Mulle meeldivad dividendid. Mis siis, et esialgu on tegu üpris väikeste summadega. Nähes järjepidevalt – kuust-kuusse, kvartalist-kvartalisse, laekumas oma kontole lisaks töötasule raha, mille saamiseks ei tule vahepeal kuigi palju vaeva näha, teeb see rõõmu. Ja tekitab põnevust. Olgugi, et esialgu on laekuvad summad vaid kümnetes eurodes mõõdetavad, aga järjepidevalt dividende ja ka säästetud kapitali edasi investeerides, kasvab dividenditulu lumepall ajapikku aiva suuremaks. Paljuski just progressi jälgimiseks käesolevat igakuiste dividendilaekumiste logiraamatut siinkohal peangi.
Pilguheit investeerimistegevusega kaasnevatele kuludele
Jaanuari kuu kohta numbreid kokku lüües jäi mu silm pidama tehingu- ja haldustasude peale. Olen hea mitu aastat koos igakuiste kulude sisestamisega Excelisse kirja pannud ka investeerimistegevusega kaasnevad kulud. Seepärast oli üpris lihtne välja võtta kõik aktsiatesse investeerimisega seotud kulud kogu 2018. aasta kohta kokku. Number, mis sealt vastu vaatas oli ebameeldivalt kõrge.
Meenutuseks nõnda palju, et avasin eraisikuna konto välismaakler LYNXi juures 2016. aasta suvel. Sellest hetkest alates olen tasapisi oma investeeringuid LHVst üle kolinud LYNXi. Tehingustatistikast näen, et möödunud aastal tegin LHV kontol 10 tehingut, kõik olid müügid. Kolmandik neist spekulatiivsete tehingute sulgemised ja ülejäänud valdavalt Balti aktsiate ning paari dividendifookusega ETFi müügid. Need 10 müügitehingut läksid mulle maksma ei rohkem ega vähem kui 198 eurot.
Sellega LHV konto kulude pool siiski ei piirdu. Igakuine kulude tabel näitab, et haldustasudeks maksin LHVle möödunud aastal 219 eurot. Õnneks on seda mõnevõrra vähem (-13%) kui 2017. aastal. Peamiselt siis tingituna jätkuvatest müükidest ja seeläbi portfelli turuväärtuse vähenemisest. Seega kokku maksin 2018. aastal LHVle erinevaid investeerimistegevusega seotud tasusid 417 euro ulatuses. Päris palju, kas pole?! Siia ei ole kusjuures sisse arvestatud niinimetatud peidetud valuutavahetuse kulu. Teadupärast ei võta LHV valuutat vahetades komisjonitasu, vaid pakub turu kursist ligi 0,7-2,0% kehvemat vahetuskurssi. Hinnanguliselt kaotasin LHVs teostatud valuutavahetuse tehingute tõttu turukursiga võrreldes aastaga ligi 60 eurot. See viib kogukulude numbri juba sinna 500 euro lähedale.
Välismaakleri juures kulud kordi madalamad
LYNXis olin oluliselt aktiivsem. Tehingustatistika näitab, et aasta jooksul tegin tervenisti 33 aktsiatehingut ja 12 valuutavahetuse tehingut. Kokku kulus tehingutasudele 307 eurot. Keskmiseks ühe tehingu tasuks teeb see ligikaudu 6,8 eurot. LHV puhul oli keskmine tehingutasu 19,8 eurot tehingu kohta.
Kuigi LYNXi keskmine tehingutasu on oluliselt madalam kui LHV oma, siis numbreid kokku lüües ise siiski imestasin, et keskmine nõnda kõrge tuli. Teen LYNXi kontol ju valdavalt valuutavahetuse (ca 4 EUR iga tehing), USA aktsiate (5 USD iga tehing) ja Euroopa aktsiate (valdavalt 5,80 EUR iga tehing) tehinguid. Kuidas siis saab see keskmine nõnda kõrge tulla? Vastus peitub Suurbritannia aktsiatehingutes, kus tehingutasud on jäänud 10 kuni 16 naelsterlingi juurde tehingu kohta. Lisaks sellele, et LYNXis ongi Suurbritannia aktsiatega kauplemine keskmisest kallim, on mõnel korral (mitte kõigil) lisandunud ka finantstehingute maks (stamp duty). Just see ongi viinud keskmise tehingutasu kõrgemale.
