Juuli dividenditulu ja müügitehingute ülevaade

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Müügitehingud ja nende mõju

Maikuises dividenditulu ülevaates kirjutasin, et otsustasin maha müüa kaks päris pikalt portfellis olnud dividendifookusega ETFi. Hiljuti viimast müügitehingut teostades püüdsin meenutada kui paljudest positsioonidest ma siis ikkagi tänaseks loobunud olen. Huvi neid numbreid kokku lüüa oli ühtäkki nõnda suur, et kaevasin üles kogu tehingustatistika alates 2013. aastast, mil alustasin oma isikliku raha sihipärase investeerimisega.

Dividendiportfell vs spekulatiivne portfell

Need, kes dividendinvestor.ee blogi juba mõnda aega lugenud, teavad, et minu investeerimisportfell koosneb valdavalt dividendiaktsiatest ja sellistesse aktsiatesse raha paigutavatest ETFidest. Samas olen pisut vahendeid paigutanud ka füüsilise kulla ja hõbeda ETFidesse ning nii umbes 10-15% ulatuses portfellist olen valmis võtma ka taktikalisi ehk spekulatiivseid positsioone.

Tänane väärtpaberiportfelli seis näeb välja selline, kus valdava osa moodustavad dividendikasvule orienteeritud väärtpaberid (dividend growth portfolio) ja vähem kui kolmandiku kõrge ostuhetke dividendimääraga väärtpaberid ehk niinimetatud tänased rahalehmad (high yield portfolio). Spekulatiivsete positsioonide osakaal jääb hetkel sinna 7% piirimaile.

Kuna ma ei pea ennast kauplejaks, mulle ei meeldi igapäevaselt näpuga hinnagraafikutel järge ajada ega ole ses vallas ka kuigivõrd edu saavutanud, siis olgu öeldud, et spekulatiivsed positsioonid on portfelli kaasatud nii umbes 1-3 aastast investeerimishorisonti silmas pidades.

Paljuski on nende ideede puhul tegu ühel või teisel moel keskväärtuse juurde tagasi pöördumise peale panustamise strateegiaga (mean reversion). Lisaks on enamasti tegu väärtpaberitega, mis maksavad ka dividenditulu. Dividendiportfelli ei sobi nad aga peamiselt seetõttu, et ma ei soovi neid mingil põhjusel pikaajaliselt hoida (näiteks liialt kõrge võlakoormus, madal kasumlikkus, liigne tsüklilisus). Või siis on tegu mõne investeerimisstrateegia või sektorifondiga, millel dividendikasvu investeerimisega seos puudub, aga vastav ETF lihtsalt juhtumisi jaotab dividenditulu. Igatahes olen kõikvõimalikele taktikalistele ideedele avatud ja valmis piiratud osa vahenditest ka neisse paigutama.

Oma dividendiaktsiate ja dividendifookusega ETFide portfelli näen ma pikaajalise investeerimisportfellina. See tähendab, et käitun nagu margikoguja – kui näen midagi, mis kogusse sobib, vastab teatud tingimustele (vaata neid tingimusi e-raamatust “Dividendiaktsiate analüüsimine“) ja sobilik on ka hind, siis ostan, hoian ja naudin laekuvat ning tasapisi kasvavat dividendivoogu. See tähendab, et üldjuhul müügitehinguid selles portfellis ette tulla ei tohiks. Samas spekulatiivse portfelli puhul on juba ostu hetkel suuresti ette määratud, millistel tingimustel toimub ka positsiooni realiseerimine ehk müük. Seepärast on igati mõistlik minevikulise müügitehingute statistika koostamisel eristada müüke spekulatiivses portfellis ja dividendiportfellis.

Müügitehingud läbi aastate

Olles läbi käinud kogu tehingustatistika alates 2013. aastast, näen, et kõige rohkem müüke olen teinud 2015. aastal. Ka käesoleva aasta müügitehingute arv ei jää kaugele maha. Siiski on nende tehingute puhul üks oluline erinevus. 2015. aastal teostatud kokku 8 müügitehingust vaid üks oli dividendiportfelli kooseisu kuulunud aktsia müük. Pealegi oli see mõnes mõttes selline sunnitud müük. Nimelt sattus portfellis olnud ettevõtte ülevõtu objektiks ja ülevõtjaks oli selline ettevõte, mille dividendipoliitika ja dividendimaksete ajalugu minu investeerimispõhimõtetega kokku ei läinud. Seega oli mõistlik kasutada ülevõtuuudisest tingitud rohkem kui +30% hinnahüpet ja oma positsioon realiseerida.

Ülejäänud 7 müüki olid kasumivõtmised spekulatiivsest portfellist. Neist tervenisti neli olid tegelikult ühe ja sama ETFi müük (DB x-trackers CSI300 Index ETF kauplemissümboliga XCHA), tehingud olid lihtsalt ajas hajutatud. Kuna tegu oli toona portfelli suhtes ikka päris suure positsiooniga ja olin selle üles ehitanud oste ajas hajutades, siis täpselt sama moodi sai ka väljutud.

