Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Pilguheit tulevikku
Kui möödunud kuu dividenditulu postitus oli pigem tagasivaatav ja kokkuvõtteid tegev, siis seekord vaatan tulevikku. Iga kalendriaasta alul koostan üldiselt oma investeerimisportfellile dividenditulu prognoosi, metoodikat kirjeldasin veidi detsembri dividenditulu postituses. See on midagi sellist, mida tõenäoliselt teevad ja peavad vajalikuks vaid eriti hasartsed investorid. Need, kes soovivad mõõta ja jälgida kõike, mida vähegi võimalik, et siis kogu saadud andmekogumit kord üht ja siis teistpidi grupeerida ning kategoriseerida. Mina olen just selline. See lihtsalt meeldib mulle. Uurida ja puurida oma dividendiportfelli kord ühe, siis jälle teise nurga alt.
Selle kõige näol ei ole kaugeltki mitte tegu iga investori jaoks vajaliku tegevusega. Väikeinvestor, kelle sooviks on oma investeeringutele võimalikult vähe aega kulutada, võibki teha laekunud dividenditulu kokkuvõtteid tagantjärele. Siis kui raha on reaalselt juba kontole laekunud. Ja seda võib teha nii korra kuus või ka korra aastas.
Nagu öeldud, siis mulle meeldib süüvida detailidesse. Seepärast olen endale Excelisse ehitanud terve rea tabeleid ja graafikuid, mis igal ajahetkel annavad ülevaate sellest, milline on käesoleva kalendriaasta oodatav dividenditulu, mis valuutas dividendid laekuvad ja millised väärtpaberite tüübid mulle kui palju omanikutulu maksavad.
Dividenditulu hajutatus
Üks esimesi aspekte, mida oma sihipärast investeerimistegevust alustades mõõtma asusin, oli dividenditulu jaotus valuutade lõikes. Miks? Vastus on siinkohal lihtne. Tasapisi oli portfelli tekkinud nii mõnigi selline ETF, mille olin soetanud eurodes, kuid, mis maksis dividenditulu mõnes muus valuutas. Enamasti USA dollarites. See tähendab seda, et kuigi kogu mu investeerimisportfell võis olla denomineeritud (soetatud) eurodes, siis oluline osa dividenditulust laekus hoopis välisvaluutas, antud juhul dollaris. Seega asusin mõõtma ja omavahel kõrvutama investeerimisportfelli ja oodatava dividenditulu jaotust valuutade lõikes. Täna on pilt selline nagu alltoodud graafikutelt paistab.
Teisisõnu vaatamata sellele, et 55% väärtpaberitest on soetatud eurodes, laekub eurodes vaid 46% dividenditulust. USA dollari osakaal portfelli turuväärtuse järgi ultab 41% piirimaile samas kui kogu prognoositud dividenditulust laekub dollaris ligi 46%. Suhteliselt suured on käärid Suurbritannia naelsterlingi puhul. Kuigi naelsterlingis olen soetanud kõigest 3% positsioonidest, siis dividenditulust tervelt 7% laekub Suurbritannia rahvusvaluutas. Siin on peamiseks mõjutajaks SPDR S&P UK Dividend Aristocrats UCITS ETF-i ehk ETF, mis kaupleb eurodes, kuid maksab dividende naelsterlingis. Veidi pikemalt kirjutasin sellest ETF-ist möödunud aasta oktoobrikuu dividenditulu ülevaates.
Lisaks erinevustele kauplemisvaluutas ja dividenditulu laekumise valuutas mõjutab kõnealuseid osakaalusid ka iga investeeringu dividendimäär. See tähendab, et näiteks kui täna investeerida pool portfellist USA dollaris kauplevatesse USA dividendiaktsiatesse ja teine pool Balti börsi dividendiaktsiatesse, siis dividenditulu ei jaotu teps mitte 50/50 dollari ja euro vahel. Pigem on tõenäoline, et ligi 25% dividenditulust laekub dollarites ja 75% eurodes. Seda peamiselt sel lihtsal põhjusel, et Balti börsi dividendiaktsiate dividendimäär on täna kordades kõrgem kui keskmine USA dividendiaktsiate dividendimäär.
Järgmisena grupeerin oodatava dividenditulu laekumise instrumendi tüüpide lõikes. Teisisõnu eristan üksikaktsiatest laekuvaid ja ETF-idest laekuvaid dividende. Aktsiate pool on siinkohal veel omakorda lahti löönud regioonide lõikes. Mõõdan eraldi Balti aktsiatest laekuvat dividenditulu, muu Euroopa aktsiatest laekuvat ja USA aktsiatest laekuvat dividenditulu. Nagu alltoodud graafikult näha, siis kõige suurem protsent käesoleva aasta oodatavast dividenditulust peaks tulema erinevatest ETF-idest ehk börsil kaubeldavatest fondidest, ligi 34%.
