliste maaklerite puhul, kes toimetavad palju futuuridega; samuti kaitseb SIPC maakleri maksejõuetuse korral kreeditore (maaklerfirma kontol aktsiaid hoidev investor ei ole kreeditor). Maakleri maksejõuetuse korral otseselt mingit vaidlust väärtpaberite üle ei toimu ja SIPC lihtsalt aitab organiseerida selle, et väärtpaberid jõuaksid kliendini.
IB puhul on olemas kaks eraldi juriidilist keha: Interactive Brokers LLC ehk USA-s registreeritud maaklerfirma ja Interactive Brokers (UK) Ltd ehk Suurbritannias registreeritud maaklerfirma. Isiklik vahetu kogemus ja vastavad täpsed teadmised puuduvad, aga pakun, et kohanduvad reeglid ja tingimused sõltuvad just sellest juriidilisest kehast, kellega maaklerleping sõlmida.
R3, tagatistest räägitakse siin – https://www.lynxbroker.com/software-tools/protection-security/
As a financial institute in the Netherlands, LYNX is regulated by government agencies established for that purpose: De Nederlandsche Bank (DNB) and the Dutch Authority for the Financial Markets (AFM).
Also in the area of capital protection we offer our clients the highest standards:
Separated accounts: your money is kept separately from the broker.
Your portfolio is insured up to $ 500,000, of which up to $ 250,000 in cash.
Additional portfolio insurance up to $ 30,000,000, of which up to $ 900,000 in cash
Millal sellele loole järgi tuleb?
Järgmise 2-3 nädala jooksul.
Kas konto avamiseks LYNX-is paeb kandma kontole raha või võib ka sinna kanda olemasolevad aktsiad 3000€
väärtuses ? Kuidas ja kas üldse saab SEB kontol olevaid NYSE börsil registreeritud aktsiaid kanda LYNX olevale kontole
Julgen väita, et piisab ka sellest kui kannad üle väärtpaberid. Teisalt kindel ei ole ja küsi kontot avades ise üle.
Väärtpaberite ülekandmiseks on LYNX poole pealt olemas ka üks ära täitmist vajav vorm, selle leiad siit. Väärtpaberite kandeavalduse pead siiski sisse andma ka SEB-s. Täpsemaid juhiseid oskab anda vast SEB ise. NB! Küsi enne kandeavalduse tegemist SEB-lt ka selle teenuse hinda. LYNX selle eest raha ei võta ja oli isegi valmis kuni 200 euro ulatuses kulusid kompenseerima.
Tead sa Märten öelda kas konto on võimalik avada kui pole kommunaalarvet käepärast võtta ei praegu ega lähimas tulevikus?
Sisuliselt soovivad nad näha aadressi kinnitust. Olen teatud puhkudel, mitte küll antud maakleri juures, kasutanud mõnest pangast võetud tõendit. Tõendit siis selle kohta, et mul on antud pangas avatud arevelduskonto ja tõendil on muuhulgas välja toodud minu isikuandmed koos panga süsteemides oleva koduse aadressiga. Võid uurida/küsida, kas sellest neile piisab.
Selline pangapoolne kinnitus Lynxile sobib. Swedbank näiteks küsib sellise tõendi väljastamise eest 4€ + kuskil 2,50€ postikulu.
Minul oli kommunaalarve ja aadressiga natuke jamamist. Esimesel korral ei olnud aadress samal lehel, kus nimi või midagi sellist. Siis nad küsisid samuti, et ma võtaksin pangast tõendi/kinnituse. Lõpuks sain küll kommunaalarvega konto avatud, aga võimalusi on ka teisi.
Kas Linxi süsteem valmistab ette ka maksuametile esitatava tehingute kokkuvõtte, või kuidas selles süsteemis see toimub?Eesti maksuametile esitatav versioon.
Võimalik on genereerida erinevaid raporteid ja sealt saab vajaliku info kenasti kätte.
Tänud asjalike artiklite eest
Kas hindasid ka sellise Hollandi maakleri kui DeGiro.eu võimalusi?
Ka sellel on Soome toetusega koduleht (toega küll Bulgaariast).
Esmasel vaatlusel jäid silma: Soodsad tehinguhinnad. Sisenemistasu 0,01€. Pole konto hoiutasu, küll on aga aastamaks kuni 2,5€ iga kasutatud börsi eest. Valuutade konverteerimine 0,1% tehingutasust, seega väikeste summade puhul odavam, suurte koguste korral kallim kui Lynx´is.
