Hiljuti jäi mulle silma maailma suurima ETF-ide pakkuja BlackRock’i pressiteade, mis puudutas 50 iShares’i ETF-i ümber tõstmist NYSE Arca börsilt Bats ja Nasdaq börsidele. See tähendab, et kui seni kauplesid need 50 kõnealust ETF-i New Yorgi börsil, siis edaspidi neid enam selle börsi nimekirjast ei leia.
Fondivalitseja esindaja sõnutsi on hajutatus iShares’i ETF-ide puhul oluline tegur, kaasa arvatud hajutamine noteeritavate börside lõikes. “Kiirelt kasvav ETF-ide turg nõuab paindlikku ja vastupidavat ökosüsteemi, milles kõik turuosalised on pühendunud innovatsioonile ja kliendikogemuse parandamisele, BlackRock jätkab samas koostööd kõigi peamiste börsidega”, lisas fondivalitseja esindaja.
Püüan nüüd alljärgnevaga vaadata kogu sellest poliitkorrektsest jutust veidi kaugemale ja süüvida börsivahetuse tagamaadesse.
Kolm suurt
USA väärtpaberiturul toimub ETF-ide kauplemine peamiselt kolmel börsil – NYSA Arca, Nasdaq ja Bats. Rohkem kui 60% kõigist ETF-idega tehtavatest tehingutest teostatakse just neil börsidel. Ligi 35% ETF-ide tehingukäibest on börsiväline (kajastatakse FINRA Trade Reporting Facility abiga).
Kõigist börsi vahenduselt tehtud ETF-ide tehingutest moodustavad eelnimetatud kolmel börsil tehtud tehingud ligi 97%.
iShares ETF-ide ümbertõstmine
BlackRock on hallatavate varade mahult maailma suurim ETF-e pakkuv fondivalitseja. USA turul pakub ettevõte hetkel 337 erinevat ETF-i. Pärast 50 ETF-i ümbertõstmist jääb NYSE Arca börsile kauplema 209 iShares’i ETF-i. Seega Bats ja Nasdaq börsidel on edaspidi noteeritud veidi enam kui kolmandik iShares’i USA-s pakutavatest ETF-idest.
Ümber tõstetavad ETF-id ei ole kaugeltki mitte väikesed ja teisejärgulised. Näiteks liigub Bats börsile järgmiste ETF-ide kauplemine:
- iShares Core MSCI EAFE ETF (kauplemissümbol IEFA, varade maht 27,9 miljardit dollarit),
- iShares Edge MSCI Min Vol USA ETF (kauplemissümbol USMV, varade maht 13,6 miljardit dollarit),
- iShares Edge MSCI USA Momentum Factor ETF (kauplemissümbol MTUM, varade maht 3,1 miljardit dollarit).
Nasdaq’i börsil hakkavad peagi kauplema sellised populaarsed iShares’i ETF-id nagu:
- iShares U.S. Preferred Stock ETF (kauplemissümbol PFF, varade maht 18,3 miljardit dollarit),
- iShares Select Dividend ETF (kauplemissümbol DVY, varade maht 17,0 miljardit dollarit),
- iShares JPMorgan USD Emerging Markets Bond ETF (kauplemissümbol EMB, varade maht 13,2 miljardit dollarit).
Hinnasõda börside vahel
Pea kaks aastat tagasi algas USA suurimate börside vahel hinnasõda. Ennekõike selline, mille eesmärgiks oli lõigata kasu ühest kõige kiiremini arenevast väärtpaberituru segmendist – ETF-indusest. Kõige agressiivsem hinnalangetaja on olnud Bats börs kaotades ETF-idele noteerimistasud ja pakkudes nii ETF-i turutegijatele kui ka fondivalitsejatele erinevaid allahindlusi/kompensatsiooniprogramme. Kuigi ajalooliselt on mõnedel börsidel, ennekõike siis NYSE Arca börsil, noteerimisega kaasnenud teatud prestiiž, siis täna hinnatakse kõrgemalt juba madalamaid võimalikke kulusid.
Bats börsi algatused hinnakujunduse osas on atraktiivsed nii fondivalitsejatele ehk niinimetatud ETF-i sponsoritele kui ka turutegijatele ehk likviidsuse pakkujatele. Esiteks kaotas Bats ETF-ide puhul noteerimistasu. Kuigi see ei ole fondivalitsejate jaoks väga oluline kuluartikkel, siis uue ETF-iga välja tulles kaalutakse börsi valikul siiski ka seda tahku. Teiseks pakub Bats fondivalitsejatele börsil kauplemisest tekkinud tulude jagamise võimalust. See tähendab, et kõige aktiivsemalt kaubeldavaid ETF-e püütakse teistelt börsidelt üle meelitada lubadusega jagada fondivalitsejaga (näiteks BlackRock’iga, Vanguard’iga) börsi tehingutasudest teenitud tulusid.
Samas ei ole ära unustatud ka väiksema kaubeldavusega ETF-e. Siin pakutakse tulude jagamise programmi hoopis turutegijatele (market makers) ehk likviidsuse pakkujatele. Sisuliselt makstakse osa börsi poolt teenitud tehingutasudest päeva parimaid ostu- ja müüginoteeringuid kuvanud turutegijatele.
Kompensatsioonimehhanismid turutegijatele
Selgitan pisut ka seda, kuidas börsid turutegijaid ETF-ide parema kaubeldavuse huvides motiveerida püüavad. Teen seda Bats börsi näitel, kuna nagu eelnevalt mainitud, on tegu ses vallas kõige agressiivsema ja üha uuenduslikumaid lahendusi kasutusele võtva börsiga.