Igatahes lüües kokku kõik investeerimistegevusega seotud kulud, kaasa arvatud LHVs valuutavahetuse tehingutega kursivahena kaotatud summad, ulatub see number pea 800 euroni. Seda on palju. Kuidagi liiga palju. See omakorda on viinud mu mõttele, et ehk on muutunud info tingimustes mõistlik oma LYNXi portfell IB alla kolida. Nõnda toimimist toetavad järgmised asjaolud: 1) tegin möödunud aastal selgelt rohkem kui keskmiselt 1-2 tehingut kuus (ja suure tõenäosusega jätkan pigem keskmiselt 2-3 tehingu kursil); 2) IB alternatiivne hinnakiri (tiered pricing) võimaldab tehingutasusid, mis on LYNXist kohati isegi enam kui 10x odavamad; 3) 10 USA dollari suurune igakuine minimaalne tehingutasude kohustus ei puuduta IB portfelle, mille turuväärtus on üle 100 000.
Tark ei torma! Koheselt tegutsema veel ei asu. Eks veidi on veel vaja uurida ja arvutada. Pilti muudaks tõenäoliselt kardinaalselt see kui IB või LYNX väärtpaberite ülekandmise eest mingeid tasusid küsima hakkaks. Iseenesest on tegu ju sama maakleriga, kuid seni kuni täpselt küsinud ei ole, siis ju ei tea. Igatahes uurin ka seda tahku ja eks siis näis.
IB ja LYNX töötoad
Juhul kui oled avastanud, et maksad ka ise välismaiste väärtpaberitega tehinguid tehes liialt palju tasusid, siis tule saa osa praktilisest töötoast, kus käime läbi Interactive Brokersi ja LYNXi kauplemisplatvormide seadistamise ja sisu, konto avamise ja ka muud olulised temaatikad. Tartu töötoa info leiad siit ja Tallinna töötoa info siit. Seda viimast viime läbi kahekesi koos Naisinvestorite klubi asutaja Kristi Saarega – kaks kasutajat, kaks vaatenurka.
Valuutadega seotud õppetunnid
Kui ennist mainisin, et müüke tegin valdavalt LHV konto alt, siis mõned müügid olen siiski teinud ka LYNXi kontol. Kõik need on lõppenud kasumiga nii, et varem või hiljem läheb tulude deklareerimisel maksu tasumiseks. Kindlasti võib nii mõnigi nüüd küsida, et miks ma siis need müügid ette võtsin kui tulumaksu kohustuse teke on ette teada. Vastus on lihtne – tahtsin portfellis pisut korda luua.
Näiteks 2016. aasta novembri lõpuks oli minu jälgimisnimekirjas olev Nestle aktsia kukkunud ikka omajagu. Toona olid erinevatel põhjustel hinnasurve all mitmed esmatarbekaupade tootjad. Hetk tundus soodus ja läks ostuks. Kuna Nestle aktsia kaupleb ka Saksamaa Xetra börsil ja eurodes, otsustasin loomulikult kasutada võimalust pääseda valuutavahetamise kohustusest ning kuludest. Seega valisingi teadlikult Xetra börsi ja eurodes ostu sooritamise võimaluse.
Nüüd järgneb koht, kus pean endale tuhka pähe raputama. Mingil põhjusel ma ikka üldse ei mõelnud ostu tehes sellele, mis selle osta-hoia portfelli soetatud pika ja eduka dividendimaksete ajalooga aktsiaga edasi saama hakkab. See küsimus tõusis radarile alles 2017. aasta kevadel, mil kontole laekus esimene dividendimakse – ligikaudu 25 ühikut. Ei, sedakorda ei olnud rahaühikuks euro, vaid hoopis Šveitsi frank ehk CHF. Seega vaatamata asjaolule, et olin aktsiaid endid soetanud eurodes, sain dividende ikka frankides.
