Oktoobri dividenditulu ja aasta suurim osturalli

Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.

Järsk languspäev ja järjekordne ajakirjaniku e-kiri

See on ikka huvitav, kuidas ma järjepidevalt järskude languspäevade järel saan ajakirjanikelt e-kirju. Seekordne kiri saabus postkasti neljapäeva (25.10) lõuna paiku olukorras, kus eelmine börsipäev USA turul oli lõppenud veidi sügavama kui -3% langusega. Eesmärgiga lihtsalt pisut telgitaguseid avada, kopeerin siia e-kirjaga ajakirjaniku poolt saadetud küsimused.

Tere Märten,

Uuriks praeguse turuolukorra valguses:

Kas teile on mõni sektor või ettevõte peale hiljutist langust atraktiivsemaks muutunud?

Kas olete midagi juurde ostnud?

Mida võiks investorid praeguses olukorras silmas pidada?

Kuidas järgnevale aastale turgudel peale vaatate?

Mida vastaksid sellisele kirjale sina? Milliseid tundeid sellise kirja saamine sinus tekitaks?

Millegi pärast tõstis seda kirja lugedes minus pead nii mõnigi emotsioon. Ei teagi miks. Igatahes, mis kasu oleks sellest kõigest siis kui ma vastaksingi umbes samas stiilis nagu need küsimused kirja on pandud? Ausad vastused oleksid siis järgmised, sulgudes lisatud mõtteline kommentaar.

1. Kas teile on mõni sektor või ettevõte peale hiljutist langust atraktiivsemaks muutunud? – Jah (hinnad on ju langenud).

2. Kas olete midagi juurde ostnud? – Jah (kuid ma ei näe põhjust seda detailselt ajaleheveergudel lahata).

3. Mida võiks investorid praeguses olukorras silmas pidada? – Mitte midagi (ehk jääda oma valitud strateegiale kindlaks).

4. Kuidas järgnevale aastale turgudel peale vaatate? – Ei vaatagi (ma ei tegele turu ennustamisega, keegi meist tegelikult ei tea, mida tulevik toob).

Ütlen ausalt, et enamasti jätan kõik sellesisulised kirjad vastuseta. Olen eelnevalt kommunikeerinud, et ma ei tegele turuliikumistele või üksikutele aktsiatele hinnangute ja kommentaaride andmisega. Samas seekord mõtlesin, et teeme siis nii nagu fondijuhi ametis olles tehtud sai – tuli kommentaaripalve, siis kommentaar kirjutatud saigi. Seega sai kirja selline jutt.

Viimase nädala-paari kestel oleme näinud börsidel rohkelt punast. Languspäevi on olnud omajagu ja langusprotsendid on olnud suuremad kui paljud on harjunud viimaste aastate jooksul nägema. Samas langusnumbreid kokku lüües on USA aktsiaturg kukkunud kõigest umbes 10% jagu, Euroopa mõned protsendid rohkem. Ühesõnaga ei midagi hullu ega erakorralist. Kui selline hinnalangus tundub hirmutav, on selgelt tegu ebasobiva investeerimisstrateegiaga või puuduvate teadmistega finantsturgude ajaloo vallast. Kogu toimuvat tasub võtta kui finantsturgude loomulikku osa. Pealegi, mida kiirem on olnud hinnatõus, seda järsemad on ka korrektsioonid.

 

Nii USA kui ka Euroopa aktsiaturgude koondindekseid vaadates ei ole oktoobri langus veel märkimisväärselt soodsaid ostukohti toonud. Samas üksikute sektorite ja/või ettevõtete tasandil hakkab üht-teist juba paistma. Minu isiklik investeerimisstrateegia on lihtne – paigutan raha valdavalt madala võlakoormusega kasumlikesse ettevõtetesse, mis maksavad regulaarselt dividende. Selles vallas on sobilike ostukohti saabumas küll. Nii mõnedki järjepanu aastakümneid dividendimakseid kasvatanud ettevõtted on tänaseks oma kõrgtasemetelt langenud isegi rohkem kui 30%. Samas tasub endale aru anda, et kuna enne langust oli tegu väga kõrgelt hinnastatud firmadega, siis nüüdse hinnasula järel ei ole veel kaugeltki tegu nii-öelda soodushindadega. Pigem on paljude ettevõtete valuatsioonid liikumas lähemale oma ajaloolistele keskmistele. Seega näen täna vähemalt tugevate dividendimaksjate puhul võimalust osta ettevõtteid nende õiglase väärtuse lähedastelt ja mitte erakordselt soodsatelt hinnatasemetelt. Tõeliselt atraktiivsete hinnatasemeteni on turuindeksite ja ka enamuse ettevõtete puhul minna veel päris pikk maa.

