Teema, millega kõik investorid varem või hiljem kokku puutuvad on rebalanseerimine ehk portfelli tasakaalustamine. Mida kujutab endast rebalanseerimine? Miks seda vajalikuks peetakse? Millised on enamlevinud portfelli tasakaalustamise reeglid? Just need küsimused alljärgnevalt vastused saavadki.
Portfelli tasakaalustamise olulisusest
Investeerimisportfelli rebalanseerimine ehk tasakaalustamine tuleb erainvestorite puhul päevakorda ennekõike erinevate varaklasside valguses. Oletame, et mingil põhjusel, olgu selleks siis isiklik riskitaluvus või lihtsalt eelistused, oleme seadnud eesmärgiks hoida poole oma varadest aktsiates ja teise poole laenudes/võlakirjades. Kui investeerima asudes ongi see suhe kahe varaklassi vahel 50/50, siis ajas kipub portfell vahepeal mitte midagi tehes tavaliselt eesmärkosakaaludest hälbima. Põhjuseid võib selleks olla mitmeid – realiseeruvad krediidiriskid laenude/võlakirjade poolel, aktsiate hinnad teevad läbi suuri tõuse või languseid, investoritena saame oma investeeringutelt jooksvat tulu, mis tekitab portfelli rahajäägi jne.
Seega tasakaalustamise eesmärk ongi teatud regulaarsusega tuua erinevate investeerimisobjektide osakaalud taas tagasi esialgse sihtosakaalu juurde. Täpselt nõnda, et meie portfell ka reaalselt aastast-aastasse peegeldaks meie valitud investeerimisstrateegiat.
Tasakaalustamine ei pruugi toimuda ainult varaklasside vahel. Mõnikord on mõistlik kohandada positsioonide osakaalusid ka üksikute väärtpaberite/instrumentide tasandil. Näiteks juhul kui ühe välja valitud aktsia osakaal tõuseb kiire hinnaralli tõttu kogu portfellis 25% piirimaile, võib nii mõnigi investor tunda vajadust portfelli osakaale korrigeerida. Lihtsalt seetõttu, et tagada piisav hajutatus.
Regulaarne võitjate müümine
Portfelli rebalanseerimisele heidetakse aeg-ajalt ikka ette, et tegu on regulaarselt võitjate müümist ja kaotajate ostmist praktiseeriva lahendusega. Nii mõnigi kord võib see vastuargument olla asjakohane, näiteks kui meil on õnnestunud välja valida tõelist tähelendu tegeva ettevõtte aktsia. Enamasti kehtib see siis üksiku väärtpaberi tasandil. Samas varaklasside tasandil kipub pikaajaliselt olema nõnda, et tagantjärele vaadates oligi mõistlik eilseid võitjaid müüa, sest tegu oli üpris kõrgelt hinnastatud varaklassiga.
Teisisõnu läbi regulaarse võitjate müümise ja nii-öelda eilsete kaotajate ostmise, toimub portfelli tasakaalustamise puhul alati suhteliselt kallimate varade müük ja soodsamate asemele ostmine. Seega tasakaalustamine on alati turu trendidele vastanduv (contrarian) tegevus.
Teine aspekt, mida regulaarse tasakaalustamise puhul teada, on tõsiasi, et seda tehes langeb portfelli väärtuse kõikumise ulatus ehk volatiilsus. Ühest küljest ju tundub, et tegu võiks olla atraktiivse karakteristikuga, samas tasub endale aru anda ka sellega kaasas käivatest puudujääkidest. Nimelt kauakestvate või kohati mullistuvate finantsturgude tingimustes ei saavuta eri varaklasside vahel tasakaalustatav portfell kunagi nõnda kõrgeid turuväärtusi nagu osta-hoia portfell. Samas ei koge selline portfell, mille puhul varaklasside vahel tasakaalustamise tehinguid tehakse, ka nõnda järske turuväärtuse languseid.
Kaks peamist portfelli tasakaalustamise meetodit
Kõige lihtsam ja sageli erainvestorite jaoks ka kõige mugavam lahendus on portfelli tasakaalustamine fikseeritud ajavahemike tagant, näiteks üks kord aastas. Sisuliselt on tegu aastas korra portfelli jaotuse üle vaatamisega. Olgu selleks kuupäevaks 1. märts või 30. november, kord aastas heidame pilgu peale eri varaklasside jaotusele oma portfellis ja viime ostu- ning müügitehingutega kõik osakaalud tagasi pikaajaliste sihtosakaalude juurde. Selle meetodi plussideks on suhteline kuluefektiivsus (tasakaalustamise tehinguid tehakse harva), tegu on emotsioonivaba reegliga ja kergelt hallatava reegliga. Miinusena võib nimetada asjaolu, et mõnikord kirjutab see reegel ette ebaolulisena tunduvaid tasakaalustamise tehinguid. Näiteks juhul kui rebalanseerimise kuupäeval on portfelli jaotus soovitud 50/50 asemel 51/49, siis justkui peaks ikkagi tasakaalustama.
