Septembri dividenditulu ja veidi dividendi- ning kasvumääradest

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Veidi dividendimääradest ja dividendide kasvumääradest

Möödunud kuu dividendisaak oli selle kalendriaasta kõige kasinam. Kokku maksid dividenditulu küll tervenisti 16 väärtpaberit, kuid kuna tegu on senisest keskmiselt väiksemate positsioonidega, jääb ka dividenditulu laekumine iga väärtpaberi puhul sellevõrra väiksemaks. Täiendavalt mõjutab dividenditulu suurust ka tõsiasi, et just neisse kuudesse, iga kvartali viimasesse kalendrikuusse, on kuidagi juhtunud päris paljude selliste ettevõtete dividendimaksed, mille ostuhetke dividendimäär oli üpris madal. Tegu on siis pigem tugevat kasvupotentsiaali ja seetõttu madalat ostuhetke dividendimäära evivate firmadega.

Kui madal on madal? Oma tehingustatistikat uurides näen, et kõnealuste ettevõtete puhul jääb ostuhetke maksudejärgne ehk neto dividendimäär valdavalt vahemikku 1,0% kuni 2,5%. Samas dividendide aastane kasvumäär (ja ka oodatav kasvumäär) on selliste ettevõtete puhul enamasti seal ikka vähemalt kahekohalise numbri juures. Nii mõnegi ettevõtte puhul on üle erinevate ajahorisontide mõõdetuna keskmine aastane dividendide kasvumäär koguni nõnda kõrge nagu +25% või isegi +33%.

Viimasel juhul tähendab see näiteks sisuliselt seda, et minu eelmisel aastal 2,0% maksudejärgse dividendimääraga soetatud aktsia maksab käesoleval aastal juba ligi 2,7% ostuhetke dividendimäära (yield on cost), 2018. aastal 3,5% ostuhetke dividendimäära ja 2019. aastaks on ostuhetke dividendimäär juba rohkem kui kahekordistunud ehk möödunud aastal 2,0% dividendimääraga nii-öelda “tööle pandud” raha teenib juba 4,7% dividenditootlust. Tõenäoliselt ei ole reaalsus ja tulevik siiski nõnda lineaarsed, aga näitlikustamiseks sobivad sellised arvutused siiski üpris hästi.

Nutikas lugeja tabab juba tõenäoliselt ära, kuhu eelkirjeldatud loogikaga on pikaajalise investeerimise valguses võimalik välja jõuda. Kõrge ostuhetke dividendimääraga, kuid praktiliselt olematu kasvupotentsiaaliga ettevõtte aktsiate soetamine tundub atraktiivsena seni kuni hindame ja väärtustame tänast dividenditulu. Juhul kui eesmärk on ise liigset vaeva nägemata teenida rohkelt ja kasvavat dividenditulu pigem tulevikus, tasub selgelt eelistada kõrget dividendimäära kasvu kõrgele hetke dividendimäärale.

Selles valguses saab teha mitmesuguseid erinevaid simulatsioone – näiteks välja arvutada, millal saabub ajaliselt see hetk, mil madala ostuhetke dividendimääraga, kuid kõrge dividendide kasvumääraga ettevõte maksab meile rohkem dividenditulu kui kõrge ostuhetke ja pea olematu kasvuga ettevõte. Pikemalt, koos näitlikustavate arvutuste ja graafikutega, olen sel teemal arutlenud “Dividendiaktsiate analüüsimise” e-raamatus.

Dividendimäära stabiilsusest läbi aja

Nii mõnigi võib nüüd ju omaette mõtiskledes arutleda, et kui ettevõte muudkui tõstab igal aastal dividende +25% või isegi +30%, siis ma pigem ostangi järgmisel aastal. Või kohe pärast dividendimakse tõstmist. Siis on kindel, et saan kohe selle kõrgema dividendimakse ja seega on ka minu ostuhetke dividendimäär ju kõrgem.

