Investeerimisega kaasnevad alati riskid. Kõige tuntum neist riskidest on turu- ehk hinnarisk. Valdava enamuse väärtpaberite puhul eksisteerib ja on kõige olulisem just see sama hinnarisk. Teisisõnu ei tea me tegelikult kunagi kui palju on meie täna tehtud investeering väärt homme, järgmisel kuul või järgmisel aastal. Just selles hinnarisk väljendubki.
Välismaistesse väärtpaberitesse investeerides kaasneb oma raha finantsturgudele paigutamisega enamasti veel üks risk – valuutarisk. Mõnikord on see risk ilmne, teinekord veidi vähem nähtav ehk tegu on niinimetatud peidetud valuutariskiga. Välisvaluutas tehtud rahapaigutuste puhul tasub alati meeles pidada, et meie kui investori tootlus koosneb kahest komponendist – kohaliku turu tootlus kohalikus valuutas pluss või miinus euro vahetuskursi muutus selle välisvaluuta suhtes.
Heaks näiteks on siinkohal USA aktsiaturu tootlused. Möödunud aastal näitas USA suurettevõtteid koondav S&P 500 indeks häid tootlusnumbreid. S&P 500 indeksit järgivate ETFide 2017. aasta kogutootluseks USA dollarites mõõdetuna kujunes ligikaudu +21,4%. Juhul kui me investorina vahetasime 2016. aasta viimasel detsembripäeval oma eurod dollariteks, soetasime selle eest S&P 500 ETFi ja möödunud aasta detsembris positsiooni sulgesime ning saadud raha taas eurodesse konverteerisime, jäi meie tootluse saagiks kõigest +6,7%. Kuidas nii?
Väga lihtsalt. Põhjuseks ongi siinkohal 2017. aasta jooksul toimunud USA dollari valuutakursi nõrgenemine euro suhtes. Kui 2016. aasta lõpus sai 1 euro eest 1,05 dollarit, siis 2017. aasta lõpuks juba 1,20 dollarit. See tähendab, et näiteks kui 2016. aasta lõpus vahetasime USA dollariteks 10 000 eurot, saime vastu 10 500 dollarit. Juhul kui need dollarid oleks meie kontol aasta aega seisnud ning oleksime need nüüd 2017. aasta lõpus tagasi eurodeks vahetanud, oleksime oma kontole saanud 10 500 / 1,20 ehk kõigest 8 750 eurot. Seega antud näite puhul kaotasime dollari nõrgenemise tõttu aastaga 1 250 eurot. Protsentuaalselt mõõdetuna nõrgenes USA dollar aasta jooksul euro suhtes ligikaudu 14%. See selgitab ka asjaolu, miks USA aktsiaturgude endi tootlus oli ligi +21%, samas kui europõhise investori vara kasvas USA aktsiate omamisest aastaga vaid +7%.
Samas on siin oluline kohe ka mõista, et avatud valuutarisk toimib mõlemat pidi. Võimalikud on nii valuutakursi muutusest tulenevad kahjumid kui ka kasumid. Heaks näiteks on 2014. aasta, mil euro-dollari kurss oli aasta alul 1,37, kuid aasta lõpuks 1,21. See tähendab, et USA dollar tugevnes sellel aastal euro suhtes ligikaudu 12%. Uurides S&P 500 indeksit järgivate ETFide tootlusi 2014. aasta kohta näeme, et USA suurettevõtteid koondav S&P 500 turuindeks näitas ligikaudu +13% kogutootlust, samas kui eurodes mõõdetuna oli tootlus investori jaoks toona enam kui +25%. Euro suhtes maandatud dollaririskiga S&P 500 indeksit järgiv ETF näitas nimetatud 2014. aastal +12,6% ehk veidi madalamat, kuid USA aktsiaturuga suhteliselt sarnast tootlust.
