Intervjuu Deutsche Bank’i ETF-i eksperdiga

Pensionifondide juhina puutusin kokku praktiliselt kõigi suuremate nii Balti riikide, Euroopa kui ka USA finantsasutustega. Paljude puhul neist oli tegu tehingute tegemise vastaspooltega, teiste puhul sai fondijuhtimisel kasutatud mõnd nende toodet. Üks esimesi suurpanku, kes juba aastaid tagasi Eesti fondijuhtidele ETF-idest (Exchange Traded Funds ehk börsil kaubeldavatest fondidest) rääkima tuli ja jagas selgitusi ning teadmisi kogu ETF-indusest, oli Deutsche Bank.

Palusin intervjuud fondijuhina töötamise aegselt koostööpartnerilt, Deutsche Bank’i varahalduse poolel kogu Põhjamaade institutsionaalsete kliendisuhete eest vastutavalt Erik Rotander’ilt. Jutuks tulid nii ETF-induse üldisemad teemad kui ka päris spetsiifilised tahud. Kuna inglise keelega, eriti veel erialase keelega, ei pruugi kõik sina peal olla, siis tõlkisin kogu intervjuu eesti keelde. Head lugemist!

Märten Kress: Erik, Sa esindad Deutsche panga varahaldusettevõtet Deutsche Asset Management, kas räägiksid alustuseks paari sõnaga Deutsche seotusest ETF-ide maailmaga ja db X-trackers nimelise ETF-ide perekonna sünnist.

Erik Rotander: Esimene db X-trackers perekonna ETF noteeriti börsil 2007. aasta jaanuaris. See tähendab, et db X-trackers sari peab tänavu oma 10. juubelit. Toona lanseeriti ETF-id panga alt. 2012. aastal tõsteti db X-trackers platvorm ja kogu ETF-indus Deutsche Bank Group’i varahalduse poolele. Sellega kaasnes intensiivne investeeringute programm kogu ETF-induse välja arendamiseks, mille tulemuseks oli muuhulgas kaasaegsete portfelli juhtimise, tehingute teostsamise ja riskijuhtimise meetodite ning vahendite kasutuselevõtt.

See oli ka aasta, mil db X-trackers platvorm läbis ühe olulise muutuse – valdavalt sünteetilise replikatsiooniga alustanud ja tuntust võitnud db X-trackers tooteperekond sai nüüd täiendust ka hulga füüsilist replikatsiooni kasutavate ETF-ide näol. Selle tulemusena on Deutsche täna Euroopas varade mahu järgi mõõtes suuruselt teine ETF-e pakkuv ettevõtte. Seda nii füüsilist replikatsiooni kasutavate ETF-ide maailmas kui ka ETF-i turul tervikuna. Füüsilist replikatsiooni kasutavad ETF-id on jäänud tänini üheks Deutsche varahalduse peamiseks tugisambaks.

Kas db X-trackers perekonna ETF-id keskenduvad mõnele konkretsele valdkonnale või on teie eesmärgiks pakkuda võimalikult laia ETF-ide valikut?

Kokku rohkem kui 200 eri ETF-i hõlmava perekonnaga, millele teatud puhkudel lisanduvad veel eri seeria osakud, oleme pigem võtnud sellise supermarketi lähenemise. Teisisõnu meie ambitsioon on rahuldada võimalikult paljude investorite erinevaid vajadusi. See tähendab, et meie tooteportfell hõlmab kõigi peamiste varaklasside ETF-e ja nende varaklasside sees on meie pakutavad ETF-id sageli ühed Euroopa madalaimate kulukuse määradega (TER-iga). See kehtib nii enamlevinud laiapõhjaliste alusindeksite (benchmarks) kui ka viimasel ajal populaarsust koguvate niinimetatud smart beta ETF-ide puhul.

