Aprilli dividenditulu ja ettevõtete aastaraamatutest

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Elektroonilised versus paberkandjal aastaraamatud

Kirjutasin mõni aeg tagasi postituse sellest, kuidas välismaakleri kontole ostetud ETF-i kohta saabus ühel heal päeval mu postkasti fondi lühiprospekt. Ja ka sellest, kuidas paberkandjal kogu seda infot sirvides tundusid asjad kuidagi palju selgemad ning arusaadavamad. Viimaste nädalate jooksul olen seda kogenud üha uuesti ja uuesti sirvides postiga saabunud minu portfelli kuuluvate ettevõtete aastaraamatuid. Kuidas neid endale tellida saab? Ja mida ma sellest õppinud olen? Kohe kõigest lähemalt.

Kuidas tellida endale paberkandjal aastaraamatuid?

Alustame sellest, kuidas tellida endale koju portfellis olevate ettevõtete aastaraamatuid/aastaaruandeid. Mina kasutan maaklerina Lynx’i, kes oma süsteemidega istub põhimõtteliselt Interactive Brokers’i otsas. Esmalt rõhutan veelkord üle, et järgnevalt kirjeldatud viisil saab tellida aruandeid vaid portfellis juba olemasolevate ettevõtete kohta.

Protseduur ise on lihtne. Korralise aktsionäride koosoleku kuupäeva lähenemisel saadab maakler (antud juhul Interactive Brokers) sinu poolt konto avamisel sisestatud postiaadressile kirja. Ümbrikus on teade aktsionäride üldkoosoleku tarbeks kokku pandud materjalide kättesaadavuse kohta. Kõrvaltoodud pildil on näha minu postkasti saabunud vastavasisuline teade Johnson & Johnson nimelise ettevõtte kohta.

Edasi tuleb minna lihtsalt veebiaadressile investorelections.com/ibus, sisestada kirjas välja toodud kontrollkood (control number) ja valida sobilik materjalide edastamise viisi eelistus sektsioonist Future Delivery Preferences. Antud juhul siis valik number kaks ehk Option 2. Paper Meeting Materials.

Nõnda lihtsalt ongi käesoleva aasta ja ka järgnevate aastate aktsionäride üldkoosoleku materjalid endale kodusele postiaadressile tellitud. Üldkoosoleku materjalid sisaldavad tavaliselt aastaaruannet/aastaraamatut ja spetsiaalselt aktsionäride koosoleku tarbeks kokku pandud materjalipakki. Viimane hõlmab endas enamasti koosolekul hääletamisele tulevate küsimumuste loetelu, lühikokkuvõtet majandusaasta tulemustest, abimaterjale uute juhtkonna liikmete valimiseks, põhjalikku infot juhtkonna tasustamise põhimõtetest ja vastavasisulist ettepanekut järgmiseks perioodiks, audiitori kinnitamise ettepanekut jmt. Mainin ka veel ära, et vähemalt Interactive Brokers selle teenuse eest mingit lisatasu ei kasseeri ehk siis paberkandjal materjalide tellimine omale koju on tasuta.

Miks on paberkandjal aruanded head?

Asjade kokkusattumiste tõttu juhtus nii, et ühel hetkel oli mul köögilaual virnas kuue erineva ettevõtte aastaraamatud. Esmalt niisama lehitsedes ja valikuliselt siit-sealt lugedes sain juba kohe aru kui erinevate ettevõtetega tegu on. Ei, mitte tegevusharu või äri mõttes, vaid ärikultuuri mõttes. Üks kirjeldab pikalt, põhjalikult ja detailselt iga väikseimatki ärilist arengut ja saavutust, kordaminekut ja altminekut, samas kui teine rõhutab pikki traditsioone, aktsionärisõbralikkust ja maalib hoopis suurema ning mitmetahulisema pildi. Ei saa öelda, et üks viis ja lähenemine on parem kui teine, aga teatud tunnetuslik ja suhtumise muutus hakkab vaikselt maad võtma küll. Paljuski seepärast, et erinevaid ettevõtteid oli nõnda lihtne võrrelda – korraga laual kuue täiesti erineva firma aastaraamatud.