Tootlusnumbrite võrdlus
USA suurettevõtteid koondava ETFide näitega jätkates saame omavahel kalendriaastate lõikes võrrelda USA aktsiaturu enda tootlust, tootlust europõhise investori jaoks ja lisaks veel tootlust, mida pakub maandatud USA dollari valuutariskiga ETF. Kahe esimese puhul on arvutuste aluseks võetud Euroopas registreeritud ja nii Saksamaa XETRA kui ka Amsterdami börsil kauplev iShares Core S&P 500 UCITS ETF (Acc).
Kuna kõnealuse ETFi baasvaluuta on USA dollar, käib kogu fondi ametlik tootluse arvestus dollarites. Just need numbrid on nähtavad alljärgneval graafikul tumesiniste tulpadena. Juhul kui me investorina ostame seda sama iShares Core S&P 500 UCITS (Acc) ETFi aasta alul Saksamaa Xetra börsilt eurodes ja müüme sama aasta lõpus uuesti maha, saame kätte tootlusnumbrid europõhise investori jaoks (graafikul hallid tulbad). Kolmandana on graafikule kaasatud maandatud valuutariskiga S&P 500 indeksit järgiv ETF ehk iShares S&P 500 EUR Hedged UCITS ETF (Acc) (helesinised tulbad). Seda ETFi saame samuti soetada Euroopa börsidelt eurodes, mis tähendab, et raporteeritud tootlusnumbrid on europõhise investori jaoks need päris lõplikud tootlusnumbrid.
Tootlusnumbreid koondavat graafikut võrreldes näeme, et kalendriaastate lõikes on valuutakursi muutused üpris olulised. Mõnel aastal USA dollar euro suhtes tugevneb ja europõhise investorina on meie tootlusnumbrid kõrgemad kui USA aktsiaturu tootlus (aastad 2014, 2015, 2016), teinekord jälle on dollari kurss languses ja eurodes mõõdetuna jäävad tootlusnumbrid USA aktsiaturu enda tootlusele alla (2017. aasta).
Graafikul välja toodud maandatud valuutariskiga ETFi tootlusnumbreid uurides näeme, et need liiguvad USA aktsiaturu dollaris mõõdetud tootlusega päris hästi sarnases taktis. Tõsi, igal aastal jääb maandatud valuutariskiga ETFi tootlus mõnevõrra USA aktsiaturu tootlusele alla.
Valuutariski maandamise kulu
Eelmainitud turu tootlusele alla jäämise põhjus on lihtne. Selleks on valuutariski maandamise kulud. Valuutariski maandamist rakendavad ETFid kasutavad kursiriski maandamiseks erinevaid tuletistehinguid. Tavaliselt on tegu niinimetatud valuuta-forward lepingutega, mille puhul fikseeritakse fondi jaoks valuutakurss mingil konkreetsel tasemel teatud perioodiks. Enamasti kasutatakse 1-kuulisi forward lepinguid, kuid tuleb ette ka lühema (päevase) kui ka pikema (3-kuulise) tähtajaga lepingute kasutamist.
Nagu arvata võib, siis kaasnevad igasugu tehingute, kaasa arvatud valuuta forward tehingute, tegemisega kulud. See ongi peamine põhjus, miks maandatud valuutariskiga ETFide tootlus jääb oma sihtturu alusindeksi tootlusele enamasti mõnevõrra alla. Oluline on siinkohal teada, et forward tehingute endi tehingutasud ei ole kuigi märkimisväärsed, vahed tootluses tulevad enamasti sisse muude tegurite mõjul. Esimene neist on valuutariski maandamise tehingu suuruse ja fondi varade mahu vaheliste kääride tekkimine. Nii näiteks võib lühiajaliselt tekkida olukord, kus ETFi varade maht suureneb 100 miljonilt dollarilt 125 miljoni dollarini, kuid valuutakursi fikseerimise lepingud on mõnda aega jätkuvalt sõlmitud vaid sellele esialgsele 100 miljoni dollari suurusele varade mahule.
