Küll on ikka raske olla pirtsakas. Ja valiv. Elu muutub kohe oluliselt keerulisemaks. Ja rahulolu on raskem tulema. Pean siinkohal siis silmas erinevaid dividendiaktsiatesse investeerivaid ETF-e. Olen viimase 4-5 aasta jooksul läbi käinud vist pea kõik olemasolevad dividendiaktsiatesse investeerimisele fokusseeruvad ETF-id. Olgu nad siis registreeritud Euroopas, USA-s, Kanadas, Austraalias või isegi Hongkongis. Kui esmapilgul tundub, et leidsin päris hea ETF-i, siis aja möödudes ilmnevad kitsaskohad, mida ETF-i ennast või ka alusindeksi metoodikat uurides ei osanudki kohe märgata.
Erinevused osakaalude määramise meetodites
Alustan ühest ehk kõige olulisemast erinevusest tavalise laiapõhjalise ja dividendifookusega ETF-i vahel. Selleks on ETF-i komponentide (ettevõtete/aktsiate) osakaalude määramise meetod. Pisut olen osakaalude määramise meetoditest varem kirjutanud siin. Kui vaikimisi (ja ka kõige levinuim) kasutatud meetod on kaalumine turukapitalisatsiooni alusel (mida suurem ettevõte, seda suurem osakaal indeksis ja seega ka ETF-is), siis valdav enamus dividendifookusega ETF-e kasutab kaalumismeetodina hoopis dividendimäära. See tähendab, et kõrgema hetke dividendimääraga ettevõtted saavad indeksis ja ETF-is kõrgema osakaalu kui madalama dividendimääraga ettevõtted. Toon näite.
Valisin pika dividendimaksete tõstmise ajalooga ettevõtetest juhuslikult välja 5 ettevõtet. Nende dividendimäärad 10 aastat tagasi ehk 2007. aasta veebruaris olid üpris erinevad. Kõige kõrgem oli toona dividendimäär USA telekommunikatsioonihiiul AT&T-l (T), ligi 4%. Sellele järgnesid Coca Cola (KO) ja Johnson & Johnson (JNJ). Kõige madalama ostuhetke dividendimääraga olid valitud viiest ettevõttest 10 aastat tagasi Nordson (NDSN) 1,3% dividendimääraga ja Hormel Foods (HRL) 1,2% dividendimääraga.
Koostame näite tarbeks oma ETF-i
Eeldame, et me soovime nüüd nendest ettevõtetest koostada indeksi ja seda indeksit järgiva ETF-i. Kõige tavalisem viis indeksi koostamiseks on määrata iga ettevõtte osakaal vastavalt tema turukapitalisatsioonile (aktsiate arv korrutatud aktsiate turuhinnaga). Selle standardmeetodi puhul moodustaks JNJ osakaal indeksis pea 42%, sest JNJ puhul on tegu neist viiest kõige suurema ettevõttega. Antud indeksi näol on mõnes mõttes tegu alamindeksiga, vaatluse all on ju ainult dividende maksvad ettevõtted, ja praktikas kasutatakse sageli siis ka võrdsete osakaalude meetodit. See tähendab, et kõigi viie ettevõtte osakaal indeksis (ja ka ETF-is) on fikseeritud 1/5 juures. Sellisel juhul on nii väikeste (NDSN, HRL) kui ka väga suurte (JNJ) ettevõtete osakaal indeksis sama ehk 20%. Nõnda koostatud indeksi kaalutud keskmine dividendimäär tuleks 2,4%.
Dividendifookusega indeksid koostatakse üldiselt aga hoopis kolmanda metoodika alusel. Nagu öeldud, omistatakse kõige kõrgema dividendimääraga ettevõttele sellisel puhul kõige kõrgem osakaal. Antud näite puhul kujuneksid osakaalud dividendimäära kaaluna kasutades järgmiseks: T osakaal indeksis 34%, KO 24%, JNJ 21%, NDSN 11% ja HRL 10%. Selliselt koostatud indeksi (ja ETF-i) kaalutud keskmine dividendimäär on aga omajagu kõrgem, 2,8%.
Siit tulebki üks peamine põhjus, miks antud kaalumismetoodikat kasutatakse – investorid otsivad üldjuhul kõrgema dividenditootlusega/dividendimääraga investeeringuid ja nõnda täpselt samu aktsiaid veidi teiste reeglite alusel kombineerides on võimalik ETF-ile näidata kõrgemat kaalutud keskmist dividendimäära.
