Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Suurbritannia dividendiaristokraatide ETF
Võtan seekord taas jutuks ühe oma portfellis oleva ETF-i. Peamiselt seetõttu, et viimase aasta-pooleteise jooksul finantsturgudel toimunud arengute tõttu peitub siin hea õppetund ja tõenäoliselt ka väärt infokild alustavatele ETF-i investoritele.
Olen varem kirjutanud näiteks siin, et Eesti väikeinvestoritel, kelle sissetulekud laekuvad kontole eurodes, on mõistlik võimaluse korral eelistada eurodes kauplevaid ETF-e. Nõnda võidame päris märkimisväärselt valuutavahetuskuludes, eriti juhul kui kogu investeerimistegevus käib mõne Eesti kommertspanga vahendusel. Olen ka ise nõnda talitanud ja seepärast valisin kunagi Suurbritannia dividendiaristokraatidesse investeerides just nimelt Saksa Xetra börsil kauplemissümboli SPYG all eurodes noteeritud SPDR S&P UK Dividend Aristocrats UCITS ETF-i.
Kuna toonasele ostule järgnes üpris kiire hinnaralli, siis panin enda jaoks paika ka hinnataseme, mille pealt oleksin valmis positsiooni suurendama ehk tegema täiendavaid oste. Kuna minu portfellis oli sees juba SPYG, siis sai ka uus sisenemishind tabelisse kirja pandud just täpselt selle sama instrumendi taha.
Lisaks Xetra börsile kaupleb sama ETF veel Milaano, Londoni ja Šveitsi börsidel. Milaanos eurodes, Londonis Suurbritannia naelsterlingites ja Šveitsis sealsetes frankides. Olulise täpsustusena olgu siinkohal öeldud, et kõnealuse ETF-i baasvaluuta (base currency), milles toimub kogu fondi puhasväärtuse (NAV-i) arvutamine ja ka dividendide maksmine on Suurbritannia naelsterling. Kauplemisvaluutasid, nagu öeldud, on kokku kolm – EUR, GBP ja CHF.
Brexit ja kiire börsipaanika
Nagu nii mõnedki investeerimishuvilised ehk mäletavad, olid juuni viimased päevad finantsturgudel päris põnevad. Suurbritannia hääletas Euroopa Liidust lahkumise üle ning sellise ebaselguse ja määramatusega kaasneb finantsturgudel tavaliselt päris palju äkilisi ja kiireid hinnaliikumisi. Toona oli mu fookus mujal (eelkõige puhkamisel, sest olin reisil) ja Suurbritannia dividendiaristokraadid jäid vaatluse alt üldse välja. Mõni aeg hiljem hinnaliikumisi üle vaadates märkasin, et SPYG hind oli päris oluliselt langenud. Mõttes hindasin SPYG-i lisamise atraktiivseks ostukohaks nii umbes 13 ja sinna see mõneks ajaks jäi. Viimase kuu-pooleteise kestel on SPYG hind hakanud vaikselt suunda sinna 13 juurde võtma ning nii see SPYG-i taas radarile tõigi.
SPYG tegi oma hinnatipu kusagil 2015. aasta aprillis-mais hinnatasemel 18,7-18,9 ja ülaltoodud graafik just sealt algabki. Täna seda pilti vaadates ja arvestades, et viimase sulgumishinna kohaselt on SPYG hind hetkel 13,6 eurot, kujuneb tipust languseks ligikaudu -28%. Seda on päris palju. Eriti kui arvestada, et SPYG koosneb tugevatest dividendimaksjatest. Seega esmapilgul tunduks tegu nagu juba päris huvitava ostukohaga.
Peidetud valuutakursi kõikumised
Korraks tuletan nüüd uuesti meelde – SPYG kaupleb eurodes, aga selle ETF-i baasvaluuta on GBP. See tähendab, et SPYG hind kujuneb iga päev kahe teguri koosmõjul: 1) ETF-i koosseisu kuuluvate aktsiate hinnamuutus ja 2) EUR/GBP valuutapaari kursimuutus.
Kõnealune ETF on ses suhtes tore instrument, et ei pea minema näpuga järge ajama valuutakursi muutustes. Piisab kui ühele graafikule kanda eurodes Xetra börsil kauplev SPYG ja naelsterlingites Londoni börsil kauplev täpselt sama SPDR S&P UK Dividend Aristocrats UCITS ETF (kauplemissümbol seal UKDV). Seda tehes joonistub välja alljärgnev pilt, kus must joon kajastab naelsterlingites kauplevat ja kollakas joon eurodes kauplevat ETF-i.
