Vastakaid tundeid tekitav uus S&P 500 ETF

Börsil kaubeldavate fondide ehk ETFide maailm areneb kiiresti. Igal nädalal luuakse üha uusi ja uusi ETFe. Ainuüksi USA-s toodi möödunud aastal turule 272 uut ETFi. Nii mõnedki neist olid üpris omapärased. Ühest sellisest, võib öelda, et aasta lõpus isegi pea kõige rohkem vastakaid arvamusi ja furoori tekitanud ETFist kohe juttu tulebki.

Üks indeks, mitu eri versiooni

Teadupärast järgivad ETFid mõnd alusindeksit. Üheks ehk vast kõige populaarsemaks selliseks indeksiks on ligi 500 USA suurettevõtet koondav S&P 500 aktsiaindeks. Selles indeksis on suurima osakaaluga need ettevõtted, mille vabalt kaubeldav turukapitalisatsioon on kõige suurem. Lihtsustatult – mida suurem ettevõte, seda suurem osakaal indeksis. Täna kuuluvad indeksi suurimate komponentide hulka Apple ligi 3,6%, Microsoft 3,0%, Amazon 2,5% ja Facebook 1,9% osakaaludega.

See tähendab, et ka S&P 500 indeksit järgivate ETFide portfell näeb välja täpselt samasugune – suurimateks positsioonideks on Apple, Microsoft, Amazon ja Facebook. Sellise indeksi ja investeerimisportfelli koostamise puhul on loogika lihtne ja arusaadav. Mida suuremaks kasvab ettevõtte turukapitalisatsioon (läbi aktsia hinna tõusu), seda olulisemaks muutub see ettevõte nii turuindeksis kui ka vastavas ETFis.

S&P 500 indeksisse kuuluvatest ettevõtetest on juba aastaid saadaval olnud ka veidi teistsugustel alustel kokku pandud ETF. Nimelt on Guggenheim S&P 500 Equal Weight ETF (kauplemissümbol RSP) endale sihiks seadnud koostada S&P 500 turuindeksisse kuuluvatest ettevõtetest selline börsil kaubeldav fond, kus kõigi ettevõtete osakaalud fondis on võrdsed. See tähendab, et igal indeksi komponentide fikseerimise kuupäeval on kõigi ettevõtete osakaal indeksis ja seeläbi ka vastavas ETFis ligikaudu 0,2%. Pikemalt olen sellest kirjutanud näiteks selles postituses.

Ka nõnda koostatud indeksi taga on peidus mõningane majanduslik loogika. Samuti on mitmed rakenduslikud uurimused näidanud võrdsete osakaalude meetodi paigutist paremust juhul kui hindamise kriteeriumiks on kogutootlus.

Uus ja omapärase koostamisloogikaga ETF

Möödunud aasta novembris tuli Exponential ETFs nimeline fondivalitseja välja aga hoopis millegi omapärasega. Nimelt võttis firma kätte ja lõi ümberpööratud osakaaludega S&P 500 indeksi. See tähendab, et aluseks võeti ikka need samad ligi 500 ettevõtet, kuid indeksi ja ETFi portfelli osakaalude määramine pöörati pea peale. Uues ETFis said kõige kõrgema osakaalu kõige väiksema turuväärtusega S&P 500 indeksisse kuuluvad ettevõtted. Maailma suurimate hulka kuuluvad Apple, Microsoft ja Facebook, langesid aga fondi väikseimate investeeringute hulka. Nii ongi uues Reverse Cap Weighted U.S. Large Cap ETF (kauplemissümbol RVRS) nime kandvas fondis Apple, Microsofti ja ka Facebooki aktsiate osakaal kõigil 0,01% piirimail. Suurimateks positsioonideks on hoopiski Patterson Companies 1,1%, Navient Corp samuti 1,1%, Signet Jewelers 1,0% ja TripAdvisor ligi 1,0% osakaaluga.

Kõrgemad ajaloolised tootlusnumbrid

Võrdsete osakaaludega S&P 500 ETFi puhul on ajalugu näidanud, et see on pakkunud tavapärasel viisil turukapitalisatsiooniga kaalutud indeksist paremaid pikaajalisi tootlusnumbreid. Peamiseks põhjuseks on siin asjaolu, et võrdsete osakaalude meetodil ETFi portfelli kokku panemine väldib üha rohkema raha suunamist kõrge valuatsiooniga ehk kõige kiiremat hinnatõusu kogenud aktsiatesse. Järgmiseks sammuks sealt edasi oligi uurida, kas ehk osakaalude ümberpööramine võiks viia veelgi kõrgemate pikaajaliste tootlusnumbriteni.

Viimase 10 aasta ajaloolisi aktsiahindade andmeid aluseks võttes ja minevikulisi arvutusi tehes selgus, et ümberpööratud osakaaludega S&P 500 ETF oleks näidanud tavalisest indeksist paremat kogutootlust. Kõnealuse 10-aastase perioodi jooksul edestas tagantjärele tehtud arvutustes ümberpööratud osakaaludega S&P 500 indeks tavalist S&P 500 indeksit keskmiselt +3% võrra aastas. Siinkohal tuleb siiski välja tuua, et valdav enamus sellest paremast tootlusest pärineb vähemalt selliselt tagantjärele tehtud arvutuste baasilt 2009. aastast. Siis ületas ümberpööratud osakaaludega indeksi tootlus tavalist S&P 500 indeksi tootlust ligikaudu kolmekordselt (+74% vs + 26%).

Kokkuvõtteks

Vastulauseid kirjeldatud investeerimisstrateegia võimalikule töötamisele on ennekõike kostnud akadeemikute ringkonnast. On hästi teada ja tänaseks ka üpris detailselt dokumenteeritud, et aktsiaturgudel on väike-ettevõtted pikaajaliselt pakkunud suurettevõtetest kõrgemaid kogutootluse numbreid.

Ümberpööratud osakaaludega S&P 500 ETF ei tee aga ju muud kui võtab ikkagi need samad ligi 500 USA suurimat suurettevõtet ja muudab vaid nende ettevõtete osakaale. Seega ei ole siinkohal küsimus väikese suurusega ettevõtete eelistamises suurettevõtetele, vaid hoopis suurte eelistamises väga suurtele. Kas see võiks töötada? Senini ei ole seda kuigi põhjalikult uuritud. Kõnealuse ümberpööratud osakaale kasutava ETFiga turule tulnud Exponential ETFs nimeline fondivalitseja seda väidab. Eks tõde selgub ajaga.