Seos 10 aasta taguse dividendimäära ja viimase 10 aasta tootluse vahel
Iseenesest ei ole selles midagi halba. Saame me investoritena ju nõnda kõrgema dividenditootluse, aga siiski säilib mõistlik hajutatus erinevate ettevõtete ja majandussektorite vahel. Siiski, üks suur AGA siin ikkagi on. Meenutame, et aktsiainvestori jaoks kujuneb kogutootlus kombinatsioonina dividenditootlusest ja aktsia hinna tõusust. Ja antud kaalumismetoodika kipub suuremas ulatuses kaasama neid ettevõtteid, mille kasvupotentsiaal on keskmisest kehvem ja/või mis on hetkel silmitsi mõningate raskustega (aktsia hind on langenud ja selle tulemusena dividendimäär tõusnud). Eelneva iseloomustamiseks arvutasin kõigi kõnealuse viie ettevõtte jaoks välja nende viimase 10 aasta kogutootluse numbrid (hinnatõus koos dividendituluga, mis reinvesteeritakse sama ettevõtte aktsiatesse). Need numbrid (punased tulbad) koos 2007. aasta ostuhetke dividendimäära numbritega (sinised tulbad), on välja toodud alljärgneval graafikul.
Hoolikal uurimisel paneme tähele, et kõrgema ostuhetke dividendimääraga kipub käsikäes käima väiksem kogutootluse number. See korrapära tuleb veelgi paremini välja hajuvusgraafikut (scatter plot) kasutades.
Nüüd neid kaht infokildu, kaalumismeetod ja kogutootluse statistika, kombineerides näeme, et dividendifookusega ETF-id kipuvad suurema osakaaluga kaasama keskmisest kehvema hinnatõusu potentsiaaliga aktsiaid ja kärpima keskmisest suurema hinnatõusu potentsiaaliga aktsiate osakaalu. See ei ole teps mitte hea.
Täiendavad filtrid
Tegelikult läheb asi tavaliselt veelgi halvemaks. Üldiselt ei kaasa dividendifookusega indeksid ja ETF-id oma komponentidena kõiki dividende maksvaid ettevõtteid. Pigem on indeksi koostamise metoodika umbes selline. Esmalt võetakse vaatluse alla kõik maailma (või mõne riigi/regiooni) aktsiad. Sellest kogumist eemaldatakse kõik need, mis ei ole viimase X aasta jooksul dividende maksnud ja/või millel puudub järgnevaks aastaks dividendimakse prognoos. See tähendab, et keskmiselt 15-30% (olenevalt sellest, kas mõõta ettevõtete arvu või turukapitalisatsiooni alusel) ettevõtetest langeb selle filtri tõttu välja. Järgmisena kasutatakse sageli mõnd oma olemuselt suhteliselt pehmet kvaliteedifiltrit. Näiteks peab ettevõtte kasumiprognoos olema järgmiseks aastaks positiivne, ettevõtte dividendide väljamakse määr (payout ratio) ei tohi ületada 100% jmt. Selle viimase filtreerimise tulemusena alles jäänud ettevõtted seatakse nüüd kõik hetke dividendimäära järgi kahanevasse edetabelisse – kõige kõrgema dividendimääraga ettevõte esimeseks ja kõige madalama dividendimääraga ettevõte viimaseks.
Ja nüüd tulebki see üks kriitilisemaid ja suurimaid kitsaskohti dividendifookusega ETF-ide puhul. Mitte kõik eelkirjeldatud filtritest läbi läinud ettevõtted ei pääse indeksisse ja ETF-i, vaid ainult käputäis. Parimal juhul võetakse 50% ehk allesjäänud ettevõtetest pool. See esimene pool ehk keskmisest kõrgema dividendimääraga ettevõtete kogum. Nii toimitakse näiteks FTSE All-World High Dividend Yield Index’i puhul (seda indeksit järgib näiteks Vanguard FTSE All-World High Dividend Yield UCITS ETF). Halvemal juhul valitakse nüüd välja vaid 100, 50 või isegi nõnda vähe kui 30 ettevõtet. Nii teeb S&P Dow Jones Indices nimeline firma oma Dow Jones Select Dividend™ perekonna indeksite puhul (neid indekseid järgivad näiteks iShares Emerging Markets Dividend UCITS ETF, iShares Euro Dividend UCITS ETF, iShares Asia Pacific Dividend UCITS ETF, iShares Select Dividend ETF, iShares International Select Dividend ETF).
