Enne kui võtan jutuks tehingute tegemise praktilise poole välismaiste maaklerite poolt pakutavatel kauplemisplatvormidel, on mõistlik rääkida erinevatest tehingukorralduste tüüpidest. Teatud instrumentide puhul on väga oluline, millist tüüpi tehingukorraldust kasutada. See aitab vältida negatiivseid (kahjumlikke) üllatusi. Käesolev postitus võtab vaatluse alla Trader Workstation (TWS)[1] nimelise kauplemisplatvormi tehingukorraldused ja nende liigid.
Tehingukorraldused ja nende liigid
Alustame kohe inglisekeelsest mõistest order. Sisuliselt tähistab see sõna tehingukorraldust – korraldust osta või müüa etteantud kogus kindlaksmääratud väärtpaberit. Orderi puhul võib tehingu hind olla investori poolt ette antud (limiitorder ehk limit order) või jäetud määratlemata (turuorder ehk market order). TWS võimaldab kasutada enam kui 60 erinevat tehingukorralduse liiki. Kujutage ette – 60 eri tüüpi orderit. Ka algoritmiline kauplemine ja vastavad orderitüübid on TWS-is olemas. TWS toetab näiteks järgnevaid orderi tüüpe: limit, limit if touched, limit-on-close, market, market if touched, market-on-close, market-to-limit, stop, stop limit, VWAP, Iceberg jne.
Olgu alljärgnevalt lahti seletatud vaid olulisemad ja praktikas kõige enam kasutust leidvad orderite liigid.
Tehingukorraldus turuhinnaga (market order) – käsk teostada tehing hetke ostu- või müüginoteerigut kasutades. Sellise tehingukorralduse puhul ei tea korraldust sisestades tegelikult kunagi, mis hinnaga tehing lõpuks teostatakse. Väikeinvestorite poolt kõige sagedamini kasutatud tehingukorralduse tüüp. Eeliseks on see, et tehing tehakse suure tõenäosusega kohe teoks. Suurimaks miinuseks on asjaolu, et reaalne tehingu hind selgub alles pärast tehingu teostamist ja võib tehingukorralduse andmise hetkest ikka märkimisväärselt erineda. Kui aktiivselt kaubeldavate aktsiate puhul on see väikeinvestorile mugav ja mõistlik lahendus, siis ETF-ide puhul ei soovita ma seda orderi tüüpi üldjuhul kasutada.
Tehingukorraldus turuhinnaga koos limiithinna kriteeriumiga (market if touched) – juhul kui hind jõuab kasvõi murdosa sekundiks (ja kasvõi väga väikse tehingumahuga) etteantud limiithinnani, siis teostatakse tehing koheselt turuhinnaga.
Limiithinnaga tehingukorraldus (limit order) – korraldus täita tehing ainult juhul kui see on teostatav etteantud limiithinnaga või veelgi parema hinnaga. Suurte varahaldurite, fondijuhtide ja teiste professionaalsete turuosaliste poolt enimkasutatud tehingukorralduse tüüp. Võib üpris sageli kaasa tuua tehingukorralduse osalise täitmise. See tähendab, et olles sisestanud 100 aktsia ostusoovi hinnaga 15 eurot võib tekkida olukord, kus 15,00 euroga pakutakse kõigest 30 aktsiat ja järgmised 70 on saadaval hinnaga 15,10. Sellisel juhul täidetakse order selle 30 aktsia ulatuses ja ülejäänud 70 puhul jääb tehingukorraldus ootele, et ehk tekib veel selline olukord, kus keegi on valmis müüma hinnaga 15,00 või veelgi madalamalt. Kui jah, siis täidetakse tehingukorraldus ära ülejäänud orderi koguse ulatuses. Kui sellist müüjat näiteks päeva lõpuks ei leidu, jääb tehing nende 70 aktsiaga tegemata. Osad Eesti kommertspangad, kes pakuvad väärtpaberitehinguid, küsivad limiitorderi sisestamise eest täiendavat tasu (näiteks LHV puhul lisandub tehingutasule välismaiste väärtpaberite puhul täiendavad 3 eurot tehingu kohta). Välismaistes kauplemisplatvormides üldjuhul lisatasu limiitorderi kasutamise eest ei küsita. TWS-is on limiitorder vaikimisi valitud tehingukorralduse tüübiks.