Selles loogikas on üks ja väga oluline viga. Nimelt on dividendimäär ju dividendimakse ja aktsia hinna jagatis, kuid sellise ettevõtte aktsia hind ei püsi üldiselt stabiilselt samal tasemel, vaid hoopis kipub keskeltläbi kasvama just umbes täpselt sama palju kui dividendimakse (mõõdetuna üle mitmeaastaste ajaperioodide). See tähendab, et kui turuosalised, analüütikud ja ettevõte ise ootavad/prognoosivad lähiaastate dividendimaksete kasvuks ligikaudu +25%, siis muude oluliste väliste mõjurite puudumisel (tsükliline aktsiaturgude langusfaas, poliitilised või sektoripõhised pöördelised arengud) liigub aktsia hind üles umbkaudu samas tempos. Sisuliselt väljendub see selles, et dividendimäär püsib suhteliselt konstantsena. Või ehk oleks õigem öelda – kõigub suhteliselt kitsas vahemikus seni kuni ei muutu ettevõtte kasvuväljavaated.

Alltoodud graafikul on kajastatud ühe sellise minugi portfellis oleva suhteliselt kiiresti kasvava ettevõtte aktsia hind (helesinine joon) ja dividendimäär (must joon) perioodil 2010 kuni 2016.

Graafikult näeme, et aastas korra hüppab dividendimäär 0,2-0,3% võrra kõrgemale (suured hüpped graafikul, mis toimuvad rohelise ringiga ümbritsetud S tähe läheduses tähistavad aktsia jagunemist ja antud veebilehe nii-öelda hetkelist segadust dividendimäära arvutamisel). Muidu on tegu suhteliselt kitsas vahemikus kõikuva dividendimääraga. Perioodil 2010-2016 ületas antud ettevõtte dividendimäär 1,0% taset vaid harva ja korraks ning üldjuhul ei langenud alla poole 0,5% taset. Vaatamata sellele, et igal aastal tõstis kõnealune ettevõte oma dividendimakseid kahekohalise protsendi võrra – kord +30%, siis +23%, siis +25% ja nii edasi. Seega antud juhul ei oleks ootamisest suurt kasu olnud. Vaatamata jõulistele dividendimaksete tõstmistele jäi dividendimäär suhteliselt stabiilseks, sest aktsia hind tõusis suures plaanis ligikaudu samas tempos.

Dividendimäär kui abimees turu ajastamisel

2016. aasta teine pool ja 2017. aasta tõid endaga kaasa olulise muutuse kõnealuse ettevõtte dividendimäära tasemes. Teatud sektorispetsiifilistel põhjustel pöördus konkreetse ettevõtte aktsia hind langusele ja käesoleva aasta suvel ületas dividendimäär oma senised kõrgtasemed pea kahekordselt. Teisisõnu aktsia hinna kiire languse ja jätkuvate dividendimaksete tõstmise valguses ületas dividendimäär 2,0% taseme.

Kas tegu võis olla märgiga soodsast ostukohast? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb endale esitada uus küsimus. Mis võiks olla sellise suure aktsia hinna languse põhjuseks? Tavaliselt on vastuseks ikka see üks ja sama üldsõnaline lause – muutusid ettevõtte kasvuväljavaated. Või olgem siinkohal täpsed – muutusid analüütikute ootused ja turukonsensus ettevõtte kasvuväljavaadete osas.

See, kas neil muutustel on alust, on iga investori enda otsustada. Üldiselt ei tasu siinkohal muidugi turgu alahinnata ja pimesi vastuvoolu ujuma hakata. Enamasti on turul tervikuna õigus. Ebaefektiivsused info ülekandumisel hinda võivad esineda juhul kui tegu on näiteks suhteliselt vähelikviidse või vähe jälgitava väärtpaberiga (väärtpaber ei kuulu peamiste turuindeksite koosseisu ja väärtpaberit katavad vähesed analüüsimajad). Samuti juhtudel, mil turu konsensuslik meelsus pöördub mingil põhjusel väga järsku ühest äärmusest teise. Nii nagu juhtus minu arvates kõnealuse ettevõtte puhul.