Mida siis veel tähele panin? Ühena järgmistest aspektidest täheldasin sedasama aktsionärisõbralikkust. Või siis selle puudumist. Täpsemalt öeldes ühe ettevõtte puhul sõbralikkust, teise puhul jahedust, et mitte öelda ükskõiksust. Ja ometigi on mõlema näol tegu pikalt dividende (ja ka kasvavaid dividende) maksnud ettevõtetega. Kui ettevõtte A puhul leidsin viiteid dividendimaksete olulisusele ja pühendumusele omanikutulu jätkuvalt jagada juba esimestelt lehekülgedelt, siis ettevõtte B puhul lappasin ikka mitukümmend lehekülge enne kui esmakordselt leidis mainimist fakt, et möödunud aastal maksti nii ja nii palju dividende. Ja sellega antud lõik ka piirdus. Lihtsalt fakti nentimine. Ei mingit pühendumust, detailsemat dividendipoliitika selgitamist ega muud sarnast. Nüüd oli aeg endale veidi näppu vibutada. Tundub, et millalgi selle ettevõtte kohta checklist’i täites ja analüüsi tehes olin dividendipoliitika sektsioonist üle libisenud. Tõenäoliselt arvates, et üle 20 aasta pikkune dividendimaksete tõstmine on juba iseenesest piisavalt hea. Paberkandjal kõnealust aruannet uurides ja omades vahetut võrdlusbaasi jäi kuidagi eriti teravalt see dividendide maksmise leige käsitlus silma. Samuti äri tehniliste detailide kajastamise lembus (mis mõnikord on hea, aga enamasti siiski liialt kuiv ja suure pildi nägemise, lihtsustamise ning üldistamise võime/soovi puudust näitav).

Ühesõnaga just see erinevate paberkandjal aruannete lehitsemine ja lappamine aitas mul hoopis paremini aru saada, kuhu ma siis oma raha reaalselt paigutanud olin. Kuigi kõigi nende kuue ettevõtte kohta oli mul eelnevalt kenasti investeerimistees koostatud, analüüs tehtud ja ostueelne checklist täidetud (ühe puhul siis puudulikult nagu välja tuli), siis neid aastaraamatuid kõrvutades avanesid justkui uued dimensioonid. Ennekõike tekkis tung värske info lisandudes senised investeerimisteesid uuesti üksipulgi läbi töötada. Ja just seda sai ka tehtud.

Positiivsed näited

Ühe ettevõtte puhul soovin küll mõningaid konkreetseid tähelepanekuid välja tuua. Järgnev ei ole nüüd kohe kindlasti investeerimissoovitus, pigem jagan lihtsalt positiivseid, et mitte öelda kohati üllatuslikke leide aastaraamatu tekstidest. Eks inimesed on erinevad ja seepärast ka eelistused. Mulle lihtsalt kohe meeldivad professionaalselt tehtud asjad, hästi struktureeritud ja hoolikalt läbi mõeldud sügavamõttelised tekstid ning konkreetsus nii minevikus toimunust kui tulevikuplaanidest rääkides.

Ühesõnaga seekordne nii-öelda kiidulaul on Johnson & Johnson nimelise ettevõtte suunal. Alustuseks vaid aktsionäride pöördumise kohta märkusi välja tuues saan öelda, et mulle meeldis konkreetsus kapitali kasutamise ja tooteportfelli haldamise poolel. Näiteks kirjutas ettevõte, et oma tooteportfelli arendamisel ja kujundamisel fokusseeritakse vaid nendele suundadele, kus arvatakse end suutvat lahendada kõige olulisemaid meditsiinilisi probleeme ja kriitiliseimat tarbijate nõudlust. Lisaks mitmete niššitooteid pakkuvate konkurentide ülesostmisele loobuti optimaalse, kasumliku ja kasvupotentsiaali omava tooteportfelli kujundamise huvides 8 erinevast senisest tootesuunast.

Finantseesmärkidest on mulle kui investorile igati meelepärane strateegiline eesmärk kasvatada käivet orgaaniliselt (ehk ilma ülevõtmisi arvesse võtmata) turu keskmisest kiiremini ja kasumit kiiremini kui müügikäivet. Kapitali allokeerimise plaan ja tegevuskava toob naeratuse näole vist küll igale dividendiinvestorile. Pärast arenduskulude katmist ja investeeringuid tulevasesse kasvu, saavad järgmisena põhitegevuse rahavoost ja kasumist osa aktsionärid. Teisisõnu prioriteet number üks vaba rahavoo jagamisel on dividendimaksetel. Sellele järgnevad aktsionäride jaoks väärtust loovad ülevõtmised (acquisitions), millele omakorda vaba raha üle jäädes oma aktsiate tagasiostud (share repurchases).