Võimalusel soovitan alati kasutada limiitorderit. Isegi juhul kui oled nõus ostma aktsiat hinnaga 15,10 eurot, aga hetke parim pakkumine on 15,00, siis ikkagi on mõistlik sisestada ostuorder limiithinnaga näiteks selle sama 15,10 peal. Toon ühe näite. Oletame, et aktsia kaupleb hinnaga 15,00 ja oled investorina valmis maksma hinda 15,10. Seega tundub, et võiks ju turuhinnaga orderi sisestada küll?! Mõelgem korraks, mis siis kui sinu orderi sisestamise ja teostamise hetke vahepeal tuleb välja mõni uudis, mis tõstab aktsia hinna 16,00 euroni? Või näevad professionaalsed turuosalised, et tuled suure ostuhuviga turule ning hakkavad tasahilju oma müüginoteeringuid ülespoole kergitama? Esmalt 15,10, siis 15,20, siis 15,30 jne. Turuhinnaga orderi sisestamise puhul juhtubki nii, et esimesel korral saad loodetud 15,00-15,10 eurose hinna asemel ostuhinnaks hoopis 16,00. Teisel puhul võib juhtuda, et saad osa tehingust tehtud hinnaga 15,10, osa 15,20 ja valdava enamuse hoopis hinnaga 15,30 või veelgi kõrgemalt. Limiitorderi kasutamisel on sellised stsenaariumid välistatud. Investorina on sul alati kontroll tehinguhinna üle olemas. Juhul kui turg sinu limiithinnani ei jõua, siis saad alati värske pilguga peale vaadata ja otsustada, kas kohandada oma limiithinda või mitte.
Kindlasti tasub limiitorderit kasutada ETF-ide puhul, võiks isegi öelda, et ETF-idega tehingute tegemisel on limiithinnaga tehingukorralduste kasutamine kohustuslik. Miks? Lihtsalt sel põhjusel, et turutegijad (market makers) kipuvad aeg-ajalt ETF-ide noteeringuid “ära korjama” või ostu- ja müüginoteeringu vahet (bid ask spread’i) laiemaks lükkama. Eriti siis kui toimumas on erakorralised sündmused. Ja siis saavad turuhinnaga teostamisele suunatud orderid täidetud väga omapäraste hindadega. Toon ühe näite. Alljärgneval graafikul on välja toodud Toronto börsil noteeritud Kanada dividendiaristokraate koondava ETF-i viimase nelja aasta hinnaliikumised.
Näeme, et 2014. aastal oli kaks juhtumit, mil hind (ja vähemalt üks teostatud tehing) hälbis päevasiseselt selle kauplemispäeva keskmisest hinnast üpris märkimisväärselt. Ühel juhul, 2014. aasta juunis, oli õnnelik see müüja, kel õnnestus oma müügiorder täita 5% turuhinnast kõrgemal, kuid päris õnnetu see ostja, kelle turuhinnaga sisse antud ostutehingu korraldus toona 5% turu hinnast kõrgemal ära täideti. Sama aasta oktoobris oli õnnelik see ostja, kes oli toonase oktoobrikuise turukorrektsiooni ajal jätnud sisse oma ostuorderi ligi 15% turuhinnast madalamal tasemel. Õnnetu, aga see, kes hinnalanguse jätkumise hirmus andis sisse ETF-i müügikorralduse turuhinnaga, mis lõpuks täideti tegelikult hoopis 15% tolle päeva keskmisest turuhinnast madalamal.