Ettevõtte kasvuväljavaated hinnati suhteliselt järsku üpris agressiivselt ümber. Ses osas mul vastuväiteid ei ole. Eksisteerib täiesti reaalne võimalus, et sektorispetsiifiliste arengute tõttu kasvumäärad langevad. Küsimus on kui palju need langevad. Kas senise +20% asemel tuleb kasvuks +10%, +5% või on tegu hoopis kahaneva äriga? Just siin minu nägemus turust lahku läkski. Teise taseme mõtlemist (second-level thinking) kasutades leidsin, et turg tervikuna korrigeeris oodatavaid kasvumäärasid ehk ülearu agaralt ning näeb kõike pisut liiga mustades värvides. Igatahes pärast ettevõtte finantside ja ärimudeli analüüsi ning mõningaid arvutusi küpses ostuotsus. Seda, kas mu mõttekäigud olid õiged või mitte, on täna veel vara hinnata. Kuigi ülaltoodud graafikult on näha, et aktsia hind tundub olevat tõusule pöördunud (suvisest madalapunktist mõõdetuna ca +26%), siis reaalsuses on positsioon plussis vaid ligikaudu +5%. Peamiselt seetõttu, et nagu ikka, hajutasin oste ajas ning selle tulemusena sai aktsiaid soetatud nii tänasest turuhinnast pisut kõrgema kui ka oluliselt madalama hinnaga.

Kokkuvõtteks

Olen seda meelt, et dividendimäär on üks lihtsamini mõistetav ja jälgitav soodsa ostukoha hindamise ehk turu ajastamise mõõdik. Teisalt on jällegi tegu näitajaga, mis annab pimesi kasutades ja vaid sellele mõõdikule baseerudes üpris sageli ka valesignaale. Teisisõnu on dividendimäära kasutamisel turu ajastamise mõõdikuna alati lisaks tarvis hinnata, kas ettevõtte oodatavad kasvumäärad ja ärimudel on tulevikus suures plaanis samad kui viimase 10-15 aasta jooksul. Juhul kui ükskõik, mis põhjusel on ette näha oodatavate kasvumäärade alla jäämist mineviku kasvumääradele, annab dividendimäära kasutamine turu ajastamisel valesignaali.

Septembri dividenditulu

Lõpetuseks ka veidi septembri dividendilaekumistest. Nagu öeldud, oli möödunud kuu dividenditulu selle aasta kõige madalam, kokku 227 eurot. Septembri kuu jooksul laekus kontole omanikutulu 1 ETF-ilt ja 15 aktsialt. Möödunud aasta samal perioodil maksid dividende kõigest 5 väärtpaberit. Seega nagu näha, siis välismaakleri juures konto avamine, mis võimaldas teha ostutehinguid mõistlike tehingutasudega hoopis väiksemate summadega, on portfelli väärtpaberite arvu ikka märkimisväärselt kasvatanud. Eks lisaks mängis siin rolli ka tõsiasi, et möödunud aasta viimane kvartal ja käesoleva aasta esimesed kuud pakkusid ikka päris ohtralt häid sisenemishetki.

Seekord laekus valdav enamus dividende USA dollarites, pisut ka eurodes. Kuu dividenditulu tulemust mõjutas möödunud aastaga võrreldes omajagu ka see, et dollar on aastataguse ajaga võrreldes euro suhtes ligi 7-8% nõrgenenud.

Kuigi 2018. aasta dividenditulu prognoosidest on veel vara rääkida, siis olemasoleva investeerimisportfelli oodatavat dividenditulu simuleerides kaasasin seekord oma arvutustesse ka tundlikkuse analüüsi, ennekõike siis euro-dollari vahetuskursi valguses. Selgus, et juhul kui euro peaks dollari suhtes järgmise 6-9 kuu perspektiivis nõrgenema ligikaudu 15% (EURUSD = 1,35), kärbib see minu oodatavat ja eurodes mõõdetavat dividenditulu ligikaudu 6% võrra. Selline mõtteharjutus ei ole täna kuigi oluline, sest kogu dividenditulu suunan uutesse investeeringutesse. Teisalt juhul kui otsustan või tekib vajadus dividendidest kusagil euroala riigis elamiskulusid katta, siis on kursikõikumised koheselt aktuaalsed.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu. Septembri lõpu seisuga on kontole laekunud ligikaudu 86% käesolevaks aastaks prognoositud dividenditulust.