2017. aastal tegin kõigest 4 müügitehingut. Üks neist oli seotud minu portfellis oleva ETFi likvideerimisega ja seega mõnes mõttes tehniliselt ehk mitte käsitletav kui müük (maksuseadause mõttes aga siiski). Teine müük oli seotud sooviga viia üks suurimaid ETFide positsioone LHV juurest üle välismaakleri Lynx’i juurde eesmärgiga säästa igakuistelt haldustasudelt. Seega mõnes mõttes justkui müüsin (LHV konto alt), kuid samas ostsin kohe Lynx’i konto alt tagasi. Viimased kaks müüki olid aga tehniliselt võttes täitsa ehedad müügid ehk väljusin kahe tehinguga ühest dividendiaktsia positsioonist, mis enam oma eesmärki ei täitnud. Kirjutasin sellest pikemalt 2017. aasta juunikuu dividenditulu ülevaates. Toona kulgesid asjad nõnda, et ettevõte peatas ligikaudu aastaks ajaks dividendide maksmise täielikult. Nüüd on küll dividendimaksed taastatud, kuid moodustavad ligikaudu kõigest 1/3 dividendimaksete peatamise eelsest tasemest. Uurides selle positsiooni soetus- (esimene ost hinnaga 239, teine 183 ja kolmas 166) ja müügihindu (esimene müük hinnaga 276 ja teine 288) ning võrreldes neid hetke turuhinnaga, mis on 155, oli tegu ikka väga õige otsusega.

Käesoleva aasta müügid on aga valdavalt olnud dividendiportfelli positsioonide müügid. Tõsi, lõpuks sai tagasihoidlikku kasumit võetud ka pikka aega portfellis olnud kahest spekulatiivsest positsioonist, kuid suuremad summad (ja kohati ka kasumid) maabusid kontole ikka dividendiportfelli kuuluvate väärtpaberite müügist. Kolm tehingut on seotud postituse alul jutuks olnud dividendifookusega ETFide müügiga ja ülejäänud kolm Tallinna börsil noteeritud dividende maksvate aktsiate müügiga.

Viimastest kaks olid Harju Elektri aktsia müügid. Panin nüüd neid tehinguid tagantjärele uurides nii ostud kui ka müügid ühele graafikule ja pilt sai selline. Siit on kohe hästi näha, et tegu ei olnud kõige paremini hallatud positsiooniga. Võtsin Harju Elektri aktsia oma portfelli eesmärgiga hoida seda pikaajaliselt. See omakorda tähendab, et ettevõtte kohta analüüsi tehes käisin läbi nii kasumlikkuse, kasvu kui ka võlakoormuse numbrid. Kõik päris hästi ei klappinud, kuid siiski enam-vähem. Tagantjärele tarkusena saab öelda, et juhul kui ma olin selle positsiooni võtnud pikaajalise hoidmise eesmärgiga, siis tegelikult oleksin ma pidanud järjest juurde ostma ehk akumuleerima praktiliselt kogu 2015. aasta II poolaasta ja terve 2016. aasta. Nagu graafikult näha, siis seda ma ei teinud. Seega saabki öelda, et tegu oli suhteliselt nigelalt hallatud positsiooniga.

Mäletan, et põhjuseid, miks ma positsiooni ei suurendanud oli laias laastus kolm. Esiteks ehitasin alustuseks üles minu portfelli jaoks juba piisavalt suure positsiooni. Edaspidi soovisin rohkem raha suunata pigem välismaistesse aktsiatesse ja ETFidesse. Teiseks põhjuseks oligi tõsiasi, et 2015. aasta viimased kuud ja 2016. aasta esimene kvartal pakkusid globaalsetel aktsiaturgudel erakordselt suurepäraseid ostuvõimalusi nii tööstussektori kui ka toorainesektori aktsiates. Seega läks toona valdav enamus vabast rahast ja igakuistest säästudest just sinna.

