Mõtteid dividendimäärast ja selle arvutamisest – I osa

Juunikuu dividenditulu kajastava postituse kommentaaride osas tuli jutuks dividendimäära jälgimine kogu portfelli tasandil. Mainisin, et kui alul tõesti jälgisin igakuiselt oma investeerimisportfelli kaalutud keskmist dividendimäära, siis aasta-pooleteise pärast loobusin sellest. Samas teatud dividendimaksetega seotud näitajaid jälgin siiski ka veel täna.

Portfelli kaalutud keskmise dividendimäära jälgimise keerukusest

Esmalt veidi sellest, miks loobusin kogu portfelli tasandil kaalutud keskmise dividendimäära jälgimisest. Ühena esimestest asjadest tajusin kogu selle tegevuse juures raskusi tehnilise poole pealt. Kuna mu investeerimisportfelli kuulusid juba toona nii USA, Euroopa kui ka Balti aktsiad, lisaks ka veel eri riigi börsidel kauplevad ETF-id, siis dividendimaksete statistika kätte saamine ja nende sisendandmete nii-öelda automatiseeritud kaasamine oma Exceli tabelitesse ei olnud teps mitte lihtne. Väikeinvestoril, kes selle teenuse eest valmis maksma ei ole, väga häid tasuta lahendusi ei olegi. Kui esialgu oli mul fondijuhina töötamise ajal kasutada ligipääs Bloombergi kauplemisterminalile, kust sai kõik vajaliku otse Excelisse eksportida või isegi linkida, siis selle võimaluse kadudes oli selle kõige eelkirjeldatu näol tegu sisuliselt puhtalt käsitööga – erinevatest allikatest praktiliselt ükshaaval andmete korjamisega ja igakuise uuendamisega. Juhul kui portfellis on 3-4 väärtpaberit, siis pole sellest lugu. Suure hasardi korral on ka 10 väärtpaberi puhul asi veel korra kuus tehtav, kuid kui positsioonide arv tõuseb juba sinna 15, 20, 25 väärtpaberini, siis muutub see kõik liialt aeganõudvaks ja tüütuks. Eriti kui õige pea jõuab kohale ka selle harjutuse vähene mõttekus.

Ehk siis järgmisena tekkiski mul küsimus kogu selle tegevuse mõistlikkuse ja vajalikkuse osas. Elukutselise varahaldurina olin ma harjunud, et igal hetkel on justkui varnast võtta kõik vajalik koondinfo investeerimisportfelli kohta, ka yield’i numbrite osas. Olgu siis kaalutud keskmise dividendimäära (dividend yield) või võlakirjainvesteeringute puhul kaalutud keskmise tulususe näol tähtajani (yield to maturity). Seega oli minu vaikimisi eelistus omada vastavat kogu portfelli tasandi ülevaadet ka oma isikliku investeerimisportfelli puhul. Kuni selle hetkeni, mil seadsin küsimärgi alla selle numbri korrektsuse ja jäin jänni selle praktilise sisustamisega. Mida see tähendab?

Milliseid andmeid arvutustes kasutada ja miks?

Alustame sellest, et mõne dividende maksva üksikaktsia soetamisel me valdavalt tegelikult ei tea, mis saab olema meie realiseeruv dividendimäär. Me ostame väärtpaberi ja arvutame dividendimäära, kas:

a) mineviku dividendimaksete baasilt või

b) tulevase dividendimakse prognoosi baasilt.

Tõsi, eksisteerib olukord, et me suudame hinnata suhteliselt 100% tõenäosusega seda, kui palju me täpselt järgmise 12 kuu jooksul dividenditulu teenime. See on siiski erand ja puudutab dividendiaktsia soetamist täpselt sel ajavahemikul, mil järgmine aastane (annual) dividendimakse on välja kuulutatud, kuid dividende saavate aktsionäride nimekiri ei ole veel lukku löödud (ex-date ei ole veel saabunud). See on üks juhtum, mil me ei pea kasutama mineviku dividendimakset ega pea ka prognoosima tulevast dividendimakset (sest see on juba välja kuulutatud, aga veel maksmata). Aga nagu ülaltoodust aru saate, siis on selline olukord üpris erandlik ja esineb iga aktsia puhul vaid mõne nädala jagu ühes kalendriaastas. Ja ETF-ide puhul sellist olukorda enamasti ei tekigi.

