Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Ootamatu müügivajadus
Vaid mõned nädalad tagasi mõtisklesin selles postituses teemal, millal on mõistlik müüa oma pikaajalisse portfelli kuuluvaid dividendiaktsiaid. Samuti jagasin mõtteid ühe konkreetse ettevõtte osas, kus kvantitatiivne pilt tundub kõik paigas olevat, kuid kvalitatiivne pool on kuidagi vajaka. Igatahes eelviidatud postituses kajastatud plaan müügiga mitte kiirustada on jätkuvalt jõus ning aktsia on ikka portfellis. Üllatus ja ootamatu müügivajadus tuli hoopis mujalt. Kohe kõigest järgemööda.
Soodsat ostuhetke jahtimas
Eelmise aasta suvel jäi mu radarile üks Suurbritannia väike-ettevõte, mis oli aastaid kasvavaid dividende maksnud ja nüüd nii ettevõttespetsiifilistel kui ka sektori strukturaalsetel põhjustel surve alla sattunud. Ettevõtte aktsia hind oli oma 2014. aastal saavutatud tipust langenud selleks hetkeks -30%, maksudejärgne dividendimäär oli ligikaudu 4,5% ja lisaks oli Brexiti segaduses euro suhtes nõrgenenud ka Suurbritannia naelsterling pakkudes potentsiaalselt head sisenemiskohta. Selle ettevõtte kohta täidetud ostueelset kontrollnimekirja (checklist’i) nüüd üle vaadates näen, et ettevõtte omakapitali tootlikkus oli minevikus olnud ligi 20% (viimastel ümberstruktureerimise aastatel siiski küll pisut langenud), keskmine aastane dividendide kasvumäär ligi +6%, dividendide väljamakse määr jätkusuutlik ja võlakoormus mõistlik. Nõnda saigi möödunud aasta suvel teostatud esimene ost hinnatasemelt 239 penni.
Kasumihoiatus ja järsk hinnalangus
Septembris saabus ettevõttelt kasumihoiatus. Vähemalt minu jaoks ei olnud selles suurt uut, sest nii kogu sektor kui ka konkurendid olid juba mõnda aega surve all. Turu jaoks tundus siiski olevat tegu nii-öelda uue uudisega, sest aktsia kukkus sel päeval -26%. Nägin ostuvõimalust ja soetasin täiendava koguse aktsiaid hinnaga 183 penni.
Järgneva kuu-pooleteise jooksul ronis aktsia hind tasapisi ülespoole. Mäletan, et mingil põhjusel olin veendunud, et üllatused ei kõnealuse konkreetse ettevõtte ega ka kogu sektori jaoks sellega veel ei lõpe. Teostasin toona mõned arvutused ja sisestasin oma maakleri juures limithinnaga ostuorderi 166 penni tasemele.
Dividendikärbe
Novembri lõpus see mõnes mõttes oodatud negatiivne üllatus ka tuli. Ettevõte teatas, et kärbib vahedividendi (interim dividend) -25% võrra (Suurbritannia ettevõtted maksavad enamuses dividende 2x aastas). Nagu ka varem kirjutanud olen, siis pikaajalise tugeva dividendimaksete ajalooga ettevõtete puhul kipub dividendikärpe välja kuulutamine olema hoopis päris hea ostukoht. Igatahes aktsia hind reageeris järsu päevasisese langusega ning minu 166 penni tasemele seatud ostuorder sai täidetud.
Oma analüüsis arvestasin nüüd sellega, et see sama -25% dividendikärbe kandub suure tõenäosusega edasi ka lõppdividendi maksele (final dividend). Vaatamata tõenäoliselt veerandivõrra väiksemale oodatavale dividendimaksele oli 166 penni pealt soetatud aktsiate oodatav maksudejärgne dividenditootlus ikkagi pea 5%. Seega kõik tundus mõistlik. Ja seni oli kõik minu jaoks läinud ootuspäraselt. Vaja oli nüüd vaid kannatlik olla.
Üllatavad uudised ja täiendav dividendikärbe
Kuni käesoleva aasta aprillini ei toimunud suurt midagi. Kuigi päevasisesed kõikumised olid nii selles aktsias kui ka konkurentidest ettevõtete aktsia hindades suured, siis ega miskit märkimisväärset ei toimunud. Mai alul avaldatud vahearuande (trading update) peale hakkas aga aktsia liikuma. Esmalt päevaga +10% ja siis jätkus tõus juba tasapisi. Jätkuvalt olin oma positsiooniga rahul ja aktsia hind jõudis tasapisi juba kõrgemale ka esimese ostu hinnast (239 pennist).
