Mai dividenditulu ja hiljutised taipamised

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Vaikus eetris

Regulaarsed blogikülastajad juba teavad, et igal nädalavahetusel võib dividendinvestor.ee lehele oodata uut postitust. Nõnda on see olnud praktiliselt alates blogi algusaegadest. Ja nüüd siis ühtäkki vaikus. Juba mitu nädalavahetust. Mis siis juhtus? Kas kadus motivatsioon kirjutada? Või pressisid pakilised kohustused peale ja hõivasid aja? Ei seda ega teist. Saan kinnitada, et kõik on kõige paremas korras ja hästi!

Nimelt kujunes maist kuu, mille veetsin enamuses Eestist eemal olles. Kuigi selliseid perioode on viimase aasta jooksul olnud juba päris mitmeid, ja seni on ehk inspiratsioon ning kirjutamistuhin neil puhkudel isegi kasvanud, siis seekord läks teisiti.

Fookuse nihkumine

Kuigi alustuseks väisasin ka Hispaaniat, möödus valdav enamus maist Portugalis. Portugal sai seekord sihtriigiks valitud mitmel põhjusel. Esiteks tahtsin tagasi kohtadesse, kus olin käinud 5-10 aastat tagasi ja sealt põhimõtteliselt läbi tuhisenud (ennekõike näiteks Sintra). Teiseks oli soov kohtuda sõprade/tuttavatega. Kolmandaks põhjuseks oli taas kuidagi värske hoo ja hingamise saanud hobi, millega olen juba aastaid vahelduva eduga tegelenud ehk tantsimine (salsa, kizomba).

Kõik need kolm põhjust, või ehk oleks isegi õigem öelda komponenti, mõjutasid sealset eluolu ja meelsust nõnda palju, et minu tavapärane ja loomuomane ratsionaalsus, analüütilisus ning intellektuaalsus hakkasid taandudes teed andma kõigele tunnetuslikule. Teisisõnu liikus fookus tegevustes ja toimetamistest mõistuse tasandilt rohkem tunnete/tunnetuslikule tasandile. Seega selle asemel, et olla asjalik ja planeerida iga päeva ratsionaalselt, kõik hoopis justkui kulges ja oli ning ette sai paljuski võetud just seda, mis tundus hetkel südamelähedane ning õige.

Eks seda kõike soosis selgelt asjaolu, et väga-väga palju sai aega veedetud vabas õhus – nii looduses (metsades ja mägedes) kui ka lihtsalt linnas/parkides jalutades või rannas eri tegevusi harrastades. Ja eks just ümbritseva ja nende tegevuste koosmõjul mõistus välja lülituski. Tagasi vaadates saan öelda, et see periood oli üks parimad hetkes elamise kogemusi. No kui palju sa ikka murrad pead oma viimase aktsiaostu üle kui parasjagu on käimas rannavolle mäng? Ja kui võrkpalliisu ammendatud, siis võtsime ette pisukese akrojooga sessiooni, mis jällegi, lausa nõuab keskendumist hetkele ja partnerile. Ning ennekõike tunnetusliku poole arendamist/rakendamist. Pärast seda oli järg tantsimise käes – salsa, bachata, kizomba. Kord rannas, siis külas olles, töötubades uusi samme õppides või õhtustel pidudel. Ja tantsimine, nagu iga tantsuga tegelenu kindlasti teab, avab südame. Tants, muusika interpreteerimine tantsupõrandal ja seeläbi eneseväljendus tulevad südamest, mitte peast/mõistusest. Seega praktiliselt iga hetk igas päevas soosis tunnetusliku poole arendamist ja rakendamist ning intellektuaalsus jäi tahaplaanile. Ja pole siis ime, et mitte korrakski kogu selle aja jooksul ei tekkinud tahtmist arvuti taha istuda, võtta need 6-10 tundi (jah, just täpselt nõnda palju kulub keskmise postituse ettevalmistamiseks ja kirjutamiseks), lülitada end vägisi ratsionaal-analüütilisele lainele ja kirjutada investeerimisest.

Taipamised ja õppetunnid

Nagu öeldud, siis see pea kuu aega oli üpris omapärane aeg. Aeg, mil ratsionaalse ja analüütilise poole sekkumine igapäevaellu vajus üha rohkem tahaplaanile ja võimust võttis tunnetuslik pool. Tavaliselt, ennekõike muidugi siis kui elu on stressivaba ja vaim on puhanud, tekivad sellistel perioodidel uued taipamised. Uued mõistmised. Ühtäkki näeme asju teises valguses ja hakkame tähtsustama hoopis midagi muud kui varem. Sedakorda oli selliseid taipamisi ja õppetunde ikka üpris mitmeid. Jagan neist mõningaid alljärgnevalt. Peamiselt siis neid, mis on ühel või teisel moel seostatavad rahaasjadega ja investeerimisega.

Üheks esimesteks taipamisteks, mis oli seotud investeerimisega, oli minu täna rakendatava strateegia sobivus ka sellise elustiiliga, mida sai kõnealuse aja jooksul viljeletud. Ennekõike on siinkohal märksõnaks siis kauplemisvajaduse puudumine ehk vabadus mitte panustada iga päev aega oma investeerimisportfelli üle vaatamisele, väärtpaberite ostmisele/müümisele ja muule sellisele. Kui näiteks mõnel õhtul USA turu avanedes tuligi isu visata pilk asjadele peale, siis põhimõtteliselt piisas paarist minutist, et avada Google Spreadsheet’i vaatlusnimekirja fail, kuhu jooksevad sisse reaalajas väärtpaberite hinnad, võrrelda hetke turuhindu välja arvutatud minu jaoks atraktiivsete sisenemishindadega ja kõik. Juhul kui miskit atraktiivset ei paistnud, siis sellega kõik ka piirdus. Teinekord, kui mõne aktsia hinnas oli toimunud suurem päevasisene muutus, uurisin muutuse põhjuste kohta pisut enam. Aga ka see ei võtnud enamasti üle 5-10 minuti, sest ridarealt kvartalitulemuste presentatsioone läbi käima ei hakanud.