Olen märganud, et peamiselt esinevad sellised häired turu efektiivses toimimises eelkõige USA, Kanada ja Suurbritannia börsidel noteeritud ETF-idega. Mõnel mandri-Euroopa riigi börsil noteeritud ETF-idega ei ole ma selliseid hälbeid kuigivõrd täheldanud.
Tehingukorralduse kehtivusaeg
Lisaks tehingu teostamise hinnale on tehingukorralduste puhul veel üks oluline karakteristik. Selleks on tehingukorralduse kehtimise aeg. Ka siin on võimalusi rohkelt. Käsitlen neist pikaajalise investori jaoks nelja kõige kasulikumat ja praktilisemat.
DAY – tegu on vaikimisi valitud tehingukorraldusega, mis kehtib ainult käesoleva (või puhkepäevadel sisestatuna järgmise) kauplemispäeva lõpuni. Seega olles sisestanud seda tüüpi tehingukorralduse kohe hommikul börsi avanedes või 3 minutit enne kauplemise lõppemist, selle orderi lõpptähtaeg on ikkagi antud kauplemispäeva lõpp. Pärast seda on antud tehingukorraldus eemaldatud nii börsisüsteemist kui ka investori enda kauplemisplatvormilt.
GTC (Good-Til-Cancelled) – see tehingukorraldus jääb börsisüsteemi üles seni kuni see saab täidetud või investor ise selle tühistab. Koos limiithinnaga kasutades on see mõnes mõttes selline pikaajalisele investorile hea viis paika panna tehingukorraldused enda jaoks atraktiivsetel hinnatasemetel, mis siis kunagi tulevikus automaatselt ära täidetakse. GTC limiitorderite puhul on muidugi ka mõningad riskid – ootamatute uudistega kaasnevad järsud hinnaliikumised võivad antud tehingukorraldused automaatselt käivitada kuigi investor seda võibolla enam ei tahaks. Samuti peab investor ise arvestama dividendimakse saajate nimekirja lukkulöömise päevadega (dividend ex-date), mil aktsiate/ETF-ide hinnad langevad dividendimakse summa võrra alla poole. Oskuslik limiithinnaga GTC orderite kasutamine võib vahest lõppeda ka päris õnnelikult. Olen erinevatest mini flash crash’idest oma portfelli ja vaatlusnimekirja instrumentides kirjutanud veidi siin ja siin.
GTD (Good-Til-Date) – mõnikord tuleb ette, et kas mingitel investeeringuspetsiifilistel või muudel põhjustel (kasvõi juba eelpool mainitud dividend ex-date) on soov, et limiithinnaga tehingukorraldus kehtiks mõne konkreetse kuupäevani. Täpselt just seda GTD order võimaldab – määrata ära tehingukorralduse lõppemise kuupäeva.
DTC (Day-Til-Cancelled) – börsisüsteemi mõttes on sisuliselt tegu täpselt sama tehingukorraldusega nagu DAY orderi puhul. See tähendab, et tehingukorraldus on edastatud börsisüsteemi ja kehtib seal vaid antud kauplemispäeva lõpuni. Erinevalt DAY orderist jääb DTC order aga investori kauplemisterminali deaktiveerituna alles. See tähendab, et järgmisel või ülejärgmisel päeval ei pea kogu tehingukorraldust uuesti sisestama, piisab vaid platvormil passiivselt oleva tehingukorralduse aktiveerimisest ja börsile edastamisest (klikates nupule Transmit).
Kokkuvõtteks
Seega võimaluse korral tasub alati kasutada limiithinnaga tehingukorraldust. ETF-ide puhul pean seda isegi kohustuslikuks. Kuigi mõned kohalikud pangad küsivad välisväärtpaberite tehingu tegemisel limiitorderi eest lisaraha (LHV küsib teenustasuks näiteks 3 eurot tehingu kohta), siis leian, et see on väike hind, mida ebameeldivuste ärahoidmiseks maksta. Võtkem seda siis kui kindlustuspreemiat kõige hullema vältimiseks.