2018. aastal kordus sama. Aprillis laekus kontole Nestle dividendimakse. Sel korral pisut suurem ehk 26 franki. Nüüd seisis mu kontol kokku ligikaudu 51 franki. Raha, mida ma kuidagi lihtsalt ja mõistlikult reinvesteerida ei saanud. Kuna ma ei olnud ostnud ega plaaninud ka tulevikus soetada mitte ühtegi aktsiat Šveitsi frankide eest, siis neid 51 franki ma uutesse tehingutesse kaasata ei saanud. Käsi ei tõusnud teostama ka valuutavahetuse tehingut, et sest selle 51 frangi eurodeks ümber vahetamise tulemusena oleks mu kontole jõudnud umbes 44 eurot, millest 4 eurot oleksin pidanud maksma valuutavahetuse tehingu eest. Tehingutasu suhe tehingusummasse üle 9% hoidis mind seda kuidagi tegemast.
Samas just siis otsustasin, et aitab, Nestle läheb müüginimekirja. Ei ole mõtet koguda dividenditulu, millega mitte midagi peale pole hakata. Ei saa reinvesteerida ega saa mõistlike kuludega ka kasutusse võtta. Seega möödunud aasta oktoobri keskpaigas, mil turuindeksid olid juba oma otsa alla poole pööranud, kuid Nestle hind oli veel päris hästi vastu pidanud, läks aktsia müüki. Nagu alltoodud graafikult näha, siis lokaalselt võttes oli tegu päris hea ajastusega, pikemas perspektiivis vaadatuna jäi kasumit lauale siiski omajagu. Tänaseks on aktsia hind müügihetkest mõõdetuna tõusnud veel ligi +9%. Samas olen oma otsusega rahul, sest soov oli aktsia siiski portfellist välja arvata ja teenisin sellest siiski lõpuks ka tagasihoidlikud +15% kasumit.
Seiklus maailma kuklapoolel
Nädalapäevad tagasi otsustasin veel ühe müügi kasuks. See tehing sai kunagi LYNXi kontot avades tehtud suuresti uudishimust ja õppimissoovist. Nimelt soovisin aru saada ja omal nahal läbi kogeda, kuidas käib tehingute tegemine Austraalia börsil ning millised on rakenduvad maksumäärad. Austraalia dividendiaktsiate puhul on maksuarvestus ikka eriti omapärane. Osad firmad maksavad ise 30% dividendide tulumaksu ära ja väljastavad siis investoritele niinimetatud tulumaksu krediiti (franking credits). Tahtsin paremini aru saada, kuidas see kõik töötab, eriti ETFide valguses.
Lisaks tasub taustainfona teada ka seda, et Austraalia firmad on läbi aegade olnud ühed heldemad dividendimaksjad. Eriti kui seda mõõta keskmise dividendimäära baasilt. Käisin toona 2016. aasta sügisel sobivat instrumenti otsides läbi paraja hulga erinevaid ETFe ja jäin lõpuks pidama iShares Core S&P/ASX 200 nime kandavale börsil kaubeldavale fondile (kauplemissümbol Austraalia börsil IOZ). Minu tehingustatistika tabel näitab, et ostuhetkel oli oodatavaks maksudejärgseks ehk neto dividendimääraks 5,6%. Päris hea ühe ETFi kohta, mis hõlmab kogu selle riigi börsi 200 suurimat firmat!
Suures plaanis saan öelda, et see oodatav ligikaudu 5% dividendimäär ka realiseerus. Kas sain nüüd seda ise kõike läbi tehes sotti ka Austraalia maksusüsteemist? Pigem mitte. Jah, sain teatud asjadest paremini aru, aga väga palju asju läks justkui veelgi segasemaks ka.