Realistlikum näide dividendifookusega ETF-i koostamisest
Ülalkirjeldatu mõju paremaks illustreerimiseks jätkan nüüd eelnevalt kasutatud näitega. Seega sisuliselt selle asemel, et indeksi ja ETF-i koosseisu jõuaksid kõik meie näites olnud 5 ettevõtet, jõuavad sinna reaalsuses 3, pigem isegi 2, kõige kõrgema dividendimääraga aktsiat. See tähendab, et ETF-i ja seeläbi investori portfelli jõuavad vaid T, KO ja JNJ või ainult T ja KO.
Esimesel juhul 3 ettevõtte baasilt ETF-i kokku pannes tuleb kaalutud keskmiseks dividendimääraks 3,2%, teisel puhul, mil alles jäävad vaid T ja KO, on ETF-i kaalutud keskmine dividendimäär juba nõnda kõrge nagu 3,5%. Võrdleme seda meenutuseks nüüd võrdsete osakaalude meetodi korral kokku pandud indeksi/ETF-iga, mil kaalutud keskmiseks dividendimääraks tuli 2,4%. Vahe on päris suur ja kohe on ka arusaadav, miks nõnda filtreid ning dividendimääraga kaalumise metoodikat kasutav lähenemine atraktiivsem on.
Kahjuks on see siiski lühinägelik ja tegelikult investorite jaoks ka kahjulik lahendus. Arvutasin kõigi nelja eri indeksi/ETF-i koostamise metoodika puhul välja ka kaalutud keskmised aastased tootlusnumbrid. Nagu alltoodud tabelist näeme, siis selgelt on kõige kasumlikum selliselt kokku pandud indeks/ETF, mis kasutab võrdseid osakaale. Mida rohkem filtreid, dividendimäära järgi reastamist ja rõhuasetust kõrgele ostuhetke dividendimäärale suunata, seda väiksemaks kujunes keskmine aastane kogutootlus.
Täpsuse huvides olgu öeldud, et tegin ühe lihtsustuse – kõigi indeksi/ETF-i komponentide osakaalud hoidsin arvutuste algushetkega võrreldes samad. Üldiselt muudetakse/värskendatakse indeksite puhul komponentide osakaale vähemalt 1x aastas. Olulist vahet sellest tõenäoliselt siiski sisse ei tule, sest T ja KO on läbi aja olnud kõrgema dividendimääraga kui HRL ja NDSN.
Selleks, et paremini mõista erinevusi keskmiste aastaste kogutootluse numbrite +11,8% ja +7,6% vahel olgu öeldud, et juhul kui 2007. aasta veebruaris küpses otsus investeerida 1000 eurot meie hüpoteetilisse võrdsete osakaaludega ETF-i, sai sellest käesoleva aasta veebruari lõpuks 3051 eurot. Olles investeerinud sama 1000 eurot ainult kaht kõige kõrgema dividendimääraga aktsiat sisaldavasse ETF-i, kasvas sama rahasumma 2080 euroni. Teisisõnu esimesel juhul õnnestus sissepandud raha 10 aastaga kolmekordistada, teisel puhul vaid kahekordistada. Vahe missugune.
Kokkuvõtteks
Nagu lihtsate näidete varal nägime, toimub dividendifookusega indeksite (ja ETF-ide) puhul komponentide valik ennekõike lühiajalisi huve (ostuhetke dividendimäära maksimeerimine) silmas pidades. Kogutootlusele on sellise kaalumismetoodika ja filtrite kasutamise mõju pigem negatiivne ehk vähendab oodatavat kogutootlust. Seega valides oma portfelli dividendifookusega ETF-e, tasub esmalt kohe tähelepanu pöörata indeksi kaalumismeetodile. Samuti muudele koostamise nüanssidele.
Ilma indeksi koostamise metoodikasse süvenemata võib vabalt juhtuda nii, et meie portfelli ei jõua ETF-i ostuga üldse mitte need ettevõtted, mida me arvasime sinna jõudvat (näiteks kõik dividendikuningad ja dividendiaristokraadid). Pigem troonivad seal läbi aegade väga aeglast käibe ja kasumi kasvu (ja aktsia hinna tõusu) näidanud kommunaal- ja telekommunikatsioonisektori ettevõtted, mille dividendimäär on üldjuhul kõrgem. Teistel puhkudel võib juhtuda, et väga olulise osa ETF-i positsioonidest moodustavad börsil kaubeldavad kinnisvarafondid ehk REIT-id (nõnda on lugu näiteks Global X SuperDividend® ETF-i puhul), sest seadusest tulenevatel põhjustel on läbi sellise juriidilise vormi tegutsevatel ettevõtetel alati turu keskmisest kõrgem dividendimäär (REIT-idel on seadusest tulenev kohustus valdav enamus oma teenitud kasumist igal aastal dividendidena välja maksta).
