Seekordse dividendikuningaid tutvustava postituse peategelane on dividendikuningate seas üht kõrgeimat ostuhetke dividendimäära pakkuv kommunaalettevõte Vectren Corporation (kauplemissümbol VVC). Tegu on USA-s Indiana ja Ohio osariikide kliente maagaasi ja elektrienergiaga varustava ettevõttega. Vectren varustab gaasiga ligi miljonit, elektrienergiaga 140 tuhandet klienti. Veidi etteruttavalt saab öelda, et kasvuga ei ole VVC puhul olnud lood head. See on ka põhjuseks, miks tegu on üht kõrgeimat ostuhetke dividendimäära pakkuva dividendikuningaga. Vaatamata sellele, et Vectren juurutas uue niinimetatud kasvule orienteeritud strateegia juba 2010. aastal, ei ole kasvumäärades seni silmnähtavat tõusule pöördumist märgata. Vectren’i kasvustrateegia eesmärgiks oli saavutada kõrgem ja jätkusuutlik kasumite kasv, madalam käibe ja kasumite kõikumine ning lihtsustada ettevõtte struktuuri keskendudes eelkõige põhitegevusele ehk maagaasi tarnimisele.
Lisaks põhitegevusele (gaasi tarnimine ja elektrienergia tootmine ja tarnimine), tegutseb VVC ka muudes valdkondades. Peamiselt hõlmavad need tegevused jaotusvõrkude ja torujuhtmete ehitust ja jätkusuutlike energialahenduste allhanketöid. Need tegevused annavad ligi 20% ettevõtte kasumist. Valdav enamus ehk 80% tuleb kommunaalteenuste osutamisest. Gaasi ja elektri osa kasumis jaotub selles tootegrupis ligikaudu võrdselt.
VVC pikaajalised finantseesmärgid hõlmavad endas keskmiselt 5-7% aastast EPS’i ja sama suurt dividendimaksete kasvu. Reaalsus on siiski olnud mõnevõrra teine. Sellest pikemalt juba järgnevas ettevõtte finantse analüüsivas sektsioonis.
Hiljutised arengud
Viimaste kvartalitulemuste kohaselt langes ettevõtte kasum aktsia kohta möödunud aasta sama kvartaliga võrreldes ligikaudu -9%. Kommunaalteenuste poolel suudeti kasumit siiski kasvatada, 2015. aasta II kvartaliga võrreldes kasvas kasum aktsia kohta +10%.
Ettevõte on viimasel paaril aastal suunanud pea kogu põhitegevuse rahavoo kapitaliinvesteeringutesse. Viimase jooksva 12 kuu jooksul genereeris ettevõte põhitegevusest 531 miljonit dollarit rahavoogu. Investeeringuteks kulus samal perioodil 517 miljonit dollarit. Aastateks 2016-2020 on VVC’l plaan investeerida kokku 2,3 miljardit dollarit ehk ligikaudu 460 miljonit dollarit aastas. Võrdluseks – viimase 10 aasta keskmine investeeringute maht on olnud 370 miljonit dollarit aastas. Seega jätkatakse investeerimistegevust üpris suuremahuliselt. Valdav enamus sellest rahast läheb gaasivõrkudesse, mis juhtkonna sõnutsi peaks järgmise viie aasta jooksul võimaldama ettevõttel tulusid kasvatada keskmiselt 5-6% aastas.
Ettevõtte kasumlikkus läbi aja
Kuna dividendid on oma olemuselt investoritele välja makstud kasumijaotised, siis dividendivoogu taotleva investori jaoks on oluline heita pilk ettevõtte kasumlikkusele. Kui ei ole kasumit, ei saa pikemas perspektiivis olla ka jaotatud kasumit ehk dividende. Pikemalt olen dividendiaktsiate kasumlikkuse analüüsist kirjutanud siin.