DeGiro-st kuulsin 2016. aasta sügisel. Esmapilgul tundus paljulubav, veidi sügavamal uurimisel leidsin veebiavarustest päris palju negatiivseid kommentaare ja tagasisidet. Palju sellest oli seotud süsteemide töökindluse ja paindlikkusega. Täpsemalt ei oska kommenteerida, sest isiklik ja vahetu kogemus puudub.
Tere!
Tänud, et oled võtnud vaevaks oma kogemusi jagada!
Küsiksin, et kas on mõtet kontot Soome lehel avada, kuna palju infot on soome keeles ja nii võib tõlkes midagi kaduma minna? Kuna mul inglise keel on ok, kas mul poleks siis mõtekam konto avada rahvusvahelisel lehel? Vähemalt saaksin kindlasti aru, mida minult tahetakse.
Lisaks, mul on kuskilt jäänud selline arusaam, et aktsiatega pole mõtet tegeleda, kui sul pole 25k raha. Kuid kas Lynx lubab aktsiatega kaubelda, kui mul on näiteks 5k USD konto? Kui ma ostaksin näiteks neid nn Penny Stocke, siis saaksin 1000 aktsiat osta hinnaga 5 USD. Saaksin veel koguse pealt soodsamalt ka kui 500 aktsia puhul.
Muidugi võid avada konto ka läbi rahvusvahelise lehe. Minul omal ajal sealt kaudu toimetades ei tulnud mitu päeva vastust ja siis pöördusin Soome filiaali poole, kus hakkasid asjad kohe liikuma.
Lynx’is on konto avamisel minimaalne peale kantav varade maht 3000 eurot. Teenustasude osas soovitan ise uurida hinnakirja. Siin on link Soome filiaali hinnakirjale (Google Translate tõlkega inglise keelde).
Tänud!
Lugesin ühest postitusest, et on plaanis teha postitus välismaakleri juures valuuta konverteerimine vs valuutakauplemine vs valuuta laenuks võtmine kohta. Ega seda tehtud pole? Kui ma kauplen USA turul, siis mul ei saa ju algvaluuta Lynxis olla eurodes või saab? Ise mõtlesin, et Transferwise peaks olema soodsaim vahend eurode dollariteks tegemisel. On see mõistlik mõte?
Valuuta konverteerimisest Lynx’is olen kirjutanud selles postituses.
kui suure tehingutasu summaga peaks arvestama kui teha nt 5000€ ülekanne Swedbankist lynx-i kontole?
Tegu tavalise Euroopasisese euromaksega ehk siis internetipanga kaudu tehes peaks kenasti alla ühe euro suuruse summaga hakkama saama.
Tänud vastuse eest. Kas kui iga aasta tuleb tasuda tulumaksu ( kuna ei saa kasutada investeerimiskonto süsteemi) , siis kas see ei vähenda liitintressi mõju ( mida suurem summa, seda suurem intress ja võimalus kasvatada konto piisavalt suureks, et intressist ära elada)?
Tänud
Dividendimaksete pealt peetakse tulumaks kinni enamasti nii või teisiti. Ennekõike puudutab tulumaksukohustus siis kasumiga müüdud positsioone. Juhul kui investeerimisstrateegia on pikaajaline, siis (vähemalt teoreetiliselt) niipea tulumaksukohustust ei teki. Aktiivsematel kauplejatel tasub kindlasti mõelda investeerimiskonto süsteemi kasutamisele või siis läbi ettevõtte tegutsemisele.
Tänud selle informatiivse artikli eest!
Tekkis küsimus valuutavahetuse kohta. Vaatasin LYNXi hinnakirja ning seal on kirjas, et eur/usd vahetuse korral on tehingutasu 0,4 protsendipunkti korda tehingu väärtus. Miinimum on 4 dollarit ja siis on toodud näide, kui osta/müüa 200 dollarit on tehingutasu 8 dollarit. Jääb natuke segaseks, mida see 0,4 protsendipunkti tähendab. Googeldades tuleb välja, et see on lihtsalt 0,004%, mis on väga vähe. Sest kui tehingu väärtus on 200 dollarit tuleks tehingutasu 0,00004*200=0,008 dollarit.
Kas keegi oskab selgitada kuidas tehingutasu arvutada tuleb?
Võta heaks!
Põhimõtteliselt võid arvestada 4 dollariga.
Arvutuse valem: max(0,00004*vahetatav summa; 4 USD)
Teisisõnu kuni 100 000 dollarilise konverteerimissummani on tasu 4 dollarit.