Samuti leiab meie tootevalikust väga spetsiifilisi niššipõhiseid ETF-e – olgu selleks siis infrastruktuuri, piiriturgude (frontier markets) või noteerimata ettevõtetesse investeerivate börsil noteeritud ettevõtete (listed private equity) ETF-id. Möödunud, 2016. aastal oli meie peamiseks fookuseks arendada ja laiendada oma võlakirjafondide tooteportfelli ja sel suunal jätkame tööd ka vähemalt käesoleva aasta esimesel poolel.

Liigume nüüd oma jutuga ETF-idesse investeerimise juurde. Mis on need kõige olulisemad aspektid või tegurid, millele iga investor peaks tähelepanu pöörama enne kui ta teeb mõne konkreetse ETF-i ostuotsuse?

Põhimõtteliselt võib selle valikuprotsessi teha iseenda jaoks üpris keerukaks, kuid valdav enamus investoritest alustab sageli suurimate ETF-i pakkujate fondide kulukuse määra (TER-i) ja fondide varade mahtude võrdlusega. Paljud professionaalsed investorid süüvivad aga kohe sellisesse mõõdikusse nagu ETF-i oma(nda)mise kulukuse määr (total cost of ownership).

Lisaks keskendutakse päris palju ka iga ETF-i toimimise mehhaanikasse. Tegur, millest ei saa ETF-i valimisel üle ega ümber ja millele suurem osa investorites ka kõige rohkem aega panustavad, on ETF-i alusindeksi mõistmine. Just see, ehk alusindeks, määrabki ju ära valdava enamuse investeeringu tulemusest. Tõsi, ETF-i indeksi järgmise võimel (tracking error) on sellele kõigele mõningane mõju, kuid valdava enamuse tulemusest määrab siiski ära indeksi valik.

ETF-ide kulukuse määr (TER) on aastatega langenud üpris märkimisväärselt. Mis on olnud selle taga? Kas peamiselt ETF-idesse investeeritud varade mahu kasv või hoopis midagi muud?

Ma ütleks, et kulukuse määra langusesse on panustanud mitmed tegurid. Esiteks konkurents. Lisaks siis seesama mastaabisäästu efekt ETF-ide turu varade mahu kasvust, aga samas ka ETF-ide haldamise operatiivse poole efektiivsuse tõus tänu uute tehnoloogiate kasutuselevõtule.

Räägime pisut ka ETF-ide kauplemisest ja kaubeldavusest ehk likviidsusest. Me teame, et ETF-id on mõnes mõttes sellised omapärased instrumendid. Ühelt poolt on tegu fondidega ja seega on alati võimalik uusi osakuid juurde luua. Samas kauplevad ETF-id börsil ja eksisteerib ka niinimetatud teisene likviidsus. Mis võiks olla tavalise väikeinvestori jaoks selline mõistlik keskmine päevakäive, mida oma väljavalitud ETF-ilt nii-öelda nõuda? Või peaksid investorid pöörama siinkohal tähelepanu hoopis millelegi muule?

Esmalt peaks vaatama iga ETF-i puhul ostu- ja müüginoteeringute vahet ehk bid-ask spread’i. Järgmine samm on vaadata juba antud ETF-i turusügavust ehk milliseks võib kujuneda tehingu hind juhul kui kogu soovitud kogust ei suudeta börsil täita hetke parima ostu- või müüginoteeringuga. Põhimõtteliselt kui kogu soovitud koguse ulatuses ei ole nähtava turusügavuse puhul võimalik koheselt tehingut teha, siis on mõistlik rahulikult oodata kuni järgmine turuosaline suurendab koguseid ja kogu tehing on siiski võimalik ekraanil nähtavate noteeringutega ära teha.

Seega ETF-ide puhul ei ole mõistlik kiirustada kohe tegema järeleandmisi tehingu hinnas. Kõik peamised ETF-ide pakkujad monitoorivad pidevalt oma ETF-ide kauplemisaktiivsust eesmärgiga tagada nende ETF-ide kauplemine mõistlikul ja korrektsel viisil. Kuigi nähtavad noteeritud kogused paistavad väiksed, siis tegelikult on seal taga suuremad kogused. Selle asemel, et teha kohe järeleandmisi hinnas ja liikuda oma tehinguga järgmisele noteeringute tasemele (next level of order book), tasub rahulikult ära oodata, mil sama või järgmine turuosaline suurendab nõutavat/pakutavat kogust.