Juuni alul ootasid aga ees uued, sedakorda ka minu jaoks ootamatud uudised. Kuigi ettevõtte äri väljavaated näitasid paranemise märke, siis dividendiinvestorina sain päris negatiivse uudise osaliseks. Nimelt tühistas ettevõte oma lõppdividendi makse. Seega minu poolt oodatud -25% dividendikärpe asemel tühistati kogu makse ehk kärpeks oli -100%. Tulevast dividendipoliitikat kirjeldades jäi ettevõtte juhtkond napisõnaliseks, vihjates vaid, et ehk paari aasta pärast püütakse taas kord konkreetsem dividendipoliitika välja hõigata. Ühesõnaga, selle uudise taustal oli saanud senisest dividendiaktsiast (mis oli järjepanu kasvavaid dividende maksnud rohkem kui kaks aastakümmet) sisuliselt dividende mitte maksev aktsia. Igatahes minu rõõmuks hüppas aktsia hind paranenud väljavaadete taustal päevaga +15%.
Ootamatu müügivajadus
Kui lõppdividendi väljamakse tühistamine oli iseenesest juba piisav põhjus aktsia müügi kaalumiseks, siis selline suur hinnahüpe soosis müügimõtete heietamist veelgi. Töötasin rahulikult veel kord kõik materjalid läbi, teostasin mõned arvutused ja langetasin otsuse, et läheb müügiks.
Nagu ikka, plaanisin müügitehingu teha vähemalt kahes osas eesmärgiga tehinguid ajas hajutada. Pean tunnistama, et seekord olin veidi läbematu ja kahe müügitehingu vaheks jäi vaid napp nädal. Peamiselt olin kannatamatu seetõttu, et ei suutnud uskuda nõnda suure hinnahüppe jätkumist. Minu analüüs ja arvutused näitasid, et sellistel hinnatasemetel on ettevõte ülehinnatud, ükskõik, kas mõõta seda ettevõtte enda numbreid aluseks võttes või võrrelda konkurentide valuatsiooniga. Igatahes tundus turuolukord liiga hea, et olla tõsi – nõnda suur hinnahüpe ja võimalus päris korraliku kasumiga (+42%) väljuda aktsiast, mis enam nii või teisiti minu portfelli ei sobi. Ja nõnda saigi mõlemad müügid tehtud suhteliselt lähestikku. Samas hoian jätkuvalt aktsia hinnal silma peal, et õppida ja nii-öelda kontrollida oma analüüsi ja käitumise ning otsuste paikapidavust/mõistlikkust.
Absoluutsete reeglite puudumine ja määramatus finantsturgudel
Miks ma seda kõike nõnda detailselt kirjeldasin? Eks ikka selleks, et näitlikustada reaalsuse mitmetahulisust. Kui tavaliselt kaasneb dividendikärpega vahetult kohe hinnalangus ja aktsia hind hakkab pärast dividendimakse vähendamist ilmneva rahavooliste kohustuste kergenemist üles poole rühkima tasapisi, siis mõnikord näivad asjad toimivat teisiti. Ka kõnealuse ettevõtte puhul kaasnes esialgse dividendikärpega aktsia hinna langus, kuid see, et dividendimakse tühistamine tõi kaasa nõnda suure hinnaralli, oli minu jaoks midagi uudset. Selle kõige põhjendusena olen vähemalt enda jaoks praegu leppinud seletusega, et pärast aastatepikkust rasket aega on turu/analüütikute jaoks suurema tähtsusega kaugelt paistev lootuskiir ja dividendimakse ümber toimuv jäi suuresti tähelepanuta.
Teine põhjus, miks selle konkreetse olukorra jutuks võtsin oli soov näidata, et ka väga põhjaliku analüüsitööga ei saabu kindlus. Ja ei ole võimalik dividendikärpeid (või veelgi enam, dividendimaksete tühistamist) vältida. Investeerimisega kaasneb ikkagi alati teatud hulk määramatust. Ka sellist, mis mõnes mõttes on kohati ebaloogiline – näiteks ka antud juhul puudus objektiivselt võttes tegelikult vajadus dividendimakse tühistamiseks, rahavood põhitegevusest ületasid dividendimakseteks vaja minevaid summasid pea 3-kordselt.
Ülalkirjeldatud juhtum näitlikustab väga hästi ka portfelli hajutamise vajalikkust. Dividende maksev ettevõte võib vaatamata pikaajalisele edukale dividendide maksmise ajaloole ja olemasolevale dividendide maksmise võimekusele siiski oma dividendimakseid kärpida või makse sootuks tühistada. Juhul kui dividendivoogu taotleva investorina koosnekski meie portfell vaid paarist-kolmest aktsiast, siis see lööks ikka väga valusalt.