GTC orderid ehk börsisüsteemi üles jäävad tehingukorraldused on teatud juhtudel päris kasulikud, kuid samas valitseb seal ka omajagu ohte. Arvestama peab nii dividendisaajate nimekirja lukku löömise päevadega kui ka tõsiasjaga, et mõni ettevõtet puudutav uudis või majandustulemuste avaldamine võib kaasa tuua äkilisi hinnaliikumisi, mille käigus siis tehingukorraldus täidetud saab. Seega nõuab GTC orderite kasutamine veidi enam tähelepanu ja käe pulsil hoidmist kui ainult ühe kauplemispäeva kehtivate tehingukorralduste kasutamine.
[1] TWS platvorm on kasutusel näiteks sellistel välismaakleritel nagu Interactive Brokers ja LYNX
3€ tehingu kulu on ikka balti aktsiatel ja usa omadel on lausa 11€ kulu LHV’s.
Välisväärtpaberite tehingutasu on seal 11 EUR + 0,3%. Juhul kui on soov turuhinnaga tehingukorralduse asemel edastada limiithinnaga tehingukorraldus, siis nagu kirjutasin, lisandub sellele 3 eurot tehingu kohta ehk tehingutasu kokku on 11 EUR + 3 EUR + 0,3%.
Kas sama asi on ka kasvukontol? Peab seda kurikuulsat tava- vs kasvukonto võrdluse exceli tabelit muutma. Olin just ennast veennud, et kvartaalselt tavakonto kaudu investeerida on mul mõistlikum. 🙂
Aitäh kommentaari eest! Siiski ei saa täpselt aru, mille kohta küsimus esitatud on.
Eks ta natuke segaselt ja kontekstivabalt sai küsitud. Tegelikult tahtsin küsida, et kas kas kasvukonto kaudu mõnda teatud ETF’i limiitorderiga ostes lisandub ka 3 euri teenustasu juurde? Aga tegelikult ma saan seda ju ise ka uurida. 🙂
Tasub LHV-st otse üle kontrollida, aga ma julgen väita, et Kasvukonto puhul ei ole võimalik ei ise ordereid sisestada ega ka määrata seda, millist orderi tüüpi kasutatakse. Seal on need asjad kogu lahenduse (pooled funds) baasil paika pandud. Huvi pärast võib ju küsida, kas nad kasutavad sel puhul limiitordereid või mitte.
Aitäh hea ülevaate eest! Väärtuslik korraldus on TRAIL order, kasutan seda. See on variant, kus turuhinnast allapoole offsetina saab lisada Stop orderi, vahemaa määrata kas rahas või protsendis. Kui aktsiahind kerkib , siis ta veab endaga selle stop orderi kaasa kuna nende vahe on sedapidi fikseeritud. Kui aga aktsiahind langeb, siis Stop orderi piir eest ära ei lähe ja piiri puudutades käivitub automaatselt müük.
Sedaviisi saab fikseerida kaotuse määra, aga tõusu ei piirata. Muidugi raske on 100% garantiid anda järsu langemise puhul kuna aktsiad lähevad müüki turuhinnaga. On cariant kasutada TRAIL Limit orderit, aga sellisel juhul võib teoreetiliselt müük üldse olemata olla.
Tahtsingi küsida, et kas on olemas mingi variant veel lisaks, et suuremat garantiid saada ootamatu ja soovimatu kaotuse vältimiseks?
Aitäh jagamast!
Sinu kirjeldatud orderitüüp kipub minema sinna pigem kauplejate poolt kasutatavate tehingukorralduste alla. Kuna ma ise toimetan siiski rohkem osta-hoia ja pikaajalise allokeerimise põhimõttel, siis erinevate stop loss orderitega isiklik kogemus suuresti puudub ja seepärast ei oska siinkohal väga abiks olla.