Miks midagi sellist üldse mõõta? Mina teen seda kahel põhjusel. Esiteks annan endale aru, et üksikaktsiate valik on keeruline ja kuigi ma panustan sinna rohkelt aega ja analüüsiressurssi, siis minu valikud ei pruugi siiski osutuda suurepärasteks. Seepärast soovin, et oluline osa minu kontole jõudvast dividenditulust laekuks ka ETF-idest, mis on üldjuhul hajutatud ja vähem iga ettevõtte spetsiifilist riski kandvad instrumendid. Ideaalis (ja pikas perspektiivis) soovin näha, et ligikaudu pool dividenditulust laekuks erinevatest ETF-idest. Nagu näha, siis täna olen veidi üksikaktsiate poole kaldu. Eks siin on omad põhjused – soodsaid ostukohti on täna hoopis lihtsam leida üksikaktsiate kui ETF-ide/laiapõhjaliste turuindeksite universumis. Ja nõnda ongi läinud nii, et oma viimase kolme kuu tehingustatistikat vaadates näen, kuis kokku olen 15 korral ostnud mõne ettevõtte aktsiaid, kuid vaid 3 korda ETF-e.
Teine põhjus, miks oodatava dividenditulu laekumist nõnda jaotatult mõõdan, on Balti ettevõtete suhteliselt ebastabiilne dividendiajalugu. Sisuliselt käib valdav enamus Balti börsidel noteeritud ja dividende maksvatest ettevõtetest kogu majandustsükliga kenasti ühte jalga – headel aastatel makstakse dividende heldelt, kehvematel kärbitakse märkimisväärselt või peatatakse dividendimaksed hoopis. Seega kuna tähtsustan ennekõike stabiilset ja kasvavat dividendivoogu kogu portfelli tasandil, siis on mõistlik Balti ettevõtetelt saadava dividenditulu osakaalu veidi piirata. Olen hetkel oma vägagi subjektiivse ja paljuski kõhutunde pealt kehtestatud ülempiiri seadnud sinna nii umbes 30% juurde.
Järjekindlus viib sihile
Detsembrikuu dividenditulu ülevaates lõin numbrid kokku mulle kalendriaastate jooksul dividenditulu maksnud väärtpaberite lõikes. Kui 2014. aastal laekus divididende 6 eri väärtpaberilt, 2015. aastal oli dividendimaksjaid kokku 20, siis möödunud aastal koguni 34. Kuigi see hajutatus on tore, siis eelmiste aastate ja 2017. aasta oodatava dividenditulu tabeleid uurides lõi seekord mu silm särama hoopis ühel muul põhjusel. Nimelt märkasin progressi. Teisisõnu just seda sama üha kiiremini veerevat dividenditulu lumepalli efekti, millest pikaajalise investeerimise kontektstis nõnda palju räägitakse. Selgitan ja näitlikustan kohe lähemalt.
2015. aastal jäi kalendrikuu dividenditulu alla 100 euro kuu kohta tervenisti 6 juhul, kusjuures 2 kuud olid hoopis ilma dividendituluta. 2016. ei olnud mitte ühtegi sellist kuud, mil dividenditulu oleks olnud alla 100 euro kuus. Küll aga oli 5 kuud, kus dividenditulu jäi alla 200 euro kuus. Vaadates nüüd 2017. aastaks oodatavate dividendilaekumiste tabelit kuude lõikes, näen, et suure tõenäosusega ei ole ees ootamas ühtegi sellist kuud, kus dividenditulu jääks alla 100 euro kuus. Ega ka sellist, kus dividenditulu jääks alla 200 euro kuus. Veelgi parem – prognoosid näitavad, et vaid ühel kuul (märtsis) jääb dividenditulu alla 300 euro kuus. Ülejäänud 11 kuul peaks dividenditulu alati ületama 300 euro piiri. Eks see kõik sõltub veidi valuutakursside arengutest ja samuti ei ole me keegi kaitstud ebameeldivate dividendikärpeuudiste eest, kuid vähemalt täna on prognoosid sellised.