Seega iga väärtpaberi kohta tuleb teha otsus, kas võtta dividendimäära arvutuste aluseks viimase 12 kuu jooksul juba välja makstud dividend või järgmise 12 kuu dividendimaksete prognoos (tehes prognoose siis ise, kasutades ettevõtte indikatsioone või analüütikute ennustusi). Teisisõnu juba siin etapis siseneb arvutustesse iga väärtpaberi kohta määramatus ja subjektiivsus. Kui me nüüd kõik need numbrid agregeerime ja arvutame nende baasilt kogu portfelli kaalutud keskmise dividendimäära, siis põhimõtteliselt peamegi arvestama sellega, et:

a) arvutasime välja midagi, mis on leitud mineviku andmete pealt ja ei pruugi tegelikkuses realiseeruda;

b) arvutasime välja midagi, mis hõlmab endas rohkelt subjektiivseid prgonoose ja ei pruugi tulevikus realiseeruda;

c) või kombinatsioon neist mõlemast, mis on tegelikult veelgi enam segadust tekitav.

Ja nüüd praktiline küsimus – mida selliselt leitud number meile annab? Puht praktilisest vaatenurgast lähtudes ja oma isiklikku raha hallates ei ole ma siinkohal mõistlikku tõlgendust leidnud. Professionaalses varahalduse maailmas on teisiti, seal on vaja raporteerida kõike – nii eraldiseisvalt kui agregeeritult. See on lihtsalt väljakujunenud standard. Aga julgen öelda, et nende numbrite sisustamisega jäävad paljud hätta, nii varahaldurid ise kui ka kliendid.

Veel üks muutuja

Dividendimäära arvutustesse siseneb lisaks dividendimaksele ka teine muutuja – väärtpaberi hind. Ka siin võib tegelikult püstitada küsimuse, et millist hinda neis arvutustes kasutada. Kas soetusväärtust või hetke turuhinda? Standard on turuhinna kasutamine.

Jällegi, utsitan nüüd teid kaasa mõtlema. Oletame, et ostsin käesoleva aasta alul Apple’i aktsiaid. Aktsia hind oli jaanuari esimestel päevadel ligikaudu 116 dollarit. Toona tagasi vaadates oli Apple maksnud viimase 12 kuu jooksul dividendideks 2,23 dollarit aktsia kohta. See teeb dividendimääraks ligikaudu 1,92%. Täna kaupleb Apple 149 dollari piirimail. Tehes nüüd näiteks vahekokkuvõtteid oma investeeringute kohta soovime välja arvutada Apple’i dividendimäära. Vahepeal on ettevõtte dividendimakseid tõstnud ja nüüd on üle viimase 12 kuu välja makstud dividendide summaks 2,34 dollarit. Võttes oma dividendimäära arvutustes aluseks üle viimase 12 kuu välja makstud dividendid ja hetke turuhinna (standardne lahendus kui koostame aruandeid), saame dividendimääraks 1,57%.

Seega meil on portfellis väärtpaber, mille ostuhetke dividendimäär oli 1,92%, tänase vahearuande koostamise seisuga on selleks 1,57%. Mida see info meile annab? Kas meie aasta alul soetatud väärtpaber maksab meile nüüd ühtäkki madalamat dividendimäära? Ei. Nõnda see ju ometi ei ole. Leitud number 1,57% väljendab vaid seda, et juhul kui me täna läheksime Apple’i aktsiaid soetama, siis mineviku dividendimaksete baasilt arvutatud oodatav dividendimäär oleks 1,57%. Sellel ei ole mitte midagi pistmist meie juba olemasoleva Apple’i positsiooniga.

Seega ülalkirjeldatud standardsel viisil arvutatud dividendimäär annab juba meie portfellis olemasoleva aktsia kohta suhteliselt vähe infot. Põhimõtteliselt kajastab nõnda arvutatud dividendimäär asendusmäära ehk juhul kui me investeeriks täna Apple’i aktsiasse, siis just täpselt nõnda suur oleks selle uue (või täiendava) positsiooni oodatav dividenditootlus. Kogu investeerimisportfelli tasandil väljendab ülalkirjeldatud viisil leitud kaalutud keskmine dividendimäär nii-öelda asendusmäära kogu meie portfelli kohta. Teisisõnu juhul kui koostaksime täna olemasoleva portfelliga proportsionaalselt täpselt sama portfelli, oleks meie oodatav dividendimäär just selline.