Lisaks eelnimetatutele on dividendifookusega ETF-idel veel mõningaid kitsaskohti, nagu näiteks rebalanseerimisest tulenevad ebasoodsad mõjud, aga kaalumismetoodika ja filtrid on need peamised.
Plusside poole pealt soosib selline indeksite ja ETF-ide kokku panemise metoodika selgelt keskmisest kõrgemat dividendimäära ja kohest rahavoogu taotlevaid investoreid. Teisisõnu näiteks pensioninäre või finantsvabaduse saavutanuid, kes katavad oma elamiskulusid just laekuvast dividenditulust. Ülejäänute, peamiselt pikaajaliste investorite jaoks, kipub olema tegu lühiperspektiivis atraktiivse, kuid pikas perspektiivis pigem kahjuliku lahendusega (turu keskmisele tootlusele alla jäämine). Ülaltoodud hüpoteetilise näite puhul ületas küll isegi investori jaoks kõige kehvema metoodika alusel kokku pandud ETF-i keskmine aastane tootlus (+7,6%) turu keskmist tootlust (S&P 500 keskmine aastane tootlus üle sama perioodi +5,0%), kuid tõenäoliselt suuresti seetõttu, et näitesse olid kaasatud vaid erakordselt head ettevõtted ehk dividendikuningad ja aristokraadid.
No ma räägin, et tagurpidi osakaaludega indeksit on vaja. Sa pead selle asja ikka ise käsile võtma.
Tundub tõesti nii 🙂 Ja mine hullu tea, ehk isegi kirjutan Blackrock’i või Deutsche’sse endistele koostööpartneritele ja paneme seemne idanema.
Tere
1. Kas see seos kehtib kogu dividendiaristokraatide ja divendikuningate kohta? St, et kui valimit suurendada ja nende viie ettevõtte asemel vaadelda kõiki kuningaid ja aristokraate, kas siis tulemus oleks sama? Kindlasti on ka madala dividenditootlusega ettevõtteid, millel ei ole nii hästi läinud kui Nordsonil ja Hormel Foodsil.
2. Kuidas sobituks selle teooriaga eelnev muster dividendikuningate kohta? Kus näiteks Nordson ja Hormel Foods olid 2010 kuni 2017 näidanud head tootlust ja mustri järgi võiks nende hoog järgmisel aastakümnel aeglustuda. Vastupidine olukord Coca-Cola aktsiaga.
1. See teema/leid on finantsturgudealases empiirilises kirjanduses üpris hästi kaetud. Seepärast valisingi näite tarbeks juhuslikult vaid mõned ettevõtted ja suurema hulga kohta täiendavat analüüsi ise ei teostanud. Kuna küsisid, siis tekkis ka endal huvi, võtsin tunnikese ja arvutasin kõik vajalikud andmed välja vaid dividendikuningate jaoks (aristokraate kaasates oleks läinud liialt ajamahukaks). Tulemuste graafik allpool.
Nagu näha, siis hajuvus on oluliselt suurem, mingid märgid pöördvõrdelisest seosest siiski jäävad. Antud juhul hakkab rolli mängima ka konkreetne ajaperiood – mõõtmist alustame suhteliselt eelmise buumi tipust, aga see tipp saabus eri majandussektorites veidi erineval ajal. LOW ja VVC iseloomustavadki neid hälbimisi kõige paremini ehk siis graafikul vastavalt kõige vasakpoolne ja kõige parempoolne täpike.
2. Esiteks, selle viidatud mustri puhul uurisime vaid kõrgemaid ja madalamaid tootlusi dividendikuningate seas, turu keskmise tootlusega võrreldes sealt mingeid järeldusi teha ei saanud/ei teinud. Seda tasub meeles hoida. Teiseks, eks ta omajagu ikka mõjutab. Ostuhetke valuatsioon on üks väga oluline tulevast kogutootlust mõjutav tegur. Seda saab siis vajadusel kogu indeksi/ETF-i tasandil ka jälgida. Teisisõnu selles sinu poolt viidatud postituses võrdlesin sisuliselt ühe ja sama ettevõtte tootlusnumbreid eri perioodidel, käesolev postitus võrdleb erinevaid ettevõtteid omavahel.
