Dividendiaktsiatesse investeerimise põhimõisted – III osa

Jätkame dividendiaktsiatesse ja dividende maksvatesse börsil kaubeldavatesse fondidesse investeerimisel vajalike põhimõistetega. Möödunud korral olid vaatluse all erinevad dividendimaksetega seotud aspektid – makse sagedus, väljamakse valuuta ja muu taoline. Enne seda, postitustesarja esimeses osas, sai keskendutud erinevatele dividendimaksetega seotud kuupäevadele. Sedakorda on fookuses selline suhtarv nagu dividendimäär.

Maksustamine

Enne veel kui liigun jutuga käesoleva postituse põhiteema juurde, vaatame kiiresti üle maksustamise teema. See on edaspidiste terminite ja arvutuste puhul praktilises mõttes igati vajalik. Eelkõige ikka seetõttu, et me investoritena võrdleks oma analüüsi tehes võrreldavaid.

Valdaval enamusel juhtudest deklareerivad ettevõtted dividendi brutodividendi maksena. See tähendab, et välja kuulutatud dividendimakselt a) peetakse selle välja maksmisel automaatselt tulumaks kinni või b) tuleb tulumaks ära maksta investoril endal. Erandiks on siinkohal näiteks Eesti, kus deklareeritaksegi juba netodividendi makse ehk see summa, mis jõuab lõpuks Eesti residendist investori kontole. Ettevõtte jaoks on dividendimakse tegemisel reaalne kulu suurem, sest lisandub tulumaksu tasumise kohustus.

Dividendimaksete valguses on ehk kõige olulisem teada eri riikides registreeritud ettevõtetele/väärtpaberitele rakenduvaid tulumaksumäärasid. Ülevaate erinevate riikide ettevõtete poolt välja makstud omanikutulule seal riigis rakenduvatest tulumaksumääradest annab juuresolev tabel[1].

Rakenduvaid maksumäärasid on vaja teada näiteks kasvõi selleks, et võrrelda võrreldavaid ehk siis võrrelda maksudejärgset neto dividenditulu. Veidi terminitega juba ette rutates saan näitena siinkohal tuua kaks suurt energiafirmat. USA ettevõte Chevron Corporation maksab dividende 1,08 dollarit kvartalis. Olles täitnud ära USA maksudeklaratsiooni vormi, peetakse Eesti residendist investori puhul kinni 15% tulumaksu. See tähendab, et aasta baasile viiduna jõuab investorina meie kontole 4 x 1,08 x 0,85 = 3,672 dollarit. Chevroni aktsia hind on hetkel ligikaudu 106 dollarit, mis teeb neto dividendimääraks 3,46%. Prantsusmaa energiagigant Total S.A. on viimase 12 kuu jooksul deklareerinud dividendimakseid kokku 2,45 euro ulatuses. Nagu tabelist näeme, kehtib Prantsusmaa ettevõtetele 30% dividendide tulumaksumäär. See tähendab, et deklareeritud 2,45 euro suurusest dividendist jõuab lõpuks omanikutuluna investori kontole 2,45 x 0,7 = 1,715 eurot. Arvestades ettevõtte aktsia hinda (48 eurot), kujuneb neto dividendimääraks 3,57%.

Seega Chevron’i ja Total’i aktsiate puhul on neto dividendimäärad üpris sarnased – ligikaudu 3,5%. Juhul kui me oleks võrrelnud aga dividendimäärasid maksueelseid andmeid ehk bruto dividendi kasutades, oleksid käärid olnud märksa suuremad ja dividendivoogu taotleva investori jaoks tundunuks Total’i aktsia palju atraktiivsem. Maksueelsed dividendimäärad on nimelt järgmised: Chevron Corporation 4,07% ja Total S.A. 5,10%.

Maksustamise teemadest olen pisut põhjalikumalt kirjutanud näiteks selles postituses ja ETF-ide tulu maksustamisest selles postituses.