Täna, sihipärase dividendiaktsiate (ja ETF-ide) portfelli ülesehitamise neljandal aastal tajun vist alles esimest korda reaalselt, tõesti päris reaalselt, kuidas regulaarne investeerimistegevus kannab vilja. Pea kaks aastat tagasi käesolevat blogi luues ja ennekõike enese motiveerimiseks kirja pandud moto “säästan regulaarselt, investeerin targalt, saavutan finantsvabaduse” näib nüüd iga hetkega kuidagi veelgi mõtestatum ja sisukam. Tundub tõesti nii, et kogu see järjekindlus viibki sihile. Järjekindlus nii selles, et osake sissetulekutest regulaarselt investeeringutesse suunata (säästan regulaarselt) ja ka järjekindlus selles, et teha need investeeringud kaalutletult ja kainet meelt kasutades (investeerin targalt).
Siinkohal on sobilik tsiteerida üht läbi aegade edukaimat fondijuhti Peter Lynch’i:
“Alles neljandal, viiendal ja kuuendal investeeringu hoidmise aastal hakkame nägema kõrgeid tootlusnumbreid”.
Kuigi Peter Lynch pidas antud juhul ennekõike silmas aktsiate hinnatõusu, siis tunnen, et sama kehtib suuresti ka dividenditulu kohta. Eriti kui oma portfelli valida regulaarselt dividendimakseid kasvatavaid ettevõtteid.
Jaanuari dividenditulu
Jaanuaris maksid dividende kokku 5 ETF-i ja 7 portfellis olevat ettevõtet. Valdav enamus dividenditulust oli seekord nii-öelda erakorraline ja tuli kahe Balti ettevõtte maksetest. Esimene makse neist ei olnud tehniliselt tegelikult dividendimakse. Nimelt laekus jaanuaris kõigi Harju Elektri aktsionäride kontole 0,07 eurot aktsiakapitali vähendamise tõttu. Teine suurem maksja, seekord siiski dividendide kujul, oli Latvijas Gaze, mis otsustas erakorralise dividendituluna välja maksta olulise osa möödunud aastate jaotamata kasumist.
Latvijas Gaze on ikka päris huvitav positsioon. Olengi teadlikult võtmas ja hoidmas seda aktsiat kui õppetundi. Ennekõike siis hiljutise ettevõtte osadeks jagunemise valguses. Olen sellest pisut kirjutanud varem näiteks siin. Põhimõtte pärast tahtsin isiklikult läbi teha ja kogeda, kuidas täpselt kogu masinavärk sellise riiklikult tähtsa ja rohkelt reguleeritud ettevõtte puhul käib. Tänaseks on seis selline, et minust on lisaks Latvijas Gaze aktsionäriks olemisele saanud ka uue loodud ettevõtte Conexus Baltic Grid aktsionär. Ühtegi märki sellest omanikustaatusest aga internetipangas oma väärtpaberiportfelli uurides ei näe. Kuna uus ettevõte ei ole börsil noteeritud, puudub sisuliselt ka igasugune info nende aktsiate väärtuse osas. Seega oma portfelli arvepidamises saan adekvaatselt arvestada vaid Latvijas Gaze turuväärtusega. Ja peab ütlema, et isegi nõnda mõõtes on pilt hea. Võttes arvesse kõik tänaseks laekunud Latvijas Gaze poolt makstud dividendid ja asjaolu, et ligi pool ettevõtte varadest tõsteti ümber uude firmasse (mis oleks pidanud endaga efektiivse turu korral kaasa tooma samasuure aktsia hinna languse), olen täna vaid Latvijas Gaze aktsiate turuväärtust arvesse võttes teeninud pea kahekohalise tootlusprotsendi. Ja saanud siis nii-öelda pealekauba Conexus Baltic Grid’i aktsionäriks. Igatahes ootan põnevusega tulevasi arenguid ja täiendavaid õppetunde/teadmisi, mis see investeerimispositsioon endaga kaasa toob.
Naastes kuu dividenditulu juurde, siis kokku laekus jaanuaris kontole 922 eurot omanikutulu.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu. Ettevaatav dividenditulu tabel näitab käesoleva aasta prognoosiks ligikaudu 5800 eurot ehk veidi vähem kui keskmiselt 500 eurot kuus. Eks näis, milliseks kujuneb reaalsus.
Hea motiveeriv postitus ! 🙂
Muidu ei hakkaks tühist kirjaviga mainima aga kuna ta on korduvas intros, siis tasuks ära parandada: aiva -> aina.
Rõõm kuulda!
