Esialgu paljulubav uus ETF valmistas siiski pettumuse

Umbes nädala jagu tagasi sain Deutsche Bank’ilt järjekordse uudiskirja. Minu tähelepanu tõmbas koheselt see, et teemarealt vaatas suurte ja rasvaste tähtedega vastu „New Quality Dividend ETFs“. Teisisõnu andis Deutsche teada uute dividendifookusega ETFide lansseerimisest. Tähelepanu vääris sealjuures just sõna „quality“, mis viitas sellele, et fondi portfelli valitakse vaid niinimetatud kvaliteetettevõtted.

5 uut dividendifookusega ETFi Deutsche’lt

Pank tuli välja tervelt viie erineva uue dividendifookusega ETFiga. Kõik need on registreeritud Euroopas (Iirimaal või Luksemburgis) ja seega kenasti kättesaadavad ka eraisikust investorile. Kolm ETFi keskenduvad dividende maksvatele kvaliteetettevõtetele ja kaks kõrge dividendimääraga aktsiate püüdmisele. Minu tähelepanu tõmbas ennekõike alltoodud tabeli kõige vasakpoolsemas tulbas asuv fond – Xtrackers Morningstar Global Quality Dividend UCITS ETF.

Miks just see? Mitmel põhjusel. Esiteks on tegu globaalse ulatusega ETFiga, mis tähendab, et teoreetiliselt on võimalik saavutada väga hea hajutatus vaid ühe ostuga. Teine põhjus oli taas kord see sama sõna „quality“ ehk keskendumine niinimetatud kvaliteetettevõtetele. Huvi kasvas veelgi kui nägin, et fondi alusindeksiks on tuntud indeksipakkuja ja analüüsimaja Morningstar’i indeks. Võtsin koheselt ette ja asusin uurima, millest täpselt selle ETFi Morningstar Developed Markets Dividend Yield Focus nimeline alusindeks koosneb ning kuidas see kokku on pandud.

Morningstar ütleb kõnealuse indeksi koostamise kohta järgmist:

The Morningstar Developed Markets Dividend Yield Focus Index offers exposure to high-quality companies that are domiciled in developed markets and have strong financial health and an ability to sustain above average dividend payouts.

Teisisõnu on tegu arenenud tööstusriikide aktsiaturgudel kauplevatele dividende maksvatele ettevõtetele keskendunud indeksiga, kus valitakse välja vaid tugeva finantstervise ja jätkusuutlike, samas keskmisest kõrgema dividendide väljamaksetega firmad. Kõlab ju hästi?

Detailid, detailid

Kahjuks ei piisa ETFi ja tema alusindeksi investeerimisstrateegia analüüsimisel selle ülaltoodud lõigu lugemisest. Tuleb vaadata veel sammuke edasi, kaevuda veel veidi sügavamale. Kui eelnevas lõigus sai üldsõnaliselt ära kirjeldatud kogu niinimetatud aktsepteeritud investeeringute universum, siis järgmine, ja äärmiselt oluline samm, on nendest ehitusklotsidest indeksi kokku panemine.

Indeksit saab täpselt samadest komponentidest kokku panna ikka päris mitmel erineval moel. See on asi, mille peale erainvestorid tavaliselt ei mõtle, sest väljakujunenud standardiks on saanud indeksite ja ETFide koostamine lähtudes ettevõtte suurusest (turukapitalisatsioonist). Mida suurem ettevõte, seda suurem osakaal indeksis ja seeläbi ka ETFis. Samas, millal iganes me pöörame pilgud mõne spetsiifilise investeerimisstrateegia poole, nagu seda on näiteks dividendistrateegia, tuleb väga hoolikalt näpuga järge ajada, kuidas ikkagi indeks kokku pannakse.

Samm-sammuline indeksi koostamise protsess

Alustame uuesti päris algusest ja uurime, kuidas täpselt kõnealuse ETFi alusindeks ja seeläbi ka fondi enda portfell kokku pannakse.

Esimese tähelepanekuna saab välja tuua selle, et indeks kaasab vaid arenenud tööstusriikide aktsiaturud. See ei tule üllatusena, sest ka indeksi enda nimes on vastav viide (developed markets) juba sees. Küll aga tasub tähelepanu pöörata sellele, et kaasatakse vaid suured ja keskmise suurusega ettevõtted. Väike-ettevõtted jäävad sellest indeksist täielikult välja.