Dividendimäär ja selle tõlgendamine

Nüüd seekordse põhiteema, dividendimäära, juurde. Eesti keeles on kasutusel nii terminid dividendimäär kui ka dividenditootlus. Inglisekeelne vaste neile on sama – dividend yield. Nii inglisekeelne sõna yield kui ka eestikeelsed sõnad määr ja tootlus viitavad sellele, et tegu on suhtarvuga.

Sama lugu on näiteks ka terminiga intressimäär. Intressimäär on sisuliselt intressituluna makstava rahavoo suhe algselt kokku lepitud summasse (hoiuse või laenu põhisummasse). Dividendimääraga on sarnane lugu. Ühelt poolt on meil kas minevikuline või ennustatav dividendimakse ja teisalt summa, mis on tarvis investeerida, et see dividendimakse meile laekuks. Seega ühe aktsia tasandil vaadatuna on dividendimäär dividendimakse suhe aktsia hinda.

Dividendimäär = dividendimakse aktsia kohta / aktsia hind

See, millist dividendimakset ja millist aktsia hinda me kasutame, võib erineda. Ja sõltub paljuski sellest, mida me soovime arvutada.

Kõige enamlevinud viis dividendimäära arvutamiseks on võtta viimase 12 kuu jooksul laekunud dividendimaksed ja jagada see aktsia hetke turuhinnaga.

Sellisel juhul saame näitaja, mis kirjeldab meile kas:

a) mitu protsenti oma alginvesteeringust oleksime me 12 kuu jooksul rahavoona teeninud kui aktsia hind ei oleks aastaga muutunud (teisisõnu kui me oleks aasta tagasi omandanud aktsia täpselt tänase turuhinnaga) või

b) mitu protsenti alginvesteeringust me järgmise 12 kuu jooksul teeniksime juhul kui järgmise 12 kuu jooksul laekuks täpselt sama palju dividenditulu nagu viimase aasta jooksul.

Nagu näha, siis tegelikult on mõlema nõnda leitud suhtarvu tõlgendamisel omad puudused. Esimene tõlgendus eeldab seda, et aktsia hind aasta tagasi oli täpselt sama, mis täna. See on suhteliselt ebarealistlik. Nii võib juhtuda, kuid pigem sellega kui mõistliku eeldusega arvestada ei saa.

Teine tõlgendus ekstrapoleerib ehk kannab tulevikku üks-ühele üle viimase 12 kuu jooksul laekunud dividendimaksed ja eeldab, et tulevik on sama, mis minevik. Aktsia hinnana kasutatakse hetke turuhinda. See on mõnes mõttes ehk realistlikumgi tõlgendusviis kui eelmine, kuid nagu näitab elu, siis üldjuhul dividendimaksed siiski aastast aastasse samaks ei jää. Ikka tuleb ette kehvasid majandusaastaid, suisa kriise või hoopis väga heade kasuminumbritega aastaid, mis tingivad ka muutused dividendimaksete suuruses.

Seega ükskõik, kuidas me ülalkirjeldatud viisil arvutatud dividendimäära suhtarvu ka ei tõlgendaks, tegu on üpris suhtelise ja olulisi eeldusi sisaldava viisiga kõnealuse näitaja kalkuleerimiseks. Kas on viise või võimalusi, kuidas seda kirjeldatud määramatust vähendada? Kuidas arvutada dividendimäära nii, et see vastaks võimalikult hästi reaalsusele? Kahjuks ega see nõnda lihtne ei olegi. Praktiliselt üks väheseid olukordi, mil on võimalus suhteliselt adekvaatselt hinnata seda, milliseks kujuneb järgmise 12 kuu jooksul saadava dividenditulu suhe alginvesteeringusse, on siis kui ettevõte on just oma järgmise (või terve järgmise aasta) dividendimakse välja kuulutanud. Toon näite.

Määramatus ja muutuv dividendimäär

27. aprillil 2016 maksis Tallinna Kaubamaja välja 0,52 eurot dividendi aktsia kohta 2015. aasta majandustulemuste baasilt. Oletame, et 2016. aasta dividendi maksmise järgselt, näiteks jaanuaris 2017 tekkis meil soov investeerida Tallinna Kaubamaja aktsiasse. Soovides siis välja arvutada dividendimäära, oli meil selleks sisuliselt kaks võimalust.