Umbes aastajagu tagasi teatas Bats taas, et muudab oma ETF-idele rakenduvaid hinnastamise põhimõtteid. Täna pakub börs turutegijatele ehk sellistele turuosalistele, kes kuvavad igal ajahetkel noteeringuid ja on valmis vastavate noteeringute alusel ka tehingute vastaspooleks olema, kolme erinevat niinimetatud motivatsioonipaketti. Nendeks on:
- CLP programm ehk Competitive Liquidity Provider Program
- LMM programm ehk Lead Market Maker Program
- LMP programm ehk Liquidity Management Provider Program
CLP programm on käigus selliste ETF-ide puhul, mille keskmine päevane kauplemiskäive jääb alla 1 miljoni aktsia/osaku. Põhimõtteliselt võistlevad turutegijad iga päev päeva parimate ostunoteeringute ja päeva parimate müüginoteeringute pakkuja tiitlitele. Iga ETF-i puhul jagatakse nii-öelda preemiana iga päev välja 20-400 dollarit. Näiteks kui konkreetse ETF-i päevane auhinnaraha on 200 dollarit, siis päeva parimate ostunoteeringute tiitli võitja saab preemiaks 60 dollarit, paremuselt teine ostunoteeringute näitaja 40 dollarit ja sama loogika kehtib ka müüginoteeringute poolel.
LMM programm hõlmab juba neid ETF-e, mille keskmine päevane kauplemismaht ületab 1 miljonit osakut. Toimimismudel iseenesest on lihtne (niinimetatud maker-taker fee model) – läbi rahalise tagasimakse saab premeeritud see turutegija, kes sisse tulnud tehingukorralduse täidab (liquidity maker) ja tasu võetakse sellelt, kes tehingukorralduse turule saadab ehk niinimetatud turulikviidsuse kasutajalt (liquidity taker).
LMP programm on samuti nii-öelda preemiaprogramm, mille eesmärgiks on ETF-ide kaubeldavuse parandamine. Programmis osalejaid hinnatakse ennekõike nende noteeringute kvaliteedi baasilt. Näiteks on üheks hindamiskriteeriumiks protsent kauplemispäevast, mil turutegija noteeringud olid antud hetke parimad noteeringud (National Best Bid and Offer Time). Programmis osalejatele on seatud miinimumpiiranguks vähemalt 100 aktsia/osaku puhul hetke parimate noteeringute kuvamine vähemalt 15% juhtudest kogu kauplemispäeva jooksul.
Kuigi eelkirjeldatud rahalised tagasimaksed (rebates) võivad esmapilgul tunduda kaduvväikesed, näiteks kõigest 0,0045 USA dollarit aktsia kohta, siis tegelikkuses on summad päris arvestatavad. Põhimõtteliselt võivad suurimad ja aktiivsemad turutegijad selliste tagasimaksetena teenida kuni 400 000 dollarit aastas. Ja seda ühe ETF-i kohta, millele likviidsust pakutakse. Seega kui antud turutegija kuvab edukalt noteeringuid kümnele ETF-ile, võib kõnealune tulu ulatuda 4 miljoni dollarini aastas, kui sajale ETF-ile, siis 40 miljonini jne.
Kokkuvõtteks
Kuigi hinnasõda börside vahel on hoogsalt käimas, siis mõningal määral jätkub konkureerimine ka muude kompetentside alusel. Näiteks aktiivselt juhitud ETF-ide puhul on dokumentatsiooni ja USA väärtpaberijärelvalve kooskõlastuste saamisel fondivalitsejate sõnul parimaks partneriks NYSE Arca börs. Nasdaq’il on aga hoopis laiaulatuslik indeksite litsentseerimise äri, kus just ETF-ide fondivalitsejatega koostööd tehes on võimalik saavutada kulude kokkuhoidu. Lisaks on näiteks NYSE Arca börsil üks parimaid päevasisese fondi puhasväärtuse (intraday indicative NAV) arvutamise infrastruktuure. Ka see on paljudele fondivalitsejatele oluline, sest ETF-id peavad USA-s oma fondi varade puhasväärtust (osaku õiglast väärtust) uuendama ja avaldama iga 15 sekundi järel.
Investoritena ei ole meile kuigivõrd oluline, millisel börsil üks või teine ETF noteeritud on. Täna võime öelda, et börs, kus on meid huvitav ETF noteeritud, sai fondivalitseja poolt suure tõenäosusega valitud ennekõike kuluefektiivsust ja ETF-i kaubeldavuse jätkusuutlikkust silmas pidades. Seega juhul kui oma järgmist regulaarset lemmik-ETF-i ostu tehes avastame, et vahepeal on börs muutunud, ei tasu sellest ehmuda – suure tõenäosusega teenib see börsivahetus pikas perspektiivis siiski meid kui investoreid.
Hei! Väga hea taustainfo. Tänud! Kas sa oled lahanud sama küsimust ka sellest vaatevinklist, et kuidas langetada ostuotsus, kui sisult sama sisuga ETF on kahel erineval börsil (sümbolid muidugi erinevad). Nt VGWD.DE on Xetra ja VHYL.AS Amsterdami börsil. Nii palju kui olen yahoo kaudu teada saanud, siis osalused on samad. Aga kuidas ja mida peaksin otsuse tegemisel vaatama? Pigem huvitaks, et kust vajalikku infot leida (nt dividendide maksustamise teema).
Tore, et meeldis! Väga palju detailseid küsimusi 🙂 Kuna olen hetkel palmisaarel, siis kahjuks ei ole mahti neile vastama hakata. Loe varasemaid ETFide postitusi või soovitan kaaluda ka Indeksinvestori paketi soetamist. Seal kõik oluline info videodes ja e-raamatutes lahti selgitatud.