Sõnaga “aiva” on kõik hästi, vaata siia. Olen lingvistiliselt ehk veidi tundlikum/valivam ning mitmekülgsema lugemiskogemuse huvides kipun kasutama vähemlevinud vorme/sõnu 🙂
Samad sõnad minu poolt, väga motiveeriv postitus minule õigel ajal. Annab julgust ja kindlust teadmises, et olen õigel teel vaatamata mõnede inimeste kurjadele manitsustele ja pessimismile investeerimise osas. Olen natuke üle aasta tegelenud dividendide saamise eesmärgil investeerimisega ja olen isegi märganud väikseid positiivseid muudatusi arengus ja rahalaekumistes 🙂 Eelmise ehk esimese aasta dividendisaak oli kokku 310€, see aasta tuleb hetke prognooside kohaselt kui midagi enam juurde ei osta juba 720€ dividende, aga juurde ma ju soetan:-) Tänud informatiivse blogipidamise eest, on olnud väga abiks.
Näed siis, progress missugune! Jõudu edaspidiseks!
Kuna olen ka ise Latvijas Gaze aktsionär siis oli huvitav lugeda sinu positiivset arvamust selle firma kohta.Kuna Latvijas Gaze ei ole just väga levinud investeerimis objekt,siis sellest väga ei räägita ka.Investor Toomaski laitis selle firma maha.
Eks arvamusi ole palju ja igaühe investeerimisstrateegia ka vähemalt veidigi erinev. Igatahes tore kuulda, et leidsid enda jaoks midagi vajalikku.
Tere
Eks pean ka mina jätma suured tänusõnad siia blogisse, kuna just siit sai alguse huvi ETF vastu. 2016.a. õnnestus ETF kaudu tulu saada 51 euri. Hetkel oman suuremat portfell küll ühisrahastusportaalides, aga suund on pigem ETF poole.
igatahes siirad tänud hea asja vedamise eest ja väärt lugemist on siin mitme miljardi euro eest!
Aitäh lahkete sõnade eest! Rõõm kuulda, et sain abiks olla ETF-ide maailma vastu huvi sütitamisel. Selge on see, et ETF-id on ja jäävad veel tükiks ajaks nii väikeinvestorite kui ka professionaalsete investorite jaoks väga oluliseks väärtpaberi tüübiks, millest mööda vaatamine läheb iga aastaga aina keerulisemaks.
Kuidas on lood portfelli kogutootlusega, st. väärtpaberi hind + dividenditulu kokku? Oleks huvitav kasvõi mõnda näidet näha. Saan aru, et suur osa Sinu analüüsist ja ostuotsustest on rajatud põhimõttele, et stabiilsed dividendiaktsiad/fondid mitte ainult ei anna pidevat “vaba raha” dividendide näol, vaid löövad turgu ka kogutootluses. Kas esialgsete vaatlustulemuste põhjal võib öelda, et nii on minemas?
Ma nüüd ei teagi, kuidas sellele vastata. Veidi kirjutasin sel teemal ühe pea aastataguse postituse kommentaarides siin. Seega kuigi mu investeerimisstrateegia ongi selline, mis mõnes mõttes nõuab ikka aastate jagu kannatust, siis teisalt on praegu arenenud asjad hoopis kiiremini kui oleks võinud arvata. Valdava enamuse 2015. aasta suvest kuni 2016. aasta kevadeni ehitasin üles erinevaid tööstussektori, tooraine- ja põllumajandussektori positsioone ning olin valmis ootama aastaid enne kui see kõik välja mängib. Tänaseks on seis selline, et kui S&P 500 indeksi hinnatõus on aastaga olnud ligi +21%, siis toona portfelli kaasatud läbi aegade kasvavaid dividende maksnud aktsiad on kogenud hinnatõusu vahemikus +16% kuni +127%.
Kogu portfelli tasandil tootlusnumbrid ülemäära kõrged siiski ei ole, sest viimased 6-9 kuud on andnud võimaluse siseneda uutesse sektoritesse ja ettevõtetesse ning languse pealt positsioone üha suurendada. Üldiselt aastas korra-kaks viskan pilgu ka portfelli kogutoolusele (hinnatõus + dividenditulu) ja võrdlen seda mõne laiapõhjalise globaalse aktsiatesse investeeriva indeksi või ETF-iga. 2016. aasta portfelli kogutootlus jäi sinna +15% piirimaile, võrdlusena kasutatud globaalsed aktsiaturu ETF-id näitasid samal perioodil +8-9% kogutootlust.
Kuna tööstus- ja toorainesektori aktsiate hindades toimus pööre kuidagi järsku ja kiiresti, siis ma ise väga suurt tähtsust sellele 2016. aasta niinimetatud ületootlusele siiski ei omista. Nagu varemgi öelnud olen, siis vast 3-5 aasta pärast saab esimesi kaalukamaid järeldusi teha ja hinnanguid anda.