Analüüsitulemuste suhtelisusest ETF-ide näitel

Need, kes on käesolevas blogis ehk veidi tihedamad külalised, on tõenäoliselt tähele pannud, et rõhutan üpris sageli vajadust igaühel endal analüüsitöö ära teha. Ei ole võimalik püstitada ei pädevat investeerimisteesi ega tegelikult teha ka hästiinformeeritud investeerimisotsust kui nii-öelda kodutöö on tegemata. Üldjuhul tähendab see pöördumist andmete algallikate juurde. Ettevõtete puhul nende majandusaasta aruannete ja mineviku finantsaruannete, ETF-ide puhul indeksi ja ETF-i enda hinna ning dividendistatistika juurde. Käesolevaga soovingi näitlikustada iseseisva analüüsitöö vajalikkust. Ja samas ka analüüsimise kui sellise subjektiivsust/suhtelisust.

Kõrge dividendimääraga aktsiate head tootlusnumbrid

Mõni aeg tagasi viitas lugeja Gert kommentaarides ühele Seeking Alpha portaalis avaldatud analüüsile. Analüüsi tulemuste kohaselt näitasid kasvavate dividendidega ettevõtetesse investeerivad ETF-id üpris nigelaid dividendimaksete kasvumäärasid. Seda nii võrreldes turu keskmisega (S&P 500 ETF-iga) kui ka võrreldes kõrge ostuhetke dividendimääraga aktsiatele fokusseerunud ETF-idega (high dividend yield ETFs). Ka võrdlustabelites välja toodud kogutootluse numbrid (vaata kõrvalolevat pilti) näitasid pigem kõrge ostuhetke dividendimääraga aktsiatesse investeerivate ETF-ide paremust. Analüüsi tarbeks oli kasutatud kuni viimase 5 aasta andmeid.

Ajalooliste andmete analüüsimine ja aegrea pikkus

Olen korduvalt rõhutanud ajalooliste andmete analüüsimisel kasutatava aegrea pikkuse olulisust. Teisisõnu ei tohiks finantsturgude mineviku arenguid vaadates teha kaugeleulatuvaid järeldusi vähem kui 10 aasta pikkuse ajaloo pealt, pigem isegi 20-25 aastase andmerea pealt. Põhjuseks on siin esmajoones üldine majandustsükkel ja selle keskmine pikkus. Pikaajalisel investoril tasub oma investeerimisideid analüüsides vaadata ikka vähemalt nõnda palju ajas tagasi, et sisse jääks üks täispikk majandustsükkel oma tõusude ja mõõnade, buumide ja krahhidega. Veelgi parem kui saame ajas tagasi vaadata üle viimase 2-3 majandustsükli. Iga majanduslanguse faas (ja ka aktsiaturgude langusfaas) on siiski veidi omanäoline ja seepärast saame paari-kolme kriisi võrdlemisest väärtuslikku infot.

Kolme strateegia võrdlus – kasvavad dividendid, kõrge ostuhetke dividendimäär ja turuindeks

Just aegrea pikkusest lähtuvalt korjasingi eelviidatud artiklist välja kolm kõige pikema ajalooga ja samas erinevatel põhimõtetel koostatud ETF-i. Esiteks võtame vaatluse alla laialdaselt USA aktsiaturu võrdlusindeksiks peetava S&P 500 indeksit järgiva SPDR® S&P 500 ETF-i (kauplemissümbol SPY). Teine ETF selles valikus esindab kasvavate dividendidega ettevõtetesse raha paigutamise strateegiat (dividend growth investing). Seda esindab Vanguard Dividend Appreciation ETF (VIG). Kolmandana kaasame võrdlusesse kõrge ostuhetke dividendimääraga aktsiatesse raha paigutava ETF-i – PowerShares High Yield Equity Dividend Achievers Portfolio ETF (PEY).