Järgmine filter on paika pandud eesmärgiga selekteerida välja vaid dividende maksvad aktsiad. Siin on valikukriteerium päris lõtv – sobilikud on kõik sellised ettevõtted, mis viimase 12 kuu jooksul on dividende maksnud. Üks lisanüanss siin siiski on. Sobilikud on vaid need aktsiad, mis USA maksuseaduste mõistes on investoritele välja maksnud niinimetatud kvalifitseeritud omanikutulu ehk dividende. Näiteks börsil kaubeldavad kinnisvarafondid ehk REITid ei maksa USA maksuseaduste mõistes dividende, vaid jaotavad rahavoogu. See tähendab, et kõik REIT vormis aktsiad jäävad indeksist välja.

Indeksi koostamisel kasutatakse ka tavapärast kauplemisaktiivsuse filtrit. Selle eesmärk on välja sõeluda vähelikviidsed aktsiad. Antud indeksi puhul minimaalse keskmise päevakäibe piir seatud 1 miljoni dollari juurde.

Järgmise filtreerimissammuga kaasneb nüüd see niinimetatud kvaliteedifaktorite kaasamine. Morningstar kasutab siinkohal kahte nende enda poolt loodud komposiitnäitajat. Esimeseks koondnäitajaks on konkurentsieelise ja selle jätkusuutlikkuse indikaator ehk moat. Morningstar Developed Markets Dividend Yield Focus indeksisse kaasatakse vaid laiapõhjalist ja pikaajalist konkurentsieelist omavad ettevõtted (wide moat companies) ja kitsamat ja lühemaajalist konkurentsieelist omavad ettevõtted (narrow moat companies). Puuduva konkurentsieelisega ettevõtted (companies with no economic moat) jäetakse selle indeksi puhul nii-öelda ukse taha.

Lisaks konkurentsieeliste alusel ettevõtete välja valimisele, nõutakse ka head finantstervist. See on järjekordne mitmest eri tegurist ja suhtarvust koosnev komposiitnäitaja, mida Morningstar ise nimetab Distance to Default score’iks. Tegu on ettevõtte pankrotistumise tõenäosust hindava skooriga, mis tuletatakse Black-Scholes-Merton’i optsioonihindamise mudelit kasutades aktsia turuhindu, dividendimakseid ja ettevõtte bilansilisi kohustusi arvesse võttes. Iga ettevõtte jaoks arvutatakse välja vastav skoor, mille järel reastatakse kõik ettevõtted kahanevalt oma majandussektori sees. Valikusõela läbib vaid ülemine pool ehk igas sektoris keskmisest kõrgema skoori saanud ettevõtted.

Siiani tundub kõik veel päris hästi. Või vähemalt enam-vähem. Järgmiseks sammuks on nüüd indeksi kokku panemine. Ka siin asub Morningstar nüüd valikufiltrid läbinud ettevõtteid reastama. Sedakorda ettevõtte dividendimäära alusel. Seega kogutakse kokku kõik eelkirjeldatud valikufiltrid läbinud firmad ja reastatakse need kahanevalt viimase 12 kuu dividendimaksete baasilt arvutatud dividendimäära alusel. Sellest nimistust valitakse indeksi tarbeks välja 200 kõige kõrgema dividendimääraga ettevõtet.

Need 200 ettevõtet ei kaasata nüüd indeksisse mitte võrdsetes osakaaludes ega ka vastavalt ettevõtte suurusele (turukapitalisatsioonile), vaid iga ettevõtte osakaal indeksis sõltub hoopis tema dividendimaksetest, ennekõike siis dividendimäärast. Seega ka indeksi ja ETFi portfelli kokku panemisel eelistatakse kõrgema dividendimääraga ettevõtteid. Just sellistele antakse kõrgem osakaal.

Kas kõrge dividendimäära eelistamine on siis halb?

See tähendab seda, et kõrge dividendimäära eelistus jookseb läbi kahes kohas: 1) komponentide välja valimisel ja 2) komponentide osakaalude määramisel. Miks ma seda nõnda palju rõhutan? Kas see on siis kuidagi halb? Lühike vastus on jah.

Kahjuks näitab ajalugu, et dividendimäära alusel aktsiaid reastades ja valides kannatab kogutootlus. Tõsi, selline portfell või ETF teenib tõenäoliselt rohkem dividenditulu kui laiapõhjaline globaalne ETF, kuid hinnatõusu osas on selge mahajäämus. Teisisõnu, võrreldes laiapõhjalise, kõiki ettevõtteid (nii dividende maksvaid kui mitte maksvaid) hõlmava ETFi kogutootlust (dividenditulu pluss hinnatõus) ja kõrget dividendimäära eelistava ETFi kogutootlust, kipub paremaid tulemusi näitama see esimene ehk laiapõhjaline ETF.