 

Valdav enamus erainvestoritest võiksid oma tähelepanu pöörata kusagile mujale kui börside kursiliikumistele. Keskenduge sellele, et panna paika pikaajaline visioon (investeerimisstrateegia) ja samm-sammuline plaan (konkreetne tegevuskava) oma rahaasjade haldamiseks. Siis laske sellel kõigel olla ja toimida. Me ei jõua nõnda kunagi sihtkohta, kui laseme end pidevalt valitud rajalt kõrvale kallutada või vahetame ise pidevalt suunda. Valige strateegia, millega tunnete end mugavalt ja laske sellel siis oma tööd teha.

Loodan, et ehk on sellistest sõnavõttudest rohkem kasu kui platoonilistest vastustest. Või mida teie arvate? Sageli nopivad ajakirjanikud saadetud kommentaaridest välja vaid parasjagu kirjutatava looga sobivad tsitaadid. Seekord läks avaldamisele kogu kommentaar täismahus. Selles osas aitäh ajakirjanikule!

Oktoober, ostude kuu

Järgmisena võtan jutuks juba veidi sisulisema teema. Nimelt kujunes oktoobrist minu portfelli jaoks kõige aktiivsem tehingute tegemise kuu. Kuigi teostatud sai ka üks müük, siis pigem olin ostu poolel. Kokku 7 erineva ostuga läks seekord aktsiatesse ligi 9000 eurot. Tegu oli kõige suurema summaga, mis ma käesoleval aastal ühes kalendrikuus turule suunanud olen.

Eks võimalusi ja potentsiaalseid tehingukandidaate oli rohkemgi, kuid siin said pidurdavaks jõuks kaks tegurit.

Esmalt juba see vana tuttav teema ehk niinimetatud sendi poolitamine. Infoks neile, kes veel ei ole kursis, siis teostan oma aktsiaoste vaatlusnimekirjast lähtudes. Vaatlusnimekiri on nimistu väärtpaberitest, mille kohta olen analüüsi ära teinud, mis vastavad minu investeerimiskriteeriumitele ja mille puhul olen ka välja arvutanud minu jaoks atraktiivse sisenemishinna. Need sisenemishinna arvutused on ligikaudsed, sest ikkagi on vaja teha mingeid keskmistamisi, teatud prognoose, uurida hinnagraafikut tehnilise analüütiku pilgu läbi jne. Vaatamata sellele saab lõpuks vaatlusnimekirja tabelisse ikkagi kirja üks konkreetne number.

Ütleme näiteks, et selleks on 50 dollarit. Huvitav on nüüd see, et kuigi tegu on ligikaudsete arvutustega (ja ma ju tean seda), siis kuidagi ei tõuse käsi vajutama ostunuppu näiteks hinna 51 dollarit juures. Ega ka 50,50 dollarit. Samuti mitte 50,25 dollarit. Kui see number 50 sinna tabelisse kirja on saanud ja veerg “% to target price” mu vaatlusnimekirja tabelis näitab, et vaja on veel 2% langust, siis millegi pärast keeldub aju enne ostmast kui 2% asemel vaatab vastu 0%. Veider, aga nii on!

See kõik on viimaste aastate jooksul viinud selleni, et tagantjärele kahetsust tegemata ostudest on hoopis rohkem kui kahetsust, et ostsin hinnaga 50,75, aga korraks langes 49,25 peale. Kui ikka mõne kuu või kvartali pärast vaatab arvutiekraanilt vastu hind 70 dollarit, siis ega ikka suures plaanis pole vahet, kas ost sai tehtud hinnaga 50,75 või 49,25. Veelgi väiksem on see mõju investeeringu hoidmise 3. või 4. aastal, mil nii mõnigi kord vaatab börsinoteeringute tabelist juba vastu hind 100 või 125 vms.

Nendest 7 ostust 3 puhul tabasin end sendi poolitamiselt. Sellelt, kuidas juba mitu päeva jälgin aktsia hinna päevasiseseid liikumisi ja muudkui heietan mõtteid, kas peaks sellest 50 dollari piirist kinni hoidma või mitte. Lõpuks otsustasin nende mainitud 3 aktsia puhul teha umbes 1-2% mööndused ja ostud ikkagi ära teostada. Samas umbes 3-4 ettevõtte puhul jäingi senti poolitama. 4-6% suurune mööndus tundus liialt suur.  Selle postituse kirjutamise hetkeks on nende ostmata jäänud aktsiate hinnad tõusnud nüüd loetud päevadega keskeltläbi 6-10%.