Sellelt graafikult jääb silma vähemalt kaks tähelepanekut. Esiteks liikusid mõlema ETF-i hinnad suhteliselt käsikäes kuni 2016. aasta alguseni. Just siis pöördus naelsterling euro suhtes päris kiirele nõrgenemisele ehk eurodes mõõdetud SPYG hind hakkas jääma maha naelsterlingites mõõdetud UKDV hinnast. Teiseks tähelepanekuks on see, et UKDV hind, mis väljendab sisuliselt ainult ETF-i koosseisu kuuluvate aktsiate hindade liikumist, jõudis oma 2015. aastal tehtud tipu lähedale uuesti ka selle aasta septembris. SPYG-i hind oli septembris oma kõrgtasemetest ikka juba omajagu madalamal.
Seega ülaltoodud graafikult näeme, et Suurbritannia dividendiaristokraatide ETF-i kuuluvate aktsiate hinnad on tipus langenud ligikaudu 10%, samas kui kombineerida aktsiaturu languse ja naelsterlingi nõrgenemise mõju, on langus europõhise investori jaoks koguni 27-28%.
Kas osta või mitte?
Mida siis sellest kõigest pikaajalise investorina arvata? Vastus on päris mitmetahuline. Juhul kui võtta hoiak, et valuutakursi muutused on ennustamatud ja üldiselt pöörduvad valuutakursid tagasi mingi ajaloolise keskmise taseme juurde (mis ei ole kaugeltki mitte tõestatud fakt, pikaajaline valuutakursside nõrgenemine on sage nähe), siis võime argumenteerida, et pea 30% hinnalangus meie kui euro-põhiste investorite jaoks on juba üpris atraktiivne sisenemiskoht.
Teisalt kui uskuda, et naelsterling jätkab praguste poliitiliste ambitsioonide toel euro suhtes nõrgenemist, siis sellest saab euro-põhisele investorile järjepidev tootlust pidurdav tegur. See on negatiivne aspekt. Samas eelnevat tasakaalustab tõsiasi, et odavnenud valuuta tõstab Suurbritannia ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Niisiis juhul kui dividendiaristokraatide hulgas on piisavalt ekspordile orienteeritud ettevõtteid, siis ei ole nõrgenev naelsterling ehk nõnda paha. Sellistest tingimustes valdava osa oma käibest välisturgudelt teenivate ettevõtete naelsterlingis mõõdetud käibe ja kasuminumbrid paranevad ja annavad ka põhjust aktsia hindadele ülespoole liikuda. Just täpselt see juulis-augustis Suurbritannia aktsiaturgudel ja ka dividendiaritstokraatide ETF-iga juhtuski.
Seega kõik on suhteline. Nii-öelda liikuvaid osi ja tegureid on palju ning lõppude lõpuks sõltub kõik investori uskumustest. Nagu näha, siis argumenteerida saab alati nii üht kui teistpidi. Ühest vastust ei olegi.
Õppetund
Õppetund, mis sellest näitest kaasa võtta on selge – juhul kui tegu on ETF-iga, mis kaupleb oma baasvaluutast erinevas valuutas, siis antud ETF-i hinnamuutused on kombinatsioon aktsiahindade muutustest ja valuutakursi muutusest. Eriti oluline on seda meeles pidada just sellistel puhkudel nagu seda on Brexit ehk väga järskude valuutakursi kõikumiste ja ebaselge tulevase valuutakursi dünaamika valguses.
Oktoobri dividenditulu
Oktoober oli dividenditulu osas taas helge. Omanikutulu maksid 6 ETF-i ja 2 aktsiat. Kokku eurodesse ümber konverteerituna ligi 510 eurot. Seekord laekus tulu lisaks eurodele ja dollaritele ka Suurbritannia naelsterlingis. GBP-s maksis dividende just eelnevalt jutuks olnud SPYG ehk SPDR S&P UK Dividend Aristocrats UCITS ETF. Kuigi antud instrument kaupleb SPYG kauplemissümboli all eurodes, siis selle ETF-i baasvaluuta ehk arveldusvaluuta (base currency) on siiski GBP ja seetõttu laekuvad ka kõik ETF-i poolt tehtavad väljamaksed just selles valuutas.
2014. aastal ei maksnud oktoobris mulle tulu ükski portfellis olnud investeeringutest. 2015. aastal sain tulu kahest ETF-ist ja ühelt aktsialt.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.