Teine tähelepanek oli seotud dividenditulu laekumisega. Kuigi täna olen toimetamas sel viisil, et kogu laekunud dividenditulu saab edasi investeeritud, siis mõttelised mängud on vahest toredad. Seekord aeg-ajalt maaklerkontodele sisse logides ja laekunud omanikutulule pilku heites tabasin end mõtlemast nii – ohoo, üleeile laekunud dividenditulu eest saan põhimõtteliselt ära katta kogu reisiperioodi autorendi kulu ja täna kontole jõudnud omanikutulu katab kenasti ära järgmise sihtkoha paari-kolme öö majutuskulu. Mõttelised mängud, aga siirast rõõmu ja sisemist heaolu kui palju. Sest just puhkusel või reisil olles, või lihtsalt siis kui raha saamiseks ise aktiivselt aega ei panusta, laekuvaid dividendinumbreid kokku lüües tajume passiivse rahavoo võimsust kõige vahetumalt ja paremini. Just siis on pea igasugu muid mõtteid täis, asjalik olemine tundub viimane asi, mida teha ja siis on selline iseenesest laekuv rahavoog kuidagi palju tähendusrikkam.

Kolmandaks – vabadus. Eelkõige valikuvabadus. Olen ka varem sel teemal mõtteid mõlgutanud, näiteks siin ja siin. Mida aeg edasi, seda olulisemaks see niinimetatud valikuvabadus on muutunud. Täna tunnen, et paindlikkus elukorralduses ja näiteks kasvõi võimalus ning vabadus ilusa ilma korral maale muru niitma minna on kordi rahuldustpakkuvam kui uus ja uhke elektroonikavidin, edevam auto või isegi investeerimisportfelli kiire kasvatamine. Praegu lihtsalt on nii.

Lisaks valikuvabaduse väärtustamisele jätkas mai jooksul pinnale tõusmist ja andis enesest üha otsustavamalt märku veel üks aspekt. Nimelt heatahtlikkus. Või teisisõnu ka südamlikkus, lahkus, abivalmidus, headus. Eks selle tähtsustamine vist käibki kaasas ka vaba aja hulga kasvuga. Otsest stressi ja pingeid ei ole, taju on vahedam, tähelepanelikkus parem ja inimsuhetest saadav rahulolu/küllusetunne suurem. Isegi nõnda suur, et kipub teatud aspektides end igapäevaelus ja otsustes esikohale suruma. Näiteks kasvõi ses osas, mis puudutab otsuseid, millistes projektides ja tegemistes kaasa lüüa ja millistes mitte. Täna tajun, et kipun hoogsamalt kaasa minema nende tegemistega, kus näen, et minu teadmiste, kogemuste ja oskuste rakendamisest tulenev praktiline kasu teistele ning võimalik muutus/areng on kõige märkimisväärsem.

Valdav osa seekordse postituse tekstist sai nüüd veidi reisikirja moodi või hoopis arutlusena investeerimiskaugetel teemadel, aga las ta olla. Seekord siis sedasi. Eks ta peegeldabki täpselt seda elu ja neid mõtteid/tundeid, mis möödunud kuul valdavad olid. Taas tagasi kodumaal olles on aeg uuesti pisut asjalikumaks ja praktilisemaks hakata. Ja justkui sissejuhatuseks sellele sai koju saabudes kenasti ka möödunud kuu finantsid kokku võetud.

Mai dividenditulu

Mai oli omanikutulu laekumise osas seni aasta parim. Paljuski seetõttu, et sellesse kuusse jäi nelja sellise ettevõtte dividendimakse, mis jaotavad omanikutulu vaid korra aastas. Kokku laekus kuu jooksul dividenditulu 10 erinevast aktsiast ja ühest ETF-ist. Valdav enamus tulust saabus eurodes, ligi veerand USA dollarites.

Muuhulgas laekus mais kasumijaotis ühelt MLP tüüpi ettevõttelt. Seekord kandis LHV esmalt kontole senisest suurema summa, 7 päeva pärast korrigeeris seda ligi kolmandiku võrra (ehk siis võttis kontolt maha rohkem kui 30% esialgselt laekunud summast) ja siis päev hiljem lisas uuesti kontole umbes 5% esialgsest laekumise summast. Lisaks kanti täiendavalt juurde väike summa ehk korrigeeriti ka juba veebruaris laekunud dividenditulu. Ühesõnaga segadust nende Master Limited Partnership tüüpi ettevõtete ja nende kasumijaotiste maksustamisega ikka jagub. Pisut pikemalt olen sellest kirjutanud siin.

Kokku jäi maikuiseks dividenditulu saagiks 1042 eurot. Möödunud aasta sama perioodi omanikutulu oli ligi 560 eurot, 2015. aastal pisut alla saja euro ja veel aasta varem 36 eurot. Seega vähemalt paberil tundub progress võimas. Tegelikkuses kipuvad dividendide väljamakse kuupäevad kalendrikuude vahel aastast aastasse nihkuma ja ses suhtes näiteks maikuu laekumised eri aastatel omavahel otseselt võrreldavad ei ole.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu. Mai lõpu seisuga on kontole laekunud ligikaudu 51% käesolevaks aastaks prognoositud dividenditulust.