Kokkuvõttes olen siiski rahul – kui tervet ei jõua, tee vähemalt pool! Kusagile peab siiski piirid tõmbama. Eks aktiivse aktsiainvestorina õpimegi iga päev uuesti ja uuesti ning täiendame ja täiustame neid piiride tõmbamise oskuseid.

Sobib ainult parim

Teine teema, mis hiljutises korrektsioonis ostutuhinale omajagu pidurit tõmbas oli kvaliteedipüüdlus. Ennekõike pean siinkohal silmas üht Warren Buffetti tsitaati, mida teadlikult püüdsin iga päev meeles hoida.

Palju parem on omale soetada suurepärane ettevõte hea hinnaga kui hea ettevõte suurepärase hinnaga.

Näitlikustan seda järgmise kolme graafiku abil. Esmalt meil on ettevõte, mille aktsia hinna graafik alates viimase finantskriisi põhjast on olnud kenasti tõusev, kuid alates 2016. aastast on aktsia hind olnud languses. Tipust on langust tänaseks kokku pea -40%. Tegu on täitsa stabiilset äri ajava firmaga (GIS ehk General Mills). Seega hinnalanguse põhjusteks ei ole mingid suured ja kardinaalsed muutused.

Teine ettevõtte on oma olemuselt sama igav (ITW ehk Illinois Tool Works). Jällegi, pöördelisi sündmusi, mis annaks fundamentaalset põhjust hinnalanguseks, ei saa välja tuua. Aktsia hinna graafik on samuti mõõdetuna alates finantskriisi põhjast olnud kenasti tõusev. Hinnatipp jääb veidi hilisemasse aega ehk käesoleva aasta jaanuari ja langus tipust ligikaudu -30%.

Esmalt justkui tekiks soov soetada midagi, mis on langenud rohkem ja kauem. See justkui looks võimaluse kiiremaks ja suuremaks põrkeks või pöördumiseks. Siinkohal soovitan nüüd üht väga lihtsat nippi – pange need kaks ostukandidaati ühele ja samale graafikule.

GIS ja ITW puhul avaneb järgmine pilt. Lisasin võrdlusmomendi tarbeks graafikule ka USA suurettevõtete hindade liikumist kajastava S&P 500 indeksi.

Kuidas paistab olukord nüüd? Kas eelistad jätkuvalt ettevõtet, mis sel vaatlusalusel perioodil oleks pakkunud maksimaalselt +170% hinnatõusu (GIS)? Või hoopis seda, mis on näidanud ka turuindeksist paremat tootlust ja oma hinnatipu lähedal näitas sellist hinnatõusu numbrit nagu +550%?

Sellise lihtsustatud võrdlusega tasub ettevaatlik olla, sest siin ei ole arvesse võetud dividenditulu. Antud juhul on GISi dividenditootlus olnud veidi kõrgem kui ITW puhul, kuid ka kogutootluse numbritesse jäävad märkimisväärsed käärid siiski sisse. Samas vahest annavad just sellised lihtsad võrdlused aimu sellest, milline ettevõte on kasumlik ja kasvav ning milline pigem stagneeruv.

E-raamatute loos

Oktoobri alul hõikasin välja, et loosin kõigi kuu jooksul dividendinvestor.ee Facebooki lehe jagajate ja järgijate vahel välja tasuta e-raamatud.

Omal valikul ühe tasuta dividendinvestor.ee e-raamatu võitsid loosi tahtel Annika L., Rait P. ja Mariliis M. Võitjatega on juba ühendust võetud.

Oktoobri dividenditulu

Oktoobris laekus kontole omanikutulu 4 ETFist ja 4 ettevõttest. Kokku sain seekord dividenditulu 405 euro väärtuses. Möödunud aasta oktoobris sain dividenditulu ka tänavu aasta esimesel poolel maha müüdud kahest ETFist (kokku ca 160 eurot). Seda arvesse võttes võib oktoobri laekumistega igati rahule jääda.

Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu.

Need samad mainitud müügid (ja veel mõned) on 2018. aastal laekunud dividenditulu numbrisse päris olulist märki jätmas, aga pole lugu. Küll see dividenditulu uute ostude ja dividendide tõstmiste toel taas üles poole ronima hakkab.