1. Kasutada viimast teadaolevat ehk 27.04.2016 välja makstud dividenditulu numbrit (ehk sisuliselt eeldame, et ka 2017. aastal makstakse dividendidena välja 0,52 eurot aktsia kohta) ja aktsia hetke turuhinda (turuhinda 2017. aasta jaanuaris kuna plaanisime aktsia soetada ju siis ja toonase turuhinnaga).
2. Üritame prognoosida järgmise dividendimakse suurust (näiteks võttes aluseks ettevõtte viimased majandustulemused ja kasuminumbrid) ja aktsia hinnana kasutame ikka hetke turuhinda.

Seega ükskõik kumb arvutusviis valida, mõlemal puhul tegeleme me sisuliselt ennustamisega ja määramatusega.

Oletame, et me jaanuaris siiski loobusime oma ostuplaanist ja ootasime kuni veebruari lõpuni. 27. veebruaril avaldas Tallinna Kaubamaja aktsionäride üldkoosoleku teate, kus muuhulgas oli kirjas ka kasumijaotamise ettepanek (0,63 eurot aktsia kohta).

Kuidas arvutada dividendimäära näiteks 28. veebruaril? Selge on see, et mõistlik on aluseks võtta viimane välja kuulutatud ehk 2017. aastal välja maksmisele tulev dividendinumber (0,63 eurot aktsia kohta). Teisalt, isegi kui meie soov on mõõta oodatava dividenditulu suhet alginvesteeringu suurusesse üle järgmise 12 kuu, siis määramatus päris ära siiski ei kao. Peamiselt seetõttu, et 27.02.2017 välja kuulutatud dividendimakse suurus oli kõigest kasumi jaotamise ettepanek, mille aktsionäride üldkoosolek veel kinnitama peab. Alles siis on kindel, et 2017. aastal kujuneb väljamakseks 0,63 eurot aktsia kohta.

Sama näitega edasi minnes saame öelda, et juhul kui meie eesmärk on mõõta dividenditootlust üle järgneva 12 kuu, siis alles 24. märtsil 2017 oleksime saanud soetada aktsiaid nõnda, et määramatus dividendimakse osas oli praktiliselt olematu. Miks nii? Sest alles 23. märtsil 2017 toimus Tallinna Kaubamaja aktsionäride üldkoosolek, kus kinnitati 2017. aastal välja maksmisele kuuluv 0,63 euro suurune dividendimakse. Dividendimakse saajate nimekirja fikseerimise kuupäevaks oli 6. aprill, mis tähendas seda, et käesoleva aasta dividendimaksest osa saamiseks oli veel aega aktsiaid osta kuni 4. aprillini (kaasa arvatud).

Vaatleme nüüd korraks seda, kuidas muutus eri info avaldumise ja määramatuse muutusega Tallinna Kaubamaja dividendimäär. 29.04.2016 oli ettevõtte aktsia hind 6,86 eurot. Kõige lihtsam viis dividendimäära arvutuste tegemisel oleks toona olnud aluseks võtta viimati makstud dividendinumber ehk 0,52 eurot aktsia kohta. See oleks 29. aprillil 2016. aastal arvutatud dividendimääraks teinud 0,52 / 6,86 = 7,58%.

Käesoleva aasta 28. veebruariks oli välja kuulutatud juba uus, 2017. aastal väljamaksmisele kuuluv dividendisumma, 0,63 eurot aktsia kohta. Aktsia hind loomulikult reageeris dividendimakse tõstmise uudisele ja 28.02.2017 kauplemispäeva lõpuks maksis ettevõtte aktsia 9,33 eurot. Kaaludes tol hetkel Tallinna Kaubamaja aktsia ostu, oli suhteliselt mõistlik arvestada juba uue, värskelt välja kuulutatud 0,63 eurose dividendimaksega. Seega sel kuupäeval arvutatud dividendimääraks kujunes 0,63 / 9,33 = 6,75%.