Sellest kolmikust kõige noorem ETF on VIG, mis loodi 2006. aasta mais. Seega saame tootlusnumbrite võrdlemiseks kasutada veidi vähem kui 11 aasta andmeid, kuhu jääb sisse ka üks majandus- ja aktsiaturgude langusfaas. Dividendilaekumiste võrdlemist saame alustada alates 2007. aastast – mõistlik on aluseks võtta kogu kalendriaasta jooksul laekunud dividenditulu. Peamiselt seetõttu, et vaatlusaluse kolme ETF-i dividendimaksete sagedus ja ajastus on erinevad. Nõnda toimides on erinevad ETF-id kenasti omavahel võrreldavad. Alustamegi dividendimaksete statistikaga. Andmed pärinevad ETF-ide endi kodulehtedelt, enamasti on need leitavad sektsioonist “distributions“.

Dividendimaksete analüüs

Ka eelviidatud artiklis oli kõigi kõnealuste ETF-ide kohta välja arvutatud nende dividendimaksete kasvumäär. Mõõtes dividendimaksete kasvu üle viimase kolme kalendriaasta näeme, et 2013. aastaga võrreldes on dividendimakse ühe aktsia/osaku kohta kõige enam kasvanud kõrget ostuhetke dividendimäära püüdma mineval PowerShares High Yield Equity Dividend Achievers Portfolio ETF-il (+36%). Sellele järgneb VIG +32% kasvuga ja siis SPY +30% kasvuga. Mõõtes dividendimaksete kasvu iga ETF-i puhul üle viimase 5 aasta, on kõige kiiremat omanikutulu kasvu näidanud SPY (+80%), millele järgnevad VIG (+56%) ja seejärel PEY (+54%).

Vaadates ülaltoodud numbreid ükskõik, kas nii või naa, VIG ehk dividendimaksete kasvule orienteeritud ETF ei paista siinkohal kuigi heas valguses. Seepärast pole ka ime, et kasvavate dividendimkasetega ettevõtetele panustamise strateegia mõistlikkus satub küsimärgi alla. Siiski, mahajäämusel on siinkohal päris lihtne põhjus. Nimelt langesid viimase majanduslanguse episoodi ajal nii SPY kui ka PEY dividendimaksed üpris oluliselt. Kui VIG-i dividend aktsia kohta langes 2009. aastal 2008. aastaga võrreldes ligikaudu -5%, siis SPY dividendimaksete kärped jätkusid ka veel 2010. aastal ja languseks kujunes kahe aasta peale kokku ligikaudu -20%. PEY puhul venis dividendimaksete kärpimine veelgi pikemaks – dividendimaksed langesid võrreldes möödunud aastaga nii 2008., 2009., 2010. kui ka 2011. aastal. Kokku kujunes dividendimaksete languseks ligi -48%. Seega on SPY ja PEY puhul eelnevates arvutustest kasutatud kasvu baas üpris madal ja kõrgemad kasvumäärad seeläbi kergemad tulema.

Dividendimaksete võrdlus läbi majandustsükli

Kujutame nüüd ette, et ostsime kõiki kolme ETF-i 2006. aasta lõpus just täpselt nõnda palju, et neist kõigist laekus 2007. aastal dividendituluna võrdselt 1 USD. Seega normaliseerides kolme kõnealuse ETF-i dividendimaksed 1 dollari tasemele aastal 2007, saame kenasti luua võrdleva dividendimaksete graafiku. S&P 500 indeksit järgiv SPY maksis 2016. aastal dividendituluna sellisel juhul 1,63 dollarit. Seega on meie dividenditulu kasv 10 aasta taguse ajaga võrreldes sellest ETF-ist täna ligi 63% kõrgem. VIG-ist laekus meile antud näite puhul 2,09 dollarit. Seega VIG-ist laekunud dividenditulu on 10 aastaga kasvanud ligi +109% ehk rohkem kui kahekordistunud. Mida on teinud kõrget ostuhetke dividendimäära püüdma läinud PEY dividendimaksed? Kui 2007. aastal laekus meile PEY-st 1 dollar dividenditulu, siis 2016. aastal vaid 0,81 dollarit. Seega PEY dividenditulu on 10 aastaga hoopis ligi -19% langenud. Veelgi enam, nagu alltoodud graafikult näha, ei ole PEY poolt makstav dividenditulu kriisieelsele tasemele vahepeal jõudnudki.