Lisaks on siinkohal oluline veel üks aspekt – enesele seatud investeerimisreeglite ja protseduuride järgimine. Ehk siis juhul kui dividendiaktsiast sai ühtäkki dividendi mitte maksev aktsia ja puudus ka igasugune info edaspidise dividendipoliitika kohta, tuleb tegutseda vastavalt oma investeerimisdeklaratsioonile ja punkt.
Alati on mõistlik oma otsuseid ja tegevusi ka tagantjärele hinnata. Seega, nagu mainitud, jätkan nii ettevõtte majandustulemuste kui ka aktsia hinna monitoorimist ja loodetavasti saan sellest vajalikku infot, et edaspidi sarnaste esile kerkivate olukordadega veelgi paremini toime tulla.
Juuni dividenditulu
Juuni dividenditulu laekumised lõid seekord rekordi ses osas, mis puudutab kuu jooksul omanikutulu maksnud väärtpaberite arvu. Juunis maksid dividende tervelt 17 erinevat portfellis olevat väärtpaberit. Tõsi, paljud neist laekumistest on küll üpris väiksed, kuid siiski. Just nõnda see dividenditulu rahavoo hajutatus ju tekibki, ikka samm-sammult. Kokku oli maksjateks seekord 2 ETF-i ja tervelt 15 erinevat aktsiat, sedakorda peamiselt USA ettevõtted. Kuu lõpuks oli kontole kogunenud eurodes mõõdetuna ligi 470 euro ulatuses omanikutulu.
Möödunud aasta juuni dividenditulu oli 463 eurot ja omanikutulu maksid siis 6 erinevat väärtpaberit. Kõik toona dividende maksnud väärtpaberid on portfellis ka täna ja maksid ka seekord dividende just juunis. See teeb asjad päris hästi võrreldavaks. Kuigi omanikutulu maksnud väärtpaberite arv on pea kolmekordistunud samas kui dividenditulu summa osas nagu progressi ei olekski, siis põhjus on siinkohal lihtne – Tallinna Vee poolt juunis möödunud aasta sama ajaga võrreldes välja makstud väiksem dividendimakse. Aastataguse ajaga võrreldes on uued ostud ja ettevõtete enda dividendimaksete tõstmised kasvatanud juunikuist dividenditulu ligikaudu 90 euro võrra.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu. Poolaasta lõpu seisuga on kontole laekunud ligikaudu 59% käesolevaks aastaks prognoositud dividenditulust.
Tänud järjekordse ha postituse eest! Sellised lood nö elust enesest on minu jaoks kõige väärtuslikumad ja õpetlikumad.
Rõõm kuulda! Kusjuures tihtipeale tundub endale, et no mis seal ikka pikalt heietada vaid ühe konkreetse väärtpaberi portfelli jõudmisest ja ka maha müümisest, kuid olen avastanud, et edaspidi ka endal hea mugav kohe kogu kokkuvõte ja õppetunnid blogipostitusest kätte saada.
Ma saan aru,et oleksid müünud ka siis kui aktsiahind oleks langend?
Jah, oleksin küll. Samas oma senistele tähelepanekutele toetudes oleksin olnud kannatlikum ja ehk müügiga veidi rohkem oodanud.
Tere. Dividenditulu graafikutel oleks huvitav näha ka dividendide saaniseks tehtud/plaanitavate investeeringute mahtu, et aru saada, kas dividendid kasvavad investeeringutega samas proportsioonis.
Dividenditulu ei kasva tehtud investeeringutega konstantses proportsioonis. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et mida aeg edasi, seda rohkem olen soetanud madalama ostuhetke dividendimäära, kuid kõrgema oodatava dividendide kasvumääraga väärtpabereid. Järgmises dividenditulu postituse ülevaates võtan pikemalt jutuks, kuidas oma portfelli ses valguses juhin.
Mulle tundus, et kui on portfell mille eesmärk on teenida dividende, siis peaks kokkuvõtetes vähemalt mineviku kohta ka kogu portfelli dividendi tootlust ühe mõõdikuna siiski jälgima. Ainult dividendi summaarset kasvu jälgides võib näiteks tekkida olukord, kus pidevalt suuremas mahus juurde investeerides dividendid kasvavad samas kui portfelli dividendi tootlus tegelikult pidevalt väheneb. Minu meelest on madalama ostuhetke dividendimääraga, kuid kõrgema oodatava dividendide kasvumääraga väärtpaberite hankimine pigem investeerimis tees, mis võib kuid ei pruugi realiseeruda. Portfelli mineviku dividendi tootlus oleks üks võimalik konkreetne mõõdik, mis näitaks kas see tees toimib. Kui jah siis dividendi osakaal tehtud investeeringute kohta peaks pikemas ajas tõusma.