Kuigi ülaltoodud graafikut vaadates jääb mulje, et nii VVC omakapitali rentaablus kui ka ärikasumi marginaal on üpris kõikuvad, siis tegelikult nõnda ei ole. Ettevõtte ROE on stabiilselt olnud vahemikus 9% kuni 12%. See on mõnevõrra kõrgem kui sektori keskmine ja parem ka valdavast enamusest antud sektori suurfirmadest. ROE numbri suhteline väiksus on paljuski tingitud ettevõtte äri kapitaliintensiivsusest. VVC keskmine ärikasumi marginaal viimase 10 aasta jooksul on olnud ligikaudu 13%, võrdlusgrupi ettevõtetel ligi 12%.
Tulude ja kasumi kasv = tulevane dividendide kasv
Tulevaste dividendimaksete tõusu taga on pikaajaliselt alati kasvavad tulud ja kasum. Kuigi lühiajaliselt on võimalik dividendimakseid tõsta ka kasumi samaks jäädes, näiteks dividendide väljamakse määra tõstes, siis mõõtes juba üle pikema horisondi, on ikkagi tarvis tulude ja kasumi kasvu.
Ajalooliselt on ettevõtte tulud kasvanud keskmiselt 3% aastas ja kasum aktsia kohta (EPS) samuti ligi 3% aastas. See on ligikaudu võrdne sektori keskmiste näitajatega. Oluline on VVC puhul märkida, et EPS’i suhteliselt tagasihoidlikud kasvumäärad on paljuski tingitud sellest, et VVC aktsiate arv on aastatega kasvanud. 2006. aasta lõpuga võrreldes on Vectren’i aktsiate arv ligi 9% kõrgem. See on tinginud tõsiasja, et kuigi ettevõtte puhaskasum on üle viimase dekaadi mõõdetuna kasvanud keskmiselt 5% aastas, siis aktsiate arvu kasvu tõttu on kasum aktsia kohta kasvanud kõigest keskmiselt 3% aastas.
Kuigi kommunaalettevõttelt võiks oodata stabiilseid käibe ja kasuminumbreid, siis kliente maagaasiga varustava ettevõtte käive sõltub olulisel määral maagaasi turuhinnast. Maagaasi järsu hinnalanguse tingimustes 2008-2009. aastal, langes märkimisväärselt ka ettevõtte müügikäive (aastaga -16%). Kasum aktsia kohta 2009. aastal kuigivõrd ei muutunud, EPS’i langus saabus juba varem ehk 2008. aastal, mil kasum aktsia kohta langes pea 13%.
Dividendimaksete dünaamika ja dividendide väljamakse määr
Dividendi-investorina uurin tavaliselt järgmisena ettevõtte dividendimaksete ajalugu. Esimese asjana vaatan iga-aastast dividendikasvu ja selle muutust ajas. Vectren on järjepanu igal aastal dividende kasvatanud 56 aastat. Kuigi hiljutine dividendimakse tõstmine ulatus +5,5% piirimaile, siis viimase 10 aasta keskmine aastane dividendikasv on olnud +2,5%. See on üpris madal, aga kommunaalettevõtetele üldiselt suhteliselt omane kasvumäär.
VVC eesmärgiks on hoida dividendide väljamakse määr 60% tasemel. Viimase 10 aasta keskmine väljamakse määr on olnud siiski oluliselt kõrgem ehk 77%. Nõnda kõrge dividendide väljamakse määr on kommunaalettevõtete puhul tavapärane, kuid tasub tähele panna, et kuigi palju puhvrit dividendimaksete tõstmiseks läbi väljamaksete määra tõstmise siiski enam ettevõttel ei ole. Tulevane dividendikasv peab valdavas enamuses tulema kasumite (EPS’i) kasvust.
Kommunaalettevõttele omaselt on ka VVC vaba rahavoog üpris kõikuv ja sõltub suuresti iga-aastasest investeerimisprogrammist. Dividendimakseid vaba rahavoog üldiselt ära ei kata ja seetõttu tuleb väljamakseteks regulaarselt kasutada laenukapitali abi.
Laenukoormus – oluline kvaliteedinäitaja
Ettevõtte võõrkapitali suhe omakapitali on olnud kõikuv. Peamiselt on see olnud tingitud vajadusest mõnel aastal kaasata rohkem laenukapitali, et finantseerida kapitaliinvesteeringuid ja dividendide väljamakseid ning järgmisel aastal siis vähem investeerides vaba rahavoo pealt laenu taas rohkem tagasi maksta. VVC võlakoormus nii viimastel andmetel kui ka üle viimase 10 aasta on olnud mõnevõrra madalam kui konkurentidel.