Seega juhul kui me soetasime 2006. aasta lõpus PEY aktsiaid (ostuhetke dividendimääraks oli toona 4%), siis täna, 10 aastat hiljem on meie ostuhetke soetushinda arvesse võttev dividenditootlus (yield on cost) hoopis langenud – 4,0% dividenditootlusest on alles jäänud vaid 3,2% dividenditootlus. SPY puhul oli dividenditootlus toona ligikaudu 2,0%. Kuna tänaseks on SPY poolt makstavad dividendid kasvanud ligi 63%, siis on tänaseks saanud sellest ligi 3,3% ostuhetke hinda arvesse võttev dividenditootlus (yield on cost). VIG puhul oli 2006. aasta lõpus dividenditootlus ligi 1,7%. Arvestades +209% dividendimaksete kasvu üle viimase 10 aasta, on sellest tänaseks saanud ligi 3,5% ostuhetke hinda arvesse võttev dividenditootlus.

Teisisõnu 10 aastat tagasi PEY kauplemissümbolit kandvasse ETF-i investeeritud 10 000 dollarit, toob täna dividendituluna sisse 320 dollarit. 2007. aastal tõi PEY dividendidena sisse 400 dollarit. 10 000 toona SPY-sse investeeritud dollarit toob täna omanikutuluna sisse 330 dollarit (2007. aastal 200 dollarit) ja VIG-i investeeritud sama summa 345 dollarit (2007. aastal 165 dollarit). Dividende antud näite arvutuste korral igal aastal reinvesteeritud ei ole ehk arvutused on tehtud vaid esialgse investeeringu pealt.

Seega kuigi paari viimase aasta numbritele baseerudes paistab esmapilgul PEY olevat see kõige atraktviisem ETF, kõrge tootlus ja kiire dividendimaksete kasv, siis pikaajalise osta-hoia tüüpi investori seisukohast vaadatuna on pilt hoopis teine. 2007. aastal teiste ETF-idega võrreldes väga atraktiivset dividendimäära pakkunud PEY maksab täna ligi 19% vähem dividende. Võttes arvesse nüüd ka viimase 10 aasta USA inflatsiooni, on PEY-st saadava dividendivoo ostujõud 10 aastaga langenud ligi 40%.

Kogutootluste võrdlus

Kuigi pikaajalise dividendivoogu taotleva investori jaoks on ennekõike oluline oma investeeringutest saadav rahavoog, siis kogutootlusest ei tasu siiski täiesti mööda vaadata. Seepärast uurime järgmiseks kolme kõnealuse ETF-i, SPY, VIG-i ja PEY, kogutootluse numbreid üle võimalikult pika perioodi. Kõige noorem ETF on neist kolmest VIG, mis loodi 2006. aasta mais. Seega saamegi tootlus- ja riskikarakteristikuid mõõta ning võrrelda alates sellest ajast. Alljärgneval graafikul on välja toodud kõnealuse kolme ETF-i kogutootlus alates 2006. aasta mai algusest.