Kui ma õigesti aru saan, siis järjepidevalt alates 2007. aastast investeerides madalama dividenditootlusega kuningatesse(div. tootlus nt. alla 2,6%) oleks tulemus olnud parem kui ETF-il. Ilma, et investor oleks pidanud analüüsima firmade kasvupotentsiaali või ajastama oste(kvartaalsed ostud).
Muidugi on võimatu kindlaks teha, kas samasugune muster jätkub ka tulevikus. Aga niikaua kuni puudub tagurpidi osakaaludega ETF, on passiivsel investoril variant samamoodi toimida üksikaktsiate ostmisega?
Veidi korrigeerin su järeldust. Kui nüüd väga korrektne olla, siis olles 2007. aastal investeerinud tol hetkel alla 2,6% dividendimäära omavatesse dividendikuningatesse oleks olnud tulemus parem kui investeerida üle 2,6% dividendimääraga dividendikuningatesse. Võrdsete osakaaludega investeerimise puhul (iga dividendikuningast ettevõtet osteti sama summa eest) kujunes alla 2,6% ostuhetke dividendimääraga portfelli järgneva 10 aasta tootluseks keskmiselt +12,2%, üle 2,6% dividendimääraga dividendikuningate puhul +9,7%. Jällegi meeldetuletuseks – S&P 500 tootlus üle sama perioodi oli vaid +5,0%.
Seega antud analüüs/simulatsioon kujutab endast olukorda, mil 2007. aastal investeeriti kõnealustesse ettevõtetesse ja jooksvalt reinvesteeriti vaid dividendid. Uue raha regulaarne lisamine neis arvutustes ei kajastu.
Tekkis mõte, et peaks vist väikse koodijupi kirjutama, mis konstrueeriks indeksi selle järgi, mis oli näiteks viimase 10a kogutootlus. (Ja lisaks ehk siis veel divikate olemasolu vmt, kui vaja)
Ei tohiks olla väga keeruline nii kaua, kui numbrid kõik kättesaadavad on. Ja neid peaks saama kasvõi yahoo finance api kaudu kätte, eks?
Miks mitte! Sisendile ehk andmete usaldusväärsusele tasub siis ekstra tähelepanu pöörata. Ennekõike aktsiate jagunemiste ehk split’ide korrektsele kajastamisele. Muidu lähevad paigast ära nii dividendid/dividendimäärad kui ka tootlusnumbrid.
“Adjusted Close” hind jookseb yahoo finance’iga kohe sisse. Neid saab omavahel üks-ühele võrrelda. 🙂
Väga huvitav analüüs, aitäh jagamast! Kas mulle tundub või ongi nii, et ETFide loojad on lähenenud asjale lühiajalise kasu teenimise vaatepunktist? Loome kõige atraktiivsema tootlusega dividendi ETFi ja küll siis ostavad. Korraliku ETFi loomisel on miinus muidugi see, et vähesed tahavad seda oma tarkusest osta ja siis peab investoreid harima hakkama (paludes neil lugeda läbi vähemalt sama pikk artikkel, kui see siin).
Rõõm kuulda, et oli huvitav lugemine.
ETF-ide loojatele ma siinkohal siiski näpuga ei näitaks ja midagi süüks ei paneks. Luuakse/toodetakse ju ikkagi seda, mille osas nõudlust on. Antud juhul tulebki aru saada, et dividendifookusega ETF-ide poole vaatavad valdavalt sellised investorid, kes soovivad jooksvat rahavoogu (current income) ehk üldiselt pensionieas ja oma aastatega kogutud finantsvaradest elatuvad investorid. Ja selliste investorite jaoks on: 1) kõrgem jooksev dividendimäär parem kui madalam (ja seega atraktiivsem) 2) investeeringu turuväärtus enam nõnda suurt rolli ei mängi (rikkuse ülesehitamise faasist on jõutud pigem rikkuse säilitamise faasi).
Kuna meiesugustele investoritele, kes me oleme tegelikult alles rikkuse ülesehitamise faasis, on pigem oluline ju kogutootlus, tasubki dividendifookusega ETF-e oma portfelli valides teha väike reaalsuskontroll, kas leitud instrument ka tegelikult meie investeerimiseesmärgile parimal võimalikul moel vastab või mitte.