Standard & Poor’s reitinguagentuurilt on VVC saanud krediidireitingu A-, mis paigutub investeerimisjärgu reitinguskaala alumisse poolde.
Valuatsioon
Kogu eelnev ülevaade tegeles ettevõtte äri- ja majandustulemustega ning võimaldab edasisel analüüsil anda hinnangu ettevõtte headuse ja investeerimiskõlbulikkuse kohta. Küll aga ei vasta kõik eelnev küsimusele, kas antud aktsia on täna ka väärt ost. Väärt ostumomendi hindamisel on abiks erinevad niinimetatud väärtuse (valuation) suhtarvud. Üheks enim kasutust leidvaks on hinna-kasumi suhtarv ehk P/E (Price/Earnings). P/E-l on omajagu puudujääke, eriti kui kasutada seda tsüklilistes majandusharudes tegutsevate ettevõtete puhul, kuid mingi pildi see siiski annab.
Vectren’i viimase 12 kuu kasuminumbrite baasilt leitud P/E suhtarv on hetkel 23. Viimase 10 aasta keskmine P/E suhtarv on VVC puhul jäänud 18 piirimaile. Seega antud suhtarvust lähtudes kaupleb ettevõtte märkimisväärselt kõrgemal hinnatasemel kui keskmiselt.
Dividendiaktsiate puhul on mõnikord mõistlik soodsa sisenemishetke hindamiseks uurida ka ettevõtte hetke dividendimäära ja võrrelda seda ajaloolise keskmise dividendimääraga. Ka see valuatsioonimõõdik indikeerib, et VVC kaupleb hetkel kõrgemal oma ajaloolisest keskmisest tasemest. Veelgi enam, VVC kaupleb vähemalt viimase 15 aasta kõige madalama dividendimäära tasemel. Stabiilse äriga kommunaalettevõtete puhul on see üpris oluline märk aktsia suhtelisest kallidusest.
Kokkuvõtteks
Vectren’i näol on tegu ühe kõrgeimat ostuhetke dividendimäära (ligi 3%) pakkuva dividendikuningaga. Paljuski tänu kõrgele tänasele P/E suhtarvule on VVC viimaste aastate keskmine aastane kogutootlus võrrelduna S&P 500 turuindeksiga märkimisväärselt kõrgem (ligikaudu 4-6% sõltuvalt kasutatud investeerimishorisondist). Teisalt ei ole mineviku tootlusnumbrid kaugeltki selline hea baas, mille pealt teha otsuseid ja prognoosida turuindeksit ületavat tootlust ka tulevikuks. Eriti veel siis kui tegu on hetkel suhteliselt kõrgelt hinnastatud aktsiaga.
Kuigi nõnda pikka järjestikuste dividendimaksete tõstmise saldot omava ettevõtte puhul oleks patt millegi üle nuriseda, siis üht-teist jäi mulle silma küll. Vaatamata juba 5-6 aastat tagasi välja kuulutatud kasvustrateegiale, ei ole see kõik veel firma finantstulemustesse jõudnud. Investeeritud on viimastel aastatel ohtralt ja selle jätkumist plaanitakse ka lähiaastateks. Ühelt poolt peaks see ju olema positiivne ettevõtte tulevikuperspektiive silmas pidades, kuid teisalt on see tänasel päeval ja lähitulevikus märkimisväärseks koormaks rahavoogudele. Arvestades ettevõtte hetke valuatsiooni, siis on ootused tuleviku suhtes juba väga kõrged ja aktsia seega suhteliselt kallis.
Lahtiütleja: Käesolev ettevõtte tutvustus ei sisalda endas investeerimissoovitust. Tegu on informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on laiendada silmaringi ja koondada ettevõtte kohta käivat infot. Investeerimisotsused ja analüüsid teeb iga investor ise.
Speak Your Mind