Siiski, tegu oli veel vaid välja kuulutatud, kuid aktsionäride üldkoosoleku poolt kinnitamata kasumi jaotamise ettepanekuga. Seega vähemalt teoorias eksisteeris mingi tõenäosus, et kasumi jaotamise ettepanek ja dividendimakse ettepanek lükatakse tagasi. 24. märtsiks oli see määramatus kadunud. Nüüd oli lõplikult teada ja üldkoosoleku poolt kinnitatud, et 7. aprillil laekub kõigi ettevõtte aktsionäride kontole 0,63 eurot dividende ühe aktsia kohta. Seega investor, kes ootas dividendimakset ümbritseva määramatuse kadumist, oli sel hetkel valmis lõpuks ostma. Aktsia hind oli 24.03.2017 kauplemispäeva lõpuks jõudnud 9,49 euro tasemele. See tegi dividendimääraks 0,63 / 9,49 = 6,64%.

Seega mida me näeme? Vahetult pärast 2016. aasta aprillis toimunud dividendimakset kujunes oodatavaks dividendimääraks 7,58%. Määramatus 2016. aasta majandustulemuste ja 2017. aastal välja makstava dividenditulu osas oli väga kõrge. 2016. aasta polnud ju veel poole pealgi ehk 2016. aasta kasumiprognoosides valitses päris suur määramatus. 28. veebruariks 2017. aastal oli ettevõtte 2016. aasta majandustulemuste osas selgus majas. Ses osas oli määramatus kadunud. Väike annus määramatust jäi dividendimakse osas siiski õhku kuni 23. märtsini, mil aktsionäride üldkoosolek kasumi jaotamise ettepaneku kinnitas. Sel perioodil aktsiaid soetanud investori oodatavaks dividenditootluseks kujunes 6,75%. See on oluliselt vähem kui 7,58%, mida võis oodata juba 2016. aasta aprillis aktsiaid soetanud investor. Veelgi enam, pärast üldkoosoleku poolt kasumi jaotamise ettepaneku kinnitamist, tõusis aktsia hind veelgi ja siis raha Tallinna Kaubamaja aktsiasse paigutanud investori järgmise 12 kuu dividenditootluseks kujunes veelgi madalam 6,64%. Viimane kuupäev, mil aktsiaid ostes veel oli õigus saada osa 2017. aastal välja maksmisele kuuluvast dividendist, oli 4. aprill. Siis oli määramatus diviendimakse osas pea olematu ja sel hetkel aktsiaid soetanud investori jaoks oli dividendimäär veel kriipsuvõrra madalam ehk 6,60%.

Teisisõnu, mida enam määramatust, seda kõrgem oli oodatav dividenditootlus. Eks see on ka üks põhjus, miks päris paljud väikeinvestorid eelistavad Balti börsidelt aktsiaid soetada just vahetult pärast dividendimakse tegemist.

Kokkuvõtteks

Seega kui esmapilgul võis tunduda, et dividendimäära välja arvutamises ei ole miskit keerulist, siis tegelikult nägime, et arvutuste tegemisse sai kaasatud nii mõnigi praktikas päris ebarealistlik eeldus. Seda tasub dividendimääradega opereerides alati meeles hoida. Ükskõik, kas leiame dividendimäära mineviku väljamakseid aluseks võttes või tulevasi dividendiprognoose kasutades, alati tegeleme selle lihtsa kalkulatsiooni puhul siiski väikest viisi ka ennustamisega.

Teise tähelepanekuna tasub meeles hoida see et, selgusel/ennustatavusel on finantsturgudel alati hind. Dividendimäära vallas saame iga konkreetse aktsia puhul öelda, et mida ebamäärasem on tulevik ja mida raskemini ennustatavad on tulevased dividendimaksed, seda kõrgem on dividendimäär (ceteris paribus ehk teiste tingimuste samaks jäädes).

[1] Kõik välja toodud dividendide maksustamise määrad on maksumäärad, mis on rakendunud Eesti residendist füüsilisele ja/või juriidilisele isikule. Väljatoodud maksumäärad võivad ajas muutuda ning ei pruugi edaspidi olla enam ajakohased.