Laskume nüüd veidi veelgi sügavamale tehnilistesse detailidesse. Me teame, et ETF-id on oma olemuselt siiski investeerimisfondid, mis tähendab, et neil on olemas osakute neto puhasväärtus (NAV). Paljudele alustavatele investoritele tuleb see üllatusena, et tegelikult kauplevad ETF-id pea alati oma NAV-i suhtes diskonto või preemiaga. Kas sa oled täheldanud viimaste aastate jooksul mingeid olulisi muutusi selle diskonto/preemia arengus?

Esmalt on siinkohal oluline mainida, et kõik Euroopas registreeritud ETF-id on reguleeritud täpselt samadel alustel siinsete tavaliste investeerimisfondidega ehk neile kõigile kehtib UCITS direktiiv (Undertakings for the Collective Investment in Transferable Securities Directive). Seega puht juriidilis-regulatiivsest aspektist vaadatuna ei ole ETF-ide ja tavaliste investeerimisfondide vahel mingeid erinevusi. Peamine ja väga suur erinevus on operatiivne – ennekõike siis fondiosakute omandamise ja võõrandamise ehk ostu ja müügi protsessis.

Kuna ETF-id kauplevad nii-öelda teisesel ehk järelturul, on loomulik, et esinevad erinevused fondi NAV’i ja börsil noteeritud hinna vahel. Selle põhjuseks võivad olla näiteks nii finantstehingute maks kui ka asjaolu, et kuigi ETF on hetkel kaubeldav, siis selle ETF-i alusvara ehk komponendid enam kaubeldavad ei ole. Teisisõnu Euroopa börsidel noteeritud Aasia aktsiatesse investeeriv ETF on meie mõistes kauplemispäeva kestel kaubeldav, kuid tema alusvara enam mitte (Aasia börsid on juba suletud) ja ETF-i NAV on sel hetkel fikseeritud ja muutumatu. Vahed ETF-i NAV’i ja börsinoteeringute vahel võivad olla väga-väga erinevad ja sõltuvad peamiselt varaklassist ning üldistest turutingimustest.

Küsin lõpetuseks veidi ettevaatava küsimuse. Mis on need arengud ja trendid, mida hetkel ETF-ide turul näed? Julged sa välja öelda ka ennustuse, millal ETF-ide varade maht (Assets Under Management) jõuab järgi ja möödub traditsiooniliste investeerimisfondide varade mahust?

Tõsi, ETF-ide turg kasvab kiiresti ja alates 2011. aastast, mil alustasin tööd ETF-ide vallas, on iga kalendriaasta kasv ületanud eelmist. Möödunud aasta üks suurimaid arenguid oli võlakirja ETF-ide ja smart beta ETF-ide varade mahu kiire kasv.

Kuna ETF-id on kogu investeerimisfondinduse haru üks osa, siis ses mõttes ega ETF-id nüüd kuidagi seda tööstusharu üle ei võta. Me saame rääkida ETF-ide turuosast ja selle muutusest kogu investeerimisfondinduse tööstusharus. Täna on ETF-ides kõigist investeerimisfondidesse paigutatud varadest siiski veel vähemus. ETF-ide turuosa USA-s on ligi 12% ja Euroopas kõigest 3%. Seega kasvuruumi on veel kõvasti.

Aitäh, Erik, et leidsid aega vastata! Olen kindel, et ka dividendinvestor.ee lugejad ja investeerimishuvilised ühinevad minu tänusõnadega. Saime siit päris väärtuslikku taustainfot ja vastuseid ka üpris spetsiifilistele küsimustele.

Võta heaks!