Lõpetuseks rõhutakse aktsionäridele suunatud pöördumises ka veel pehmetele väärtustele. Selles ei ole tänapäeval enam midagi uut. Ja paljudel juhtudel on see lihtsalt võib-olla ainult poos. Või juba ka norm. Aga ikkagi on tore lugeda kui nõnda oskuslikult on kirja pandud näiteks järgmine sügavamõtteline lõik.

“One of the teachings from our wellness business is the importance of mindfulness and resilience; and one way to achieve this is through the practice of gratitude.”

Aprilli dividenditulu

Nüüd möödunud kuu dividenditulu juurde. Aprill oli taas selline kuu, mil omanikutulu laekus päris paljudest väärtpaberitest – kokku maksid dividende 7 ETF-i ja 7 üksikaktsiat. Erakordne oli aprill ehk seetõttu, et nõnda mitmes eri valuutas ei ole ma dividenditulu varem veel saanud. Kontole jõudsid kuu jooksul nii eurod, USA dollarid, Austraalia dollarid, Suurbritannia naelsterlingid kui ka Šveitsi frangid. Nende viimaste osas, pean tunnistama, olid tunded kahetised. Kui nii Austraalia kui USA dollarites ja ka Suurbritannia naelsterlingites on mul portfellis positsioone ja vaatlusnimekirjas ka väärtpabereid, mida ajapikku soovin juurde lisada, siis frangid laekusid kontole investeeringu eest, mis tegelikult sai tehtud eurodes.

Ja nüüd ongi dilemma – kuna CHF-is denomineeritud väärtpabereid ma osta ei plaani, siis võiks ju selle raha vahetada näiteks eurodeks. Ja nõnda saaks laekunud dividenditulu uuesti raha teenima panna kaasates selle summa järgmisesse ostutehingusse. Samas nende laekunud 25 frangi eurodeks ümber vahetamine läheb maksma umbes 4 franki ehk ligi 16% vahetatavast summast. Lisaks ei tasu siinkohal unustada ka dividendide tulumaksu määra, mille Šveitsi maksuamet automaatselt kinni pidas.

Näitlikustamaks kui oluline on nii maksu- kui ka kuluefektiivne tegutsemine, käin konkreetsed numbrid siinkohal üle. Kõnealune väärtpaber deklareeris oma dividendimakseks just nõnda palju, et arvestades minu omanduses olevate aktsiate arvu, ootas mind ees ligi 39 frangi suurune dividendimakse. Alustuseks pidas Šveitsi riik sellelt kinni 35% tulumaksu. Seega minu kontole jõudis reaalselt veidi enam kui 25 CHF-i. Avastanud nüüd, et mul ei ole nende frankidega suurt miskit peale hakata, kulutaksin nende 25 frangi eurodeks konverteerimisele täiendavalt 4 franki. See tähendab, et reaalselt saaksin reinvesteerida umbes 21 frangi väärtuses eurosid. Võttes arvesse, et esialgselt deklareeritud brutodividenditulu oli 39 franki, reinvesteerida saan 21 frangi ulatuses, siis sisuliselt kadus kogu selles vahepealses protsessis rohkem kui 46% omanikutulust. Seega üpris mõistlikuna tundunud 3,3% bruto dividendimäärast jäi reaalselt alles ligi 1,7% tegelik neto dividendimäär.

Pärast selliseid arvutusi ja tõdemust jäi üle vaid pead vangutada. Jah, ma olin leidnud atraktiivse investeerimisobjekti (mis kauples eurodes). Jah, ma olin teinud vajaliku analüüsitöö ja kõik klappis. Jah, ka atraktiivne sisenemishetk oli saabunud. Kuid unustasin mõelda sammukese ette – mida ma hakkan peale nende pisikeste frankides laekuvate summadega? Seega antud investeeringu puhul võib liitintressi maagiast ja kõikvõimsusest vaid unistada. Lihtsalt liialt ebaefektiivne on kogu see reinvesteerimise protsess.

Igatahes viies erinevas valuutas kuu jooksul laekunud dividendinumbrid eurodesse ümber lüües kujunes aprilli dividendituluks 405 eurot. Möödunud aastal ulatus aprilli dividenditulu 102 euroni, aasta varem ehk 2015. aastal 74 euroni. Valdav enamus dividendide kasvust tuli uute, aastas korra või kaks dividende maksvate peamiselt Euroopa ettevõtete lisamisest portfelli.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu. Aprilli lõpu seisuga on kontole laekunud ligikaudu 33% käesolevaks aastaks prognoositud dividenditulust.