Huvitav on see, et LYNX Basic näitab mu portfellis oleva iShares Asia Pac Dividend ETF’i sümboliks IAPD, aga Account Manager tehinguraportis IQQX. Sama anomaalia on ka iShares Euro Dividend, iShares Stoxx Europe 600 DE, SPDR EUR Div Aristocrats ETF’ide sümbolitega. Millest see võib tingitud olla? Kas lihtsalt tehniline viga?
Päris huvitav lugu. Endal sarnane kogemus puudub ja esimese hooga ei oska mingit mõistlikku põhjust ka pakkuda. Iseenesest on IAPD ja IQQX näol tegu täpselt sama ETFiga, mis kaupleb eri börsidel eri kauplemissümboli all. Ehk võib olla kusagil mingi vaikimisi seadistus, et Account Manager’i poolel võetakse noteeringud Xetra börsilt vms.
Oman Eestis registreeritud OÜ-ga nii Lynxis kui LHV-s sama kogust KNEBV aktsiaid. KNEBV maksis paar päeva tagasi välja dividendid, millest Eesti kontol peeti kinni 15% tulumaksu, Lynxi kontol 30%. Kas oled sama täheldanud? Saatsin neile kirja, et uurida, aga ei ole vastust saanud.
Endal sellesisuline kogemus puudub ehk ei oma Soome aktsiaid läbi Lynx’i. Loodetavasti saad Lynx’ilt peagi vastuse.
Mulle meenub, et veel vähemalt aasta-poolteist tagasi ei olnud Lynx’i kaudu üldse võimalik Soome aktsiaid soetada, mingid vajalikud raamlepingud olid neil puudu. Ehk on see teema kuidagi sellega seotud.
Veider, ma seni arvasin, et kinnipeetavad maksud sõltuvad sellest, millises riigis mu OÜ (ehk teine osapool, kellele dividendid laekuvad) registreeritud on, aga sõltuvad vist kuidagi maakleri tegutsemismaast ka?
Siin on neid tegureid tõesti veidi enam. Heaks näiteks on kasvõi seesama LHV vs Swedbanki kaasus USA ettevõtetelt laekuva dividenditulu maksustamisel, kus ühel juhul saab taodelda madalamat 15% maksumäära ja teisel puhul mitte.
Aitäh tagasiside eest! Oled Sa avastanud mingi hea nipi, kuidas Lynxis kontrollida, palju erinevatelt aktsiatelt/ETF-idelt laekuvatelt dividendidelt withholding taxe tasuma peab enne, kui dividendid kontole kantakse? Või on see alati katse-eksituse meetod, mida ei tea enne, kui dividendid on esimest korda üle tulnud?
Kas oled SPYW-lt Lynxi dividende saanud? Kui jah, palju nendelt makse maksta tuli?
Sellist eelkontrolli nippi ei oska jagada. Üldiselt on maksumäärad teada, kuid aeg-ajalt ikka erandeid ja kõrvalekaldeid esineb ning seega saab kindel olla ikka alles pärast dividendimakse reaalset laekumist.
SPYW-i dividendilaekumistega Lynx’i mul isiklik kogemus puudub. Teoreetiliselt peaks rakenduv maksumäär olema 0%.
Sain Lynxilt vastuse. Kui läbi nende osta Saksa börsilt aktsiaid, siis tuleb alati 30% tulumaksu maksta väljamakstavatelt dividendidelt.
When ever you are receiving dividends for both (German stocks and Finnish stocks listed in German stock exchanges) you unfortunately have to pay 30% withholding tax. This is due to the fact that LYNX operates under Interactive Brokers that is an American company and they do not have a tax redemption for these countries (Finland and Germany).
Seda kõike arvestades, ei pruugi esmalt soodsana näivad välismaised maaklerid nii soodsad ollagi.
Aitäh jagamast! Ma ütleks, et märksõna on siin suuresti just see Saksa börsi vahendusel aktsia ost. Selliste erinevate karakteristikute kombineerimisel tõesti tekib see oht, et dividenditulu maksustamine võib olla tavapärasest erinev.
Leidsin järgmise lehed:
IB stock exchange dictionary: https://ibkr.info/node/861
Riigiti Ameerika maksumäärad: https://us.spindices.com/documents/additional-material/withholding-tax-index-values.pdf
Account statement väidab, et tegemist oli FI taxiga. Ilmselt rakendus siis USA-Soome maksumäär 30%.
Vahepeal väitsid nad, et loeb ka see, mis börsilt väärtpaberid ostetud on (Saksa), kuid antud juhul tundub siiski, et kuigi ostsin Soome ettevõtet Saksa börsilt rakendus Soome-USA maksumäär. Ilmselt SPYWi puhul rakendub siis USA-Iirimaa maksumäär.