Kolmas põhjus oli ka. Selleks olid kahtlused ja kõhklused Harju Elektri ärimudelis. Ei, ma ei kartnud selle ärimudeli kokku kukkumist või muud sarnast. Pigem hakkasid minus tasahilju tärkama kahtlused, kas ettevõte ikka suudab kasumlikult kasvada. Rõhk, nagu näete, on siin sõnal kasumlikult. Kasvust endast ei ole ju aktsionärile suurt tolku kui sellega ei kaasne EPSi kasv. Või siis vaba rahavoo kasv ühe aktsia kohta. Mida rohkem olin analüüsinud välismaised dividendiaktsiaid, uurinud parimaid praktikaid ja tudeerinud dividendikuningate ning -aristokraatide ärimudeleid, tõdesin, et tegu ei ole ikkagi selliselt juhitud ettevõttega, millel on piisav kasvupotentsiaal. Seda nii dividendimaksete kasvatamise kui ka aktsia hinna tulevase kasvu valguses. Seega nõnda need täiendavad ostud tegemata jäidki. Juhtus hoopis see, et tasapisi hakkasin hauduma müügiplaane ja seadma ka vastavaid hinnasihte. Oma arvuti kõvakettal ettevõtte kohta materjale koondavast kaustast leian 2017. aasta juulis tehtud arvutused, kus mineviku finantse ja aktsia hinna dünaamikat uurides küpses selgem plaan müügi osas. Nii need müügid siis tehtud saidki kui aktsia hind lõpuks selle aasta alul sinna 6 euro kanti rallis.

Avamaks veidi veel tehtud analüüsi ja arvutuste tausta lisan siinkohal pildi, mille üle murdsin pead ehk kõige rohkem. Teadupärast on firmal läbi aegade olnud olulised osalused teistes ettevõtetes, millelt on siis teenitud nii dividenditulu kui ka viimastel aastatel tulu/kasumit kõnealuste osaluste müügist. Seepärast on Harju Elektri puhul mõistlik uurida ennekõike põhitegevusega teenitavaid summasid ehk näiteks ärikasumit. 2017. aasta suvel ärikasumi ajaloolisele numbritele peale vaadates nägi pilt välja selline.

Nagu näha siis 2009. aastal kukkus põhitegevuse kasum ligi -45% ja sai jalad alla alles 2015. aastal. Seega läks firmal aega sisuliselt 7 aastat jõudmaks oma põhitegevusest teenitud kasumiga uuesti eelmise tõusufaasi tipu tasemetele. Samas 2016. aastal pöördus ärikasum taas langusele.

Täna saame seda pilti veel veidi täiendada ja käesoleva aasta I poolaasta lõpu seisuga näeb Harju Elektri ärikasumi dünaamika välja järgmine.

Võrrdelduna möödunud aasta sama perioodiga on 2018. aastal ärikasum langenud -34%. Number jääb ligi 16% ulatuses alla ka 2016. aasta I poolaasta ärikasumile. Lisaks tasub tähele panna, et võrrelduna möödunud aasta sama perioodiga kasvas müügitulu +40% ja brutokasum +26%. Ärikasumi kasvu sõid ära 42% kasvanud turustuskulud ja 64% kasvanud üldhalduskulud (ettevõtte sõnul avaldasid siin mõju uute Rootsi ja Soome tütarettevõtete juhtivtöötajate kõrgemad palgatasemed).

Oodatava dividenditulu langus

Igatahes on kõik ülalkirjeldatud müügid jätnud märkimisväärse jälje nii käesoleva kui ka järgnevate aastate prognoositava dividenditulu numbritesse. Kuigi olen 2018. aasta esimese 7 kuuga täiendanud dividendiaktsiate portfelli rohkem kui 10 ostuga, on uuesti tööle pandud siiski vähem kui pool müügist laekunud rahast.

Ühest küljest justkui on mul soov oma investeerimistegevuses näha pidevat progressi ehk aasta-aastalt kasvavat laekuva dividenditulu dünaamikat, kuid teisalt olen otsustanud, et uisapäisa oma raha siiski turgudele laiali ei loobi. Jätkan pikaajalisse dividendiportfelli sobivate väärtpaberite ostmist ikka ainult siis kui ka ostuhind on sobilik.

Tegelikult ei ole mul ju selle dividenditulu kasvatamisega kusagile kiiret. Pidevalt tõusvat ja progressi näitavat graafikut ajab taga vaid mu enda ego ning ehk veidi ka soov näidata ilusat tõusu siin blogis eesmärgiga teid kõiki tegudele utsitada ning inspireerida. Samas progressi saab mõõta ka muul moel. Kasvõi näiteks oma minevikus tehtud otsuseid üle vaadates ja neile hinnanguid andes. Nii eelnevalt jutuks olnud 2017. aasta suvel teostatud dividendiaktsia müügi kui ka Harju Elektri müügi osas on minu süda rahul ja tunnen, et olen nende investeerimisotsuste tegemisega ikka omajagu arenenud ja juurde õppinud.

Juuli dividenditulu

Möödunud kuul oli dividendimaksjaid kokku 11. Omanikutulu laekus kahest ETFist ja 9 ettevõttest. Kokku laekus kuu jooksul kontole 690 euro väärtuses dividenditulu. Möödunud aasta juuli numbritele alla jäämine tuleneb peamiselt paari ETFi dividendilaekumiste aja erinemisest ja Latvijas Gaze madalamast dividendimaksest tingituna ettevõtte jagunemisest.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.