Tänaseks on omanikutuluna kontole laekunud 87% prognoositud dividenditulust. November tõotab taas tulla laekumiste osas vaiksem, aga loodetavasti teeb detsember selle siiski tasa. Eks näis!
Hei.
Väärt lugemine Su blogi, naudin juba pikemat aega. Nüüd esmakordselt “haaran sule” ja küsin selle postituse alt küsimuse, mis minus tegelikult juba mõnga aega pakitsenud on – kas Sind eri ETF-ide mõningane kattuvus kuidagi ei sega – nt SPDR-i globaalsed dividendiaristokraadid (ZPRG) vs seesama teemaks olnud UK SPYG või eurotsooni SPYW? Või kui aristokraadid kõrvale jätta, siis päris paljudes dividendi-ETF-ides on nt soomlaste Fortum sees – ostad justkui hajutamise eesmärgil eri ETF-e, aga (osaliselt) saad ikka sama asja.
Rõõm kuulda, aitäh!
Lühike vastus on, et ei sega. Põhimõtteliselt tagavad indeksi metoodikad siiski minu jaoks piisava hajutatuse, mõningaid kattuvusi esineb, aga need ei ole ülemäärased. Praeguse seisuga on ZPRG-s 10 Suurbritannia dividendiaristokraati, mis on samaaegselt ka SPYG koosseisus. ZPRG-s moodustab nende osakaal 9% kogu ETF-i mahust. SPYW-i kuuluvaid ettevõtteid on ZPRG-s kokku 11 ja nende osakaal ZPRG-s on 11%.
Juhul kui on soov igasugu kattuvuse esinemise tõenäosusi vähendada, siis kõige lihtsam on soetada täiesti tavalisi laiapõhjalisi ETF-e. Kas siis osta üks globaalne või kombineerides ise erinevate regioonide ETF-e. Kuigi ka seal tasub üle kontrollida, sest võib juhtuda, et indeksi koostamise aluseks ei ole mitte ettevõtte asukohariik, vaid hoopis aktsia noteerimise börsi riik. Paljud nii Hiina kui ka Euroopa ettevõtted on ju näiteks USA börsidel noteeritud.
Uurisin SPDR-i Euroopas kaubeldavate dividendiaristokraatide ETF-ide perekonda veidi lähemalt. Globaalses ZPRG-s on 100 eri ettevõtte aktsiat, neljas UK, USA, Pan Asia ja eurotsooni ETF-is kokku 200. Olen laisk, ei kontrolli ja eeldan, et just neist 200-st valitaksegi ZPRG-i mingi kriteeriumi (yield? dividendiajaloo pikkus?) alusel “parimad”. Kui nii, siis kõiki viit pole küll mõistlik soetada (50% kattuvust), tuleks võtta kas ZPRG või need neli (või siis mõni neljast). Nii ma siis hetkel heitlen iseendaga, ZPRG-d nagu tahaks kindlasti, samas paistavad teised ka huvitavad. Kompromissina tundub hetkel söödav variant ZPRG + SPYW ehk see eurotsooni ETF – kuna mu sissetulekud-väljaminekud on eurodes, siis olgu pealegi eurotsoon väikse “võimendusega”.
Nõnda siiski ei ole, et ZPRG koondab nelja teise ETF-i investeeringuid. Iga ETF-i alusindeks on eraldiseisev ja valikuid hakatakse tegema lähtudes erinevatest laiapõhjalistest indeksitest. Aristokraadi-indeksite kokku panemise metoodikaga saad tutuvuda siin.
Eri regioonide ETF-e on hea kombineerida juhul kui ei ole rahul ZPRG geograafilise hajutatusega ehk nagu mainisid, soovid oma portfellis näha näiteks rohkem Euroopa aktsiaid. Teine põhjus, miks regioonide soetamist eraldi kaaluda on turu ajastamine – igal ajahetkel on mõni regioon ikka rohkem atraktiivne kui teine. See muidugi nõuab taas süüvimist ja analüüsi.
Tere taas!
Nüüd on jupp jagu aega mööda läinud ja hetkel kaupleb asi juba hoopis teise hinna juures. Kas praegu ETF-e valides oleks mõistlik mingi kogus seda ka soetada?
Eks seda peab iga investor ikka ise otsustama, ma katsun igasugu soovitustest ja soovitusemaigulistest arvamusavaldustest pigem hoiduda. Kirjutasin postituses nii mõnestiki faktorist, mida antud ETF-i puhul silmas pidada ja siin peabki nüüd igaüks ise oma arvamuse kujundama ja uskumustele vastavalt käituma.