Lisan veel viimase täienduse antud teemale. Ehk aitab kedagi tulevikus.
Ülalkirjeldatud juhul on mul võimalik enda Eesti OÜ-ga TSD deklaratsiooni tehes välismaal dividendidelt kinnipeetud tulumaksu tasaarveldada (tulumaksuseadus paragrahv 54 lõige 5). Tasaarveldada saab alati vastavalt maksulepingutele, mis Eestil kinnipeetud tulumaksuga riigis on.
https://www.rahandusministeerium.ee/et/topeltmaksustamise-valtimise-lepingud
Kui avada vastav dokument, siis paragrahv 10 näitab alati maksumäära.
Lühidalt: LHV-s kinni peetud 15% KNEBV dividendidelt saan tasaarveldada, mille järel sain dividendid sisuliselt maksuvabalt.
Lynxi puhul kinni peetud 30% saan tasaarveldada 15% ulatuses, mille järel tasusin kokkuvõttes dividendidelt 15% makse.
Tere.
Aitäh asjalik postituse eest ning asjaliku arutelu eest siin kommentaariumis.
Tekkis küsimus selle tulumaksustamise osas. Ehk oskab dividendinvestor oma kogemuste põhjal seda selgitada.
Idee on sarnane. Eesti OÜ aga osta USA aktsiaid. Võtame eelduse, et w-8ben-e (ettevõtte vorm) on täidetud.
Siinkohal ei tohiks erinevust olla, kas aktsiaid omab ettevõtte või eraisik (tulumaksu soodustav vorm täidetud mõlemal poolel).
Sellisel juhul peaks USA ettevõtte dividendidelt maha minema 15%. Kas saan õigesti aru?
Ja nagu aru saan, siis tulumaksu maksumäär ei olene investori asukoha riigist vaid pigem ostetava ettevõtte asukoha riigist ning kuidas sellel riigil USA-ga maksumäärades kokkulepped on.
Jah, kõik õige – kui Eesti OÜ on maksuvormi täitnud, peetakse USA aktsiatelt kinni 15% tulumaksu.
Samas maksumäär sõltub just nimelt investori residentsusest + lisaks ka aktsia/ettevõtte registreerimise riigist.
LYNXi raporti järgi on mul ühest ETF-ist 5 kuud tagasi dividende laekunud GBP-des, aga kontol ma näen ainult eurosid ja dollareid. GBP taga on ümmargune null. Oskad sa öelda, kas asi on seadistustes? Kas LYNX konverteerib vaikimisi GBP-des laekunud dividendid eurodesse? Või oli summa lihtsalt liiga väike, et see läbi tuleks?
Ei, LYNX minu kogemusel midagi ise ümber ei konverteeri. Seadistuste osas ka ei oska midagi ette kujutada, mis seda mõjutada võiks. Esimese võimaliku põhjusena tuleb pähe, et eelnevalt oli GBP raha jääk negatiivne, nüüd midagi laekus ja juhtumisi jäigi neto väärtus kokku null.
Kas Account Management kaudu sisenedes, Statements võttes ja korrektse ajaperioodi valides Cash Report sektsioon ei anna küsimusele vastust? Seal on kenasti valuutade ja eri rahavoo allikate järgi (Commissions, Dividends, Broker Interest Paid and Received jne) raha liikumised kenasti näha.
Kas keegi on vahepeal ettevõttele Lynx konto teinud? Avaldust täites annab sellised miinimumnõuded:
Liquid Net Worth* € 17.000
Annual Net Income € 35.000
On see asi, millest võib vaikselt mööda minna või on need nõuded tõesti kivist?
Tere!
Väga kena artikkel, tänud!
Küsimus selle Maintenance Margin kohta ning Available Fundsi. Nimelt on kogu minu konto väärtus nt 5000 eur, kuid initial ja maintenance margin 1200 eur. Available funds seega 5000-1200=3800. Kui ma aga müüksin kogu aktsia portfelli maha, kas siis ikka saan kogu selle 5000 eur, mis NET väärtuseks kanda teisele kontole? Ei ole küll enda arust marginit (laenu) kasutanud, et miskit osta, küll aga see maintenance margin seal suurenemas on, kui portfell suureneb.
Ma ei ole kindel, kas saan su küsimusest korrektselt aru. Lisaks on tegu üpris komplitseeritud ja pikemat kirjatükki nõudva teemaga. Ehk võtan selle kunagi ka mõnes postituses vaatluse alla. Põhimõtteliselt raporteerib Lynx ja IB alati kliendi võimalikku ostujõudlust ja samuti minimaalset margin nõuet, ükskõik, kas oled võimenduslaenu võtnud või mitte.