Naaseme korraks veel ülaltoodud näite juurde, kus Apple’i aktsia dividendimäär on viimase pisut rohkem kui poole aasta jooksul langenud. Kas meie juba soetatud Apple’i aktsia dividenditootlus on nüüd siis meie jaoks madalam? Ei ole. Mäletatavasti saime ju oma aktsiad kätte tänasest turuhinnast madalama hinnaga. Kui langenud dividendimäär antud juhul (ehk stabiilsete või kasvanud dividendimaksete tingimustes) üldse millelegi viitab, siis sellele, et meie ostuotsus ja ajastus võisid olla head (vähemalt antud ajahorisondis mõõdetuna). Ja pealegi dollarites mõõdetuna on meie (oodatav) omanikutulu ju hoopis suurenenud. Kui aasta alul julgesime mineviku baasilt oodata dividendituluks 2,23 dollarit, siis täna liigume hoopis kõrgema omanikutulu laekumise graafikus.

Yield on cost

See mõttearendus viib meid ühe minu arvates dividende maksvatesse väärtpaberitesse investeerimise olulisima mõõdikuni, milleks on yield on cost.

Yield on cost väljendab viimase 12 kuu jooksul laekunud dividenditulu suhet väärtpaberi soetusväärtusesse.

See mõõdik hakkab oma palet näitama alles paari-kolme aasta möödumisel alates investeerimistegevuse alustamisest. Juhin nüüd tähelepanu asjaolule, et selle suhtarvu/mõõdiku puhul on üks muutujatest (jagaja) alati konstantne. Jagajaks on alati väärtpaberi soetushind. See tähendab, et muutused suhtarvus saavad toimuda ainult muutuste tõttu jagamistehte jagatavas ehk viimase 12 kuu jooksul laekunud dividenditulu numbris.

Seega juhul kui laekunud dividenditulu aastatega kasvab, siis yield on cost muudkui tõuseb. Dividendikärbete puhul yield on cost langeb. Ja enamasti järsult ning investorite jaoks väga valusalt.

Näiteks olles soetanud 2015. aasta 21. oktoobril pärast järjekordset dividendimaksete tõusu teatamist Kinder Morgan’i aktsiaid, kujunes mineviku dividendimaksete baasilt arvutatud dividendimääraks ligikaudu 6,6%. Aktsia hind oli siis ligikaudu 29 dollarit ja dividenditulu number 1,93 dollarit. Vaid kolm kuud hiljem maksis aktsia ligi 13 dollarit ja ettevõte oli välja kuulutanud dividendikärpe – minevikus realiseerunud ja meie arvutuste aluseks olnud 1,93 dollariline omanikutulu oli ühtäkki langenud vaid oodatavalt 0,52 dollari peale. See tähendas, et oodatavate dividendimaksete ja tolle hetke turuhinna baasilt arvutatud dividendimäär oli 4,0%. Kuna 3 kuud varem oli väärtpaber aga soetatud 29 dollariga, siis oli aktsiate reaalseks oodatavaks dividendimääraks (yield on cost) kujunemas vaid 0,52 / 29 = 1,8%. Langus missugune.

Näide Apple’i aktsiaga

Naastes eelnevalt kirjeldatud Apple’i näite juurde, siis aasta alul 116 dollariga soetatud aktsiate viimase 12 kuu dividendimaksete summa oli 2,23 dollarit ehk ostuhetke dividendimääraks mineviku dividendimakseid kasutades kujunes 1,92%. Täna viimase 12 kuu omanikutulu laekumisi kokku lüües on Apple’i aktsionäri dividendisaak 2,34 dollarit aktsia kohta. Seega võttes arvesse aasta alul soetatud aktsiate toonast ostuhinda (116 dollarit), on portfellis olevate Apple’i aktsiate yield on cost täna 2,34 / 116 = 2,02%. Teisisõnu kui esialgselt tööle pandud 1000 dollari puhul ootasime, et omanikutuluks kujuneb 19,2 dollarit, siis tänaste arvutuste baasilt on selleks numbriks juba 20,2 dollarit.

Tegelikult saame suure tõenäosusega öelda isegi veelgi enam. Kuna USA ettevõtted maksavad valdavalt dividende 4x aastas, kuid dividendide tõusudest teatatakse enamasti 1x aastas, siis saame eeldada, et Apple jätkab viimati välja kuulutatud 63 sendist omanikutulu maksmist ka järgmise kolme kvartali jooksul. See tähendab, et suure tõenäosusega 2018. aasta mai lõpus sarnast yield on cost arvutust tehes näeme, et meie aktsiapositsiooni ostuhetke dividendimääraks on juba 4 x 0,63 / 116 = 2,17%. Ehk omanikutuluks aktsia kohta kujuneb esialgselt oodatud 19,2 dollari asemel hoopis 21,7 dollarit.

Järgmise nädala postituses juba põhjalikumalt sellest, miks on yield on cost mõõdik dividendiaktsiatesse investeerimisel oluline ja mida selles valguses dividendiaktsiaid valides silmas pidada.