See ei ole kaugeltki nõnda ühene ja lihtne!
Aastakese-poolteist jälgisin igakuiselt portfelli kaalutud keskmist dividendimäära, kuid siis sain selle harjutuse komplitseeritusest ja liigsest subjektiivsusest aru ning loobusin. Mõned märksõnad: 1) ostuhetkel me tegelikult ei tea oma väärtpaberi realiseeruvat dividendimäära, peame kasutama, kas mineviku dividendimakset või prognoositavat dividendimakset; 2) mis hind võtta dividendimäära arvutustel igakuiselt aluseks, kas väärtpaberi soetushind või turuhind; 3) lisades regulaarselt üht ja sama väärtpaberit iga kord erineva oodatava ostuhetke dividendimääraga (kusjuures see vahe ei pruugi tulla mitte väärtpaberi ostuhinnast, vaid hoopis valuutakursi muutustest), läheb kogu selle arvutustekogumi käsitsi haldamine aastatega ikka üpris tülikaks; 4) oma elamiskulusid katame tulevikus ikka reaalselt laekuvatest dividendimaksetest mitte portfelli kaalutud keskmist dividendimäära kuidagi tulevikku ekstrapoleerides, seega mõistlikum on mõõta ennekõike seda, mis on oluline; 5) ostuhetke dividendimäär sõltub väga palju üldisest turuolukorrast ja aktsiaturu tõusufaasis on ilmselge, et keskmiselt on iga järgnev ost madalama oodatava dividenditootlusega, mistõttu jällegi, ei ole dividendimäär eraldiseisvana hea mõõdik.
Üht-teist ma siiski dividendimäära poole peal jälgin. Püüan edaspidistes postitustes jutuks võtta, millist dividendimäära mõõdikut ma siis oma investeeringute puhul jälgin ja miks.
Aga miks Sa konkreetset ettevõtte nime ei ütle millest jutt? 🙂
Olen sellest varem mitmeid kordi ka põhjalikumalt kirjutanud, lühidalt öeldes olen seda meelt, et oma kodutöö ja analüüsi peab igaüks ikka ise ära tegema. Blogiga alustades olin omajagu konkreetsem, läbi jooksid ka konkreetsete portfellis toona olnud ettevõtete nimed, kuid tasapisi hakkas minuni jõudma infot sellest, kuidas lugejad pimesi samu väärtpabereid omale soetanud olid. Kuna ka hea ettevõte võib olla üpris halb investeering (kui valel ajal ja liig kalli hinna eest soetada), siis otsustasin edaspidi olla vähem konkreetne.
Tasapisi hakkab sulle ju vastupidist infot ka jõudma. Lugejana sooviks konkreetsemalt, mis ettevõtetest su porfell koosneb ja milline on jaotus. Tean, et see pole ainult minu arvamus. Ei maksa muretseda, plaan pole kohe ostma tormata ja rikkaks saada. Lihtsalt mugavam oleks lugeda ja paremini mõista. Lugesin just Madis Müüri viimast kannet, kus lisaks jutule ka konkreetne LHV seis. Hetkel on su tekst küll põhjalik ja huvitav, kuid kokkuvõttes jääb ülevaade kuidagi poolikuks.
Otsekohene arvamusavaldus ja vastan siis samuti ilma keerutamata.
Keskmiselt kulub mul ühe ettevõtte leidmiseks, uurimiseks, analüüsimiseks ja vajalike arvutuste tegemiseks kokku vähemalt 10-15h. Sageli kulub esmakordselt radarile jõudnud ettevõtte portfelli jõudmiseni kuid, kohati isegi aastaid. Seega töö selle kõige taga on üpris suur. Üldiselt finantsmaailmas ei ole selline teenus tasuta kättesaadav. Vahest võib tunduda, et on, kuid ühel või teisel moel saab kirjutiste/analüüside autor oma tasud siiski kätte (sageli ilma, et lugejatel sellest üldse aimu oleks).
Ühesõnaga antud blogi formaati silmas pidades ei näe ma mitte mingit mõistlikku põhjust avalikult jagada kogu oma portfelli ja ostusid-müüke. Selle blogi fookus ei ole ega saa ka kunagi olema kauplemis- või investeerimisideede jagamine. Pigem püüan lugejatega jagada oma 10-aastase fondijuhina ja kokku rohkem kui 15-aastase finantsturgudega erialaselt toimetamise ajaga saadud teadmisi ja kogemusi ning tõsta üldist investeerimisalast finantskirjaoskust.
Väga mõistlik põhjendus. 🙂 Näiteks Eesti väiksel turul tundub olevat oht, et staarinvestorite lemmikaktsiatest rääkimine hakkab lausa turgu moonutama.