Olles hiljuti kokku pannud käsiraamatu ja põhjaliku andmebaasi dividendifookusega ETFidest, on siinkohal kohe lihtne tuua ka näiteid elust enesest. Alltoodud graafikul on välja toodud globaalse ulatusega välja arvatud USA dividendiaktsiatesse raha paigutavate ETFide keskmine aastane tootlus viimase 5 aasta jooksul. Võrdluseks on graafikule lisatud ka sarnase geograafilise ulatusega, kuid kõigisse (nii dividende maksvatesse kui ka dividende mitte maksvatesse) aktsiatesse investeeriv Vanguard FTSE All-World ex-US ETF.

Nagu näha kipuvad kõrget dividendimäära püüdma minevad dividendifookusega ETFid laiapõhjalisele ETFile alla jääma. Veelgi enam, kõrge dividendimäära strateegia puhul jäävad kogutootluse numbrid üpris märkimisväärselt alla kõikidesse dividendiaktsiatesse raha paigutavatele ETFidele.

Miks nii?

Miks jäävad kõrget dividendimäära püüdma minevad ETFid alla nii dividendikasvu strateegiale, sellistele ETFidele, mis kaasavad oma portfelli kõik dividende maksvad aktsiad kui ka laiapõhjalistele kõiki aktsiaid hõlmavatele ETFidele?

Põhjuseid tundub olevat mitu. Esiteks juba see sama teada-tuntud tõsiasi, et dividendimäär on kõigest mineviku dividendimaksete pealt arvutatud suurus ja mineviku dividendimaksed ei pruugi jätkuda tulevikus.

Teiseks, kõrget dividendimäära kipuvad üldjuhul evima sellised ettevõtted, mis a) kuigivõrd ei kasva; b) mis on ajutistest või pikemaajalistes raskustes. Esimesel juhul on aktsia hinna tõusupotentsiaal seega suhteliselt madal. Teisel variandi puhul on üldjuhul ohus dividendimakse ja seeläbi dividenditootluse jätkusuutlikkus.

Seega ETFid, mis keskenduvad vaid kõrge dividendimääraga ettevõtetele ja ka investeerimisportfelli kokku pannes eelistavad määrata seda kõrgema osakaalu, mida kõrgem on dividendimäär, eelistavad sisuliselt stagneeruvaid ja/või probleemide käes vaevlevaid ettevõtteid.

Aga kuidas on lugu nüüd selle sõnaga „quality“ ehk kvaliteetettevõtete eelistamisega? Kas see ei kalluta kogutootluste kaalukaussi kuidagi kõrge dividendimäära strateegia kasuks? Tegelikult rakendavadki juba valdav enamus kõrget dividendimäära püüdma minevaid indekseid ja ETFe mingeid niinimetatud kvaliteedifiltreid. Üldjuhul suudetakse nende abiga välja praakida tõelises pankrotiohus olevad firmad. See tähendab, et alles jäävad aeglaselt kasvavad, stagneeruvad ja/või ajutistes majandusraskustes olevad ettevõtted.

Üks puudus on kõrget dividendimäära püüdma minevatel ETFidel veel. Valdavalt kipub nende fondide portfell olema keskmisest vähem hajutatud. See tähendab, et üpris sageli on kõrge dividendimäära strateegiaga ETFide portfellis vaid 30-50, enamasti mitte üle 100 ettevõtte. Arvestades, et maailmas on kokku üle 11 000 aktiivselt kaubeldavat ja mõistliku likviidsusega ettevõtet, on tegu ikka üpris kontsentreeritud panustamisega.

Kokkuvõtteks

Seega kuigi Deutsche Bank’ilt saabunud uusi dividendifookusega ETFe reklaamiv uudiskiri pani mul silmad särama, eriti lugedes kvaliteetettevõtetele keskenduvatest ETFidest, siis uute fondide alusindeksitesse süüvides saabus pettumus. Xtrackers Morningstar Global Quality Dividend UCITS ETFi näol on kahjuks taas kord tegu järjekordse kõrget dividendimäära püüdma mineva fondiga. Tõsi, rakendatavad kvaliteedifiltrid ja fundamentaalandmete valikukriteeriumid on ehk mõnevõrra paremad, kuid portfelli kokku panemise metoodika ning dividendimaksete pool on jätkuvalt sarnane juba turul olevate konkurentide fondidega.