Mõni aeg tagasi üllatas Tesla asutaja ja tegevjuht Elon Musk firma investoreid kui säutsus Twitteris, et plaanib firma börsilt ära viia. Kuidas võiks see mõjutada börsil kaubeldavaid fonde ehk ETFe?
Enne börsilt lahkumise uudise avaldamist kauples Tesla aktsia ligikaudu 342 USA dollari piirimail. Päeval, mil Elon Musk oma börsil kauplemise hülgamise säutsuga avalikuks tuli, tõusis ettevõtte aktsia hind ligikaudu 11% ja lõpetas kauplemispäeva 379 dollari juures. Muski sõnutsi on tal plaan firma välja osta hinnaga 420 dollarit aktsia kohta. Rahastus on selleks väidetavalt olemas, kuid tehingu peavad siiski kinnitama nii aktsionärid kui ka firma nõukogu.
Börsil kauplemise lõpetamise protsess
Selles kui niinimetatud avalikud ettevõtted ehk börsil kauplevad firmad otsustavad oma aktsiatega kauplemise börsil lõpetada ei ole midagi erakorralist. Kuigi seda juhtub oluliselt harvemini kui firmade börsile tulekut ehk aktsiate esmast avalikku pakkumist (IPOt), on lähiajaloost tuua rohkelt näiteid ettevõtetest, mis on börsilt lahkunud. Ookeanitaguselt turult on üheks tuntuimaks näiteks erakapitalifondide KKR, Bain Capital ja Vornado poolt mänguasju müüva poeketi Toys ’R’ Us börsilt ära viimine. Samuti arvutifirma Dell Technologies lahkumine börsilt 2013. aastal. Kodumaiselt börsilt saab näidetena tuua nii 2010. aastal Tallinna börsi nimekirjast lahkunud Eesti Telekomi kui ka hetkel börsilt lahkumist planeeriva Olympic Entertainment Groupi.
Selleks, et viia börsil kauplev ettevõte taas privaatseks ehk börsilt ära, peab vastavat soovi omav investor või grupp investoreid omama selles firmas enamusosalust. Puht regulatiivsest ja asjaajamise seisukohast lähtudes on börsilt lahkumise näol tegu oluliselt lihtsama protsessiga kui börsile tuleku ehk IPO puhul. Valdavalt on börsilt lahkumise puhul kõige keerukamaks tahuks aktsionäride jaoks piisavalt atraktiivse pakkumise kokku panemine. Sellise, mis võimaldab enamusosaluse omandamist. Tesla puhul on plaanide kohaselt selleks hinnatasemeks 420 dollarit, mis oli uudisega välja tuleku hetkel turuhinnast ligikaudu 22,8% kõrgem hind.
Selline turuhinda märkimisväärselt ületava pakkumise tegemine ongi tavaliselt normiks. Samas näiteks Olympic Entertainment Groupi puhul tuldi märtsis lagedale põhimõtteliselt uudisele eelnenud päeva sulgemishinnaga võrdse väljaostupakkumise hinnaga.
Tesla suurimad aktsionärid ja fondide roll
Tesla aktsiat omavad rohkem kui 100 erinevat ETFi. Kokku omavad need fondid rohkem kui 4,8 miljonit Tesla aktsiat, mille turuväärtus on ligikaudu 1,7 miljardit USA dollarit.
Kõige suuremat pakki aktsiatest hoiab Invesco QQQ Trust (kauplemissümbol New Yorgi börsil QQQ), mille omanduses on üle 1 miljoni aktsia. Samas on see kõigest ligikaudu 0,6% kogu Tesla tänasest aktsiapakist.
Teslal on kokku ligikaudu 170 miljonit aktsiat, mis tähendab, et kõigi rohkem kui 100 ETFi osalus ettevõttes kokku jääb alla 3%. Seda on üsna vähe, mis omakorda tähendab, et börsilt lahkumise otsuses ETFide fondivalitsejatel erilist rolli kaasa rääkida ei ole.
Küll aga on lood teised traditsiooniliste investeerimisfondidega. Nende osalused firmas on juba märkimisväärsed. Viimaste fondiaruannete kohaselt omab varahaldusfirma T. Rowe Price läbi oma kõigi fondide ja kliendikontode kokku 9% Tesla aktsiatest. Tuntud USA traditsiooniliste investeerimisfondide ja pensionilahenduste pakkuja Fidelity Investmentsi osalus Teslas ulatub 8% piirimaile (kõige värskemate andmete kohaselt on mõlemad varahaldurid müünud tänaseks ligikaudu 21-23% oma esialgsest positsioonist ehk kokku ligikaudu 7 miljonit aktsiat). Varahaldusgigandid Vanguard ja BlackRock omavad firmas mõlemad ligi 4% osalust. See tähendab, et ainuüksi nende nelja varahaldusfirma osalus Teslas küündib juba sinna 25% kanti. Firma asutaja ja tegevjuhi Elon Muski osalus on viimastel andmetel ligikaudu 22%.