Tere,
Väga huvitav analüüs. Selle valguses oleks huvitav teada, kas te teate mõnda konkreetset dividenditootlusele suunatud ETF-i, mille koostamisstrateegia oleks sellest vaatepunktist mõistlikum?
Ise olen näiteks vaadanud USA firmasid koondavat ETF-i VYM (Vanguard High Dividend Yield Index Fund). Kui õigesti aru saan, siis reastatakse seal esiteks USA börsifirmad järneva 12-kuu dividenditootluse prognoosi järgi, selle tabeli pooled firmad alumisest otsast visatakse ära, ning ETF-i koosseisu võetakse allesjäänud firmad turukapitalisatsiooni osakaalude järgi. Tõsi, ära visatakse küll firmad, mis üldse dividendi veel ei maksa, samas allesjäänud firmade osakaalu ETF-is määrab turukapitalisatsioon, mitte dividenditootlus. Tundub vist nagu mõistlik kompromiss?
Ega ongi raske neid erakordselt häid välja tuua. Nagu kirjutasin, siis mured ja kitsaskohad kipuvad end avaldama aja jooksul.
VYM osas oled õigesti aru saanud. Turukapitalisatsiooniga kaalumisel on sellistel puhkudel muidugi ka omad kitsaskohad, millest tuleb teadlik olla. Näiteks selles samas VYM-is moodustavad 10 suurimat positsiooni koguni 32% ETF-i mahust.
Tervitus ! Väga asjalik ja sisuline artikkel, kohustuslik lugemine kõigile, kes selle maailma köögipoolega pole kursis. Aitäh !
Küsimus ka – hakkasin huvi pärast otsima ja lugema, milliseid kaalumismeetodeid fondid kasutavad. Ja peab tunnistama, et päris keeruline oli nende sadade lehekülgede seast üheselt arusaada, kes kuidas mida arvutab. Millegipärast meenuvad kohe klassikalised panga ja kindlustusfirmade lepingud 🙂 . Kas selles suhtes on ka mõni hea abimees netis olemas, mis aitaks erinevate fondide alusvara kujunemise põhimõtteid kiiresti leida ja mõista ? Või tuleb ikka ükshaaval iga fond ettevõtta, sh ühe fondipakkuja erinevad fondid ei pruugi olla samadel alustel koostatud ?! Ette tänades !
Rõõm kuulda, et meeldis!
Tõsi, ühe ja sama fondivalitseja erinevad ETF-id võivad kasutada erinevaid kaalumismeetodeid. Kõige lihtsam ja kiirem viis kaalumismeetodi teada saamiseks on otsingumootoris otsida ETF-i alusindeksi nime ja lisada sellele “fact sheet“. See viib üldjuhul indeksi faktileheni (infoleheni), kus kaalumismeetod on kenasti ja nähtavalt välja toodud – tavaliselt termini “weighting method” järel.
Tere
Mida arvate kasvavatele dividendidele suunatud ETF-idest (dividend growth ETF)? Nagu näiteks Vanguard Dividend Appreciation ETF(VIG).
http://seekingalpha.com/article/3975843-best-dividend-growth-etf
Mõne allika kohaselt on nende mainitud ETF-ide tootlused ja dividendide kasv madalam võrreldes tavaliste kõrge dividendi fondidega (high-yield ETF).
Ma üldiselt ei kommenteeri ega avalda arvamust mõne konkreetse küsitud instrumendi osas – eks nägemusi on seinast seina, teiste arvamusavaldusi võib ju küll lugeda, kuid oma analüüsitöö peab igaüks siiski ise ära tegema. Kui sind huvitab antud ETF-i dividendimaksete ja kogutootluse võrdlus mõne kõrget dividendimäära püüdva ETF-iga, siis korja aga dividendimaksed Exceli tabelisse kokku, võrdle ja uuri ning nõnda selgubki tõde. Samuti võrdle ise eri ETF-ide kogutootlusi, eelistatavalt üle võimalikult pika perioodi ja kasutades erinevaid ajahorisonte.
Tere
Tegelikult ei olnud küsimus ainult ühe ETFi kohta. Osad ETFid liigitavad ennast dividendide kasvule orienteerituks ja lihtsalt tundsin huvi, kas Te olete seda liiki fondidega kursis. Tänan vastuse eest, uurin natukene.
Jah, ikka olen kursis. Ka dividendide kasvule orienteeritud ETF-idega kipub olema sama häda, et fondi kaasatakse vaid kõrgeima dividendimääraga aktsiad. Nõnda toimivad näiteks kõik dividendiaristokraatide ETF-id.