Näeme, et SPY (ehk turg keskmiselt) ja VIG on liikunud läbi kogu selle aja suhteliselt sarnasest taktis. Ka kogutootluse numbrid on praktiliselt samad, +123,7% ja +125,6% (keskmised aastased kogutootluse numbrid vastavalt +7,7% ja +7,8%). PEY on oma investoritele selle veidi vähem kui 11 aasta jooksul pakkunud turu keskmisest (SPY-st) pea 40% madalamat kogutootlust. Teisisõnu on PEY kogutootluse numbriks +76,8% (keskmiseks aastaseks kogutootluseks +5,4%). Uurides nende kolme ETF-i hinnakõikumise ulatuse vahemikke (volatiilsust), näeme, et kõige väiksema hinnakõikumise ulatusega on VIG (17%), millele järgneb SPY (20%) ja seejärel PEY (25%).

Riskikarakteristikutest meeldib mulle volatiilsusest veelgi enam vaadata tipust põhjani langusgraafikuid ehk niinimetatud maximum drawdown graafikuid. Alltoodud graafikult näeme, et kui PEY investori jaoks oli suurim tipust põhjani langus ligi -73%, siis SPY investor pääses -55% ja VIG-i raha paigutanud investor -47% langusega.

Lisaks eeltoodule saab maximum drawdown graafikutelt välja lugeda veel üht-teist. Näiteks SPY ja VIG hinnad saavutasid viimase majanduskriisieelse kõrgtaseme umbes 2007. aasta sügisel. Juhul kui me investorina sattusime VIG-i ostma just sellel kõige ebasobivamal hetkel (täpselt tipust), siis pidime uuesti omadega nulli jõudmiseks ootama kuni 2011. aasta kevadsuveni. Teisisõnu juhul kui ajastasime oma ostu kõige kehvemal võimalikul viisil, pidime läbi kogu majanduslanguse episoodi sõites ootama nulli jõudmiseks ligikaudu 3,5 aastat. SPY investorid pidid kannatama aastajagu pikemalt ehk ligikaudu neli ja pool aastat. Viimase buumi tipus PEY-d soetanud investor pidi uuesti nulli jõudmiseks ootama aga hoopis kuni 2015. aasta kevadeni. Lisaks näeme ülaltoodud graafikult, et PEY tegi oma kriisieelse hinnatipu hoopis varem ehk 2007. aasta alul. Seega pidi PEY investor tipust ostes ootama isegi üle 8 aasta, et taas oma investeeringuga nulli jõuda. Kuna tegu on kogutootluse graafikutega, siis eelneva puhul on arvesse võetud nii jooksvad dividendimaksed kui ka ETF-ide hinnaliikumised.

Kokkuvõtteks

Kogu eelneva eesmärk ei olnud nüüd demonstreerida ühe või teise ETF-i ülimuslikkust või paremust. Pigem oli kogu kirjatüki puhul soov illustreerida, et analüüsid on alati subjektiivsed, suhtelised ja järeldused võivad muutuda nii kasutatud andmetest, andmerea pikkusest kui ka analüüsimetoodikast sõltuvalt. Oluline ongi see, et iga investor alati ise kõik vajaliku enda jaoks läbi arvutab ja lahti mõtestab. Teiste analüüse ja arvamusi võib küll lugeda, kuid nende pealt oma investeerimisotsuseid teha on üpris lühinägelik.

Ja alati sõltuvad nii valitud analüüsimeetod kui ka tehtavad järeldused palju ka investeerimisstrateegiast. Oma olemuselt pigem pikaajalise investorina kasutan alati võimaluse korral pikki ajaloolisi andmeridu, mõõdan hinnadünaamikaid üle majandustsüklite ja nii edasi ja nii edasi. Seega tulevad sellisel puhul analüüsist nii-öelda võitjatena välja just laiapõhjalised turuindeksid ja dividendikasvule orienteeritud strateegiad. Samas kauplejahingega taktikalisi positsioone võttev investor oleks viimase paari-kolme aasta perspektiivis hoopis rohkem kasu lõiganud kui olekski mõned aastad tagasi panustanud kõrge dividendimääraga aktsiatele ehk soetanud PEY kauplemissümbolit kandvat ETF-i. Kõik, näete, on ikkagi suhteline.