Juhul kui need neli fondivalitsejat otsustavad seljad kokku panna, on neil üpris lihtne nõuda nii kõrgemat väljaostuhinda kui ka soovi korral seista vastu firma börsilt ära viimisele.
Tesla lahkumine ja muutused fondide portfellis
Juhul kui väljaostupakkumine tõesti teoks saab, enamus aktsionäre sellega nõustuvad ja asi saab kinnitatud ka nõukogu poolt, on tavainvestoril enamasti kaks valikut. Investor võib oodata ja osaleda väljaostupakkumisel või siis müüa oma aktsiad kohe turul. Mis aga juhtub indeksfondide ja passiivselt juhitud ETFidega? Sellised fondid on loodud järgima mõnd konkreetset indeksit ja juhul kui Tesla börsilt ära viiakse, tuleb Tesla aktsiate kohale leida aseaine.
Passiivselt juhitud indeksfondide puhul näevad fondide ja alusindeksite reeglid alati ette, et firma börsilt lahkumise korral toimub koheselt alusindeksi muutus. Seega kohe kui börsilt lahkumise kuupäev on teada, tehakse vastavad muudatused ka fondide alusindeksites ja peatselt ka fondides endis. See on täitsa tavapärane ja suhteliselt sagedasti esinev olukord. Lisaks mõne firma börsilt lahkumisele kutsuvad sarnased indeksite ja ETFide portfelli muutused esile firmade ühinemisteated, ülevõtmised, pankrotid, jagunemised ja muu taoline.
Lood on hoopis teised aktiivselt juhitud fondidega. Olgu nendeks siis aktiivselt juhitud börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid või traditsioonilised aktsiafondid. Nende puhul on fondijuhil alati valik, kas ja kui kaua antud aktsiat hoida. Teisisõnu on aktiivselt juhitud fondide halduritel sellise uudise valguses alati vabad käed investeerimisportfelli ümberkujundamise ja tasakaalustamise osas.
Üheks populaarseimaks aktiivselt juhitud ehk ilma konkreetse alusindeksita Tesla aktsiat sisaldavaks ETFiks on ARK Innovation ETF (kauplemissümbol ARKK). Viimastel andmetel on Tesla selle ETFi üheks suurimaks positsiooniks omades fondis ligikaudu 8% osakaalu. Saab olema päris huvitav jälgida, kas ja mida teevad selle ETFi fondijuhid Tesla börsilt ära viimise uudise valguses. Kas panustatakse potentsiaalsele võimalikule hinna tõusule 420 dollari kanti või pigem mitte?
Kokkuvõttes mõju ETFi investoritele ebaoluline
Kuna ETFid omavad kokku vaid ligi 3% kõigist Tesla aktsiatest ja valdava enamuse ETFide puhul jääb Tesla osakaal fondi portfellis alla 1%, on Tesla võimaliku börsilt lahkumise mõju laiapõhjalisi ETFe omavatele investoritele pea olematu. See tähendab, et tõenäoliselt möödub Tesla börsilt lahkumine enamuse ETFe omavate investorite jaoks märkamatult. Ei suuri võite, ega suuri kaotusi. Samas just selle pärast ehk iga konkreetse ettevõtte käekäigu mõju vähendamise eesmärgil paljuski ETFidesse ju raha paigutataksegi. Laiapõhjalistes ETFides ulatub erinevate aktsiate arv sageli sadadesse kui mitte tuhandetesse, mis tähendabki seda, et iga üksiku ettevõtte mõju kogu fondi käekäigule on tagasihoidlik.
Samas leidub siiski rida ETFe, kus Tesla aktsia osakaal on päris oluline. Valdavalt on tegu tehnoloogiasektori ja innovatsiooni suunitlusega fondidega või siis niinimetatud ESG ehk sotsiaalselt vastutustundlikke investeerimispõhimõtteid järgivate fondidega. Kümme USAs registreeritud ja kauplevat suurima Tesla aktsia osakaaluga fondi, mis saavad Tesla börsilt lahkumisest tõenäoliselt kõige rohkem mõjutatud, on välja toodud alljärgnevas tabelis.
Speak Your Mind