Siin tuleb appi piirmäärade ehk niinimetatud künniste paika panemine. See viib ka koheselt järgmise võimaliku portfelli tasakaalustamise meetodi juurde, milleks on investeerimispiirangutel põhinev tasakaalustamine. Sisuliselt ongi tegu olukorraga, kus muutused varaklasside osakaaludes käivitavad tasakaalustamise tehingud siis kui ületatakse mingid kindlad paika pandud künnised. Juhul kui portfelli sihtosakaalud on 50/50 ja künnis on seatud 5% juurde, toimuvad tasakaalustamise tehingud ainult juhul kui ühe varaklassi osakaal on tõusnud üle 55% ja teise oma langenud alla 45%.
Rusikareegel tasakaalustamist käivitava künnise valikul on lihtne – see peab olema piisavalt oluline. Juhul kui eri varaklasside sihtosakaalud jäävad sinna minimaalselt 25-30% juurde, sobibki künniseks hästi 5% või ka 10%.
Kaks spetsiifilist künnisereeglit
Levinud on veel kaks reeglit. William Bernstein’i reegli kohaselt tuleb tasakaalustamisega algust teha siis kui varaklassi osakaal on hälbinud vähemalt 20% ulatuses tema enda sihtosakaalust. See tähendab, et kui esialgne aktsiate sihtosakaal on näiteks 50%, siis tasakaalustamine toimub juhul kui aktsiate osakaal portfellis langeb 40% tasemele või tõuseb 60% tasemele kogu portfelli suhtes. Juhul kui aktsiate esialgne sihtosakaal on seatud 30% juurde, siis tehakse tasakaalustamisega algust juhul kui aktsiate osakaal langeb 24% tasemele või tõuseb 36% tasemele kogu portfellist.
Teiseks levinud reegliks on Larry Swedroe 5/25 nime kandev reegel. Selle reegli kohaselt tasakaalustatakse kõiki neid varaklasse, mille esialgne sihtosakaal on vähemalt 20% portfellist, siis kui selle varaklassi osakaal muutub kogu portfelli suhtes 5% võrra. Teisisõnu on tegu selle sama alustuseks jutuks olnud 5% reegliga. Näiteks kui aktsiate esialgne osakaal on 30%, toimub tasakaalustamine kui aktsiate osakaal langeb 25% piirimaile või tõuseb 35% juurde. Samas kui aktsiate sihtosakaal on 70%, siis tasakaalustamise kutsub esile aktsiate osakaalu langus 65% tasemele või tõus 75% tasemele kogu portfellist. Nende varaklasside puhul, mille esialgne sihtosakaal jääb alla 20% kogu portfellist, toimub tasakaalustamine siis kui varaklassi osakaal on oma sihtosakaalu suhtes muutunud vähemalt 25%. Näiteks juhul kui kulla sihtosakaal on seatud 10% juurde, asume tasakaalustama juhul kui kulla osakaal kogu portfellis langeb 7,5% tasemele või tõuseb 12,5% juurde. Juhul kui sihtosakaal on seatud 5% tasemele, on tasakaalustamist esile kutsuvateks piirideks 3,75% ja 6,25%.
Need viimased kaks on juba veidi keerukamad reeglid ja võivad olenevalt varaklasside arvust nõuda tegelikult üpris sagedast tasakaalustamist. Ajaloolistel finantsturgude andmetel läbi viidud simulatsioonid näitavad, et piisab ka lihtsate reeglite kasutamisest. Olgu selleks siis tasakaalustamine üks kord aastas või iga varaklassi puhul 5-10% hälbimise korral. Valdava enamuse erainvestorite jaoks on just need meetodid piisavalt mugavad ja lihtsad.
Portfelli tasakaalustamine kogumisfaasis
Praktikas võib teinekord olla mõistlik oma portfelli tasakaalustada hoopis nii, et suunata regulaarsed säästud alati sellesse varaklassi, mis on oma eesmärk-osakaalust kõige rohkem all pool. Teisisõnu osta mahajääjaid (laggards). Siin kehtib muidugi mitmeid eeldusi. Näiteks, et tegu on varaklassidevahelise tasakaalustamisega, mida püütakse laiapõhjaliste instrumentidega, eksisteerib mõistlik tõenäosus, et antud varaklasside puhul kehtib mean reversion ehk tagasipöördumine ajaloolise keskväärtuse juurde ja on olemas emotsionaalne valmisolek taluda mõne varaklassi/riskifaktori pikaajalist langust/alatootlust.
Selline portfelli tasakaalustamise meetod ei vii meid küll koheselt ja kiiresti soovitud sihtosakaaludeni, kuid on oluliselt kuluefektiivsem, sest väldime täies ulatuses müügitehingutega kaasnevaid tehingutasusid.
Kokkuvõtteks
Kokkuvõtteks võib öelda, et erainvestorite puhul on portfelli tasakaalustamisel kõige olulisem lihtsus ja kerge hallatavus. Tasakaalustamise reeglid võiksid olla võimalikult lihtsad, tehingute arv tasub hoida miinimumi lähedal ja kogumisfaasis tasub võimaluse korral müügitehinguid üldse vältida.
Speak Your Mind