Teine peamine kuluallikas on intressimäärade erinevus. Sisuliselt panustavad maandatud valuutariskiga ETFid alati välisvaluuta (antud juhul USA dollari) nõrgenemise peale. Finantsžargooni kasutades omab ETF dollaris lühikest positsiooni. See omakorda tähendab, et sisuliselt on fond võtnud dollarites laenu. Juhul kui dollari intressimäärade tase erineb oluliselt euro intressimäärade tasemest (nagu ta seda on viimased paar aastat olnud), siis kaasneb sellega ETFi jaoks kulu (cost of carry). Juba mõnda aega on dollari ja euro lühiajaliste intressimäärade vahe olnud ligikaudu 2,0-2,5%, mis tähendab, et just nõnda kalliks läheb lõpuks kalendriaasta kohta investori jaoks maksma USA dollari kursiriski maandamine.
Millal kaaluda maandatud valuutariskiga ETFe?
Maandatud valuutariskiga ETFe tasub kaaluda ennekõike selliste varaklasside ja väärtpaberite puhul, kus valuutariski osakaal kogu riskis on märkimisväärne. Mida see tähendab? Ennekõike hõlmab see olukordi, kus näiteks oodatav keskmine tootlus on +10% aastas, kuid eksisteerib piisavalt oluline risk näiteks -25% alusvaluuta nõrgenemiseks. Heaks näiteks on siinkohal erinevad arenevate riikide võlakirjadesse raha paigutavad ETFid.
Sama kehtib tegelikult ka näiteks USA investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjade kohta. Täna pakuvad sellistesse võlakirjadesse raha paigutavad ETFid ligikaudu 3-4% tulusust tähtajani, samas kui euro-dollari valuutakursis ei ole 10-15% liikumised ühe kalendriaasta kestel üldsegi mitte harvad. Seega asjaolude ebasoodsa kokkulangemise tulemusena võib juhtuda, et teenime võlakirjadest küll selle oodatud +3% aastas, kuid kaotame valuutakursi muutuse tõttu -15%. Kogutootluseks kujuneb europõhise investori jaoks sellisel juhul -12%, mis on kaugel sellest madala riskiga rahapaigutusest, mida investeerimisjärgu võlakirju oma portfelli kaasates näha lootsime.
Teine tüüpolukord, mil maandatud valuutariskiga ETFe eelistada on välisvaluuta jätkuva nõrgenemise prognoosimine. See välisvaluuta nõrgenemise tendents võib olla tingitud väga erinevatest teguritest. Näiteks võib välismaine keskpank tegeleda väga agressiivse rahapoliitika ellu viimisega (Jaapan aastatel 2012-2015) või riigis toimuv toob esile poliitilise ebakindluse ja kõrge määramatuse (Suurbritannia ja Brexiti hääletus aastal 2016, praegune olukord Türgis).
Lisaks võibki mõni investor eelistada võtta vaid tururiski ja mitte valuutariski. Valuutarisk toob endaga kaasa täiendava määramatuse, mis nii mõnegi investori jaoks on ebasoovitav olukord. Ka sellisel puhul on maandatud valuutariskiga ETFid igati omal kohal.
Maandatud valuutariskiga ETFe otsides tasub fondi nimes tähelepanu pöörata sõnadele „EUR-hedged“ või „hedged to EUR“. Just need sõnapaarid annavad märku sellest, et tegu on euro suhtes maandatud valuutariskiga börsil kaubeldavate fondidega.
Kas osaliselt lahendaks probleemi ka kui osta 50% VOO ning 50% SXR8 osakuid? Ise kahtlustan, et minu loogika on täiesti vigane:)
Jah, see loogika on kahjuks vigane, sest SXR8 küll kaupleb eurodes, kuid kogu valuutarisk on siiski avatud. Teisisõnu SXR8 hind, mida kuvatakse börsil eurodes on juba kombinatsioon aktsia hindade liikumisest USA börsidel dollarites ja euro-dollari vahetukursi kõikumisest.