Praegu soovitan uurida materjale neilt kahelt lingilt: ja . Kuna Lynx jookseb põhimõtteliselt IB süsteemide peal, siis võidki vabalt pildi ette saamiseks IB juhendeid uurida.
Kas teoreetiliselt oleks võimalik hoida kõiki aktsiaid LYNX kontol ja ennem aktsiate müümist need üle tuua investeerimiskontole, et siis saadud raha tulumaksu kohustus edasi lükata?
Mu esimene ja intuitiivne vastus oleks ei. Suhteliselt üheselt on seaduses kirjas, mida võib lugeda investeerimiskonto sissemakseks ja väärtpaberid sinna alla ei kuulu (välja arvatud läbi pärimise, kinkimise jne, mil samas tuleb soetusmaksumusena deklareerida null väärtus). Mäletan investeerimiskonto süsteemi juurutamise algusaegadest, et aasta-paar sai siis sissemaksena deklareerida ja nii-öelda üle kanda ka väärtpabereid, kuid minu mäletamist mööda lõppes see võimalus 2013. aastaga.
Samas rõhutan, et ma ei ole jurist, maksunõu ei jaga ja tõlgendamise võimalusi võib olla erinevaid.
Selleks, et välismaakleri kaudu investeerides investeerimiskontot kasutada, ei ole vaja aktsiaid üle tuua. Piisab raha investeerimiskontole toomisest. Seal on mõned nüansid juures, aga olenevalt strateegiast peaks see täitsa tehtav olema.
Äkki oleks võimalik ka teisi valgustada nendest nüansidest? Siiani olen aru saanud, et see ei ole võimalik, välismaakleri ja investeerimiskonto ühitamine.
Tervist. Oleksin ka huvitatud, kuidas investeerimiskonto kaudu aktsiaid soetada LYNXis vms välismaakleri juures. Investeerimiskonto tingimus on ju see, et sealt kontolt soetataks otse finantsvara ja välismaakleri konto ei ole finantsvara.
Tere, tänapäevani populaarne ja asjalik ülevaade!
Olen just Lynxis kontot avamas (OÜ), aga oleks vaja abi ühe lihtsa asjaga…
Mida nad peavad silmas “Recent extract from chamber of commerce” all?
Põhimõtteliselt tegu Äriregistrist oma ettevõtte andmete (B-kaardi) väljavõttega. Seda saab seal kenasti pdf failina maha salvestada.
Tere
Oleme aastas 2020. – kas kasutate endiselt Lynx teenust ja kuidas hindate seda nüüd 4 aastat hiljem. Mis kogemused/arvamused on tekkinud.
On mõte seal konto avada, et USA turule siseneda ja sooviks teada, kas see on ka praegu hea valik?
Enam mitte. Kolisin selle aasta alguses LYNXi konto Interactive Brokersisse. Kirjutasin põhjustest selles postituses.
Lisainfoks – minule teadaolevalt LYNX enam uusi Eesti kliente hetkel pardale ei võta. IBs on seni saanud kontot avada küll.
Tänud info eest. Lone ka teist postitust!
Hi! Thanks for the post!
Are accounts in daughter companies like TD-Ameritrade eligible to be marked as the Estonian individual investment account?
Concretely, what about TD-Ameritrade and Charles Schwab?
Estonian income tax law states that eligible for investment account system are accounts that are opened in EU or OECD credit institutions (banks). Thus the question is whether the TD-Ameritrade or Schwab account is a brokerage account or a bank account. As far as I’m aware these two mostly offer brokerage services via their brokerage units (not banks) and thus these account are not eligible under a standard interpretation. There are some workarounds that are now used by some Estonians and tax authority has been very specific on the terms that must have been fulfilled in order to use that.
Tere, kas oled sattunud vaatama, et kas tänapäeval SAXO tasuvus algab ikka alles 22 000€ juures või on miskit muutunud?
Kusjuures ei ole ammu vaadanud. Praegu kui pilgu peale heitsin, siis näen, et neil jätkuvalt mingid teenuste paketid või tasemed vms. Kõige madalamas paketis on USA aktsiate minimaalne tehingutasu 7 dollarit per tehing, Euroopa aktsiatel minimaalselt 10-12 eurot. Ütleks, et see ei ole meie kohalike pankade hinnakirjaga võrreldes enam üldse kuigi soodne.