Igatahes selle ETFiga seoses tasub ära märkida veel üks tahk. Asi, mida näen, et väga-väga paljud alustavad investorid sageli unustavad. Selleks on valuutarisk ehk potentsiaalne kahju valuutakursi kõikumisest. Paigutasin oma raha iShares Core S&P/ASX 200 ETFi esialgu küll plaaniga testida midagi uut ja huvitavat, aga siiski kindla kavaga hoida seda ETFi pikaajaliselt. Sellisel juhul saame valuutariski võtta kui midagi, mis on olemas ja punkt. Ühel aastal on mõju soodne, teisel ebasoodne. Mis seal siis ikka. Samas selle positsiooniga juhtus sisuliselt sama, mis Nestle aktsiaga. Mida aeg edasi seda rohkem kogunesid kontole Austraalia dollareid, millega mul midagi teha ei olnud. Jah, oleksin saanud kõnealust ETFi juurde osta, kuid alati tundus radaril olevat paremaid investeerimisvõimalusi kui laiapõhjalise Austraalia fondi ostmine. Seega nõnda need Austraalia dollarid seal sarnaselt frankidele muudkui istusid. Aastakese, teise ja osa ka kolmandast kuni otsustasin, et aitab.
Kuidas see valuutarisk siis mängu tuli? Eks ikka nõnda viisi, et kokkuvõttes teenisin iShares Core S&P/ASX 200 ETFi hinnatõusust +19%, saadud dividendid panustasid +10% lisaks, kuid selle pisut enam kui kahe aasta jooksul langes Austraalia dollari kurss euro suhtes -11%. Seega kogutootluseks kujunes +29% asemel eurodes mõõdetuna hoopis ligikaudu +18%.
ÕPPETUND: mõtle läbi, mis turgudel ja mis valuutades sa valdavalt tehinguid teed ja väldi võimalusel väärtpabereid, mis maksavad jooksvat tulu mõnes muus valuutas, eriti juhul kui valuutavahetuse tehingutasul on miinimum (näiteks ca 4 eurot LYNXis ühe tehingu kohta).
Jaanuari dividenditulu
Möödunud kuu dividenditulu jäi päris ahtakeseks. Kui minevikus on jaanuaris dividende maksnud päris mitmed ETFid, siis tänaseks on dividendifookusega fonde portfellis alles oluliselt vähem. Kõik need maha müüdud ETFid koondasid endas ka keskmisest kõrgema dividendimääraga aktsiad, mis tähendab, et langus dividenditulu laekumistes on päris märkimisväärne. Igatahes jaanuaris sain omanikutulu kahest ETFist ja kuuelt ettevõttelt kokku 146 euro väärtuses.
Progressi paremaks jälgimiseks pean ka ülevaadet laekunud dividendidest kalendriaastate lõikes. Tumerohelised jooned tähistavad iga kalendriaasta alul koostatud vastava kalendriaasta dividenditulu prognoosi, tulbad reaalselt kontole laekunud dividenditulu. Käesoleva aasta osas näitab Exceli tabel oodatavaks dividendituluks ligikaudu 7200 eurot. Eks näis, kuidas muutuvad valuutakursid, dividendimaksete tõstmised ja tulevased ostud seda kõike mõjutama hakkavad.
Ma ei näe tõesti mitte ühtegi põhjust miks peaks LHV’s (või veel hullem, swedis) oma väärtpaberi kraami hoidma. See LHV ‘parkimistasu’ (kus maksad oma net-worthi pealt) on ju ajuvaba. Ainuõige setup imho on lynxis (või ib’s) usa aktsiad. Sealt leiab praegu mitmeid ja mitmeid 5%+ divikat maksvaid nimesid.
Eks seal tegelikult üks põhjus siiski on, miks kodumaiseid panku eelistada – võimalus eraisikuna investeerides kasutada investeerimiskonto süsteemi ja lükata edasi tekkivat tulumaksukohustust. IB ja LYNXi puhul rangelt võttes on tegu ikkagi maaklerite ja mitte krediidiasutustega ning neid kontosid investeerimiskonto süsteemi kontodena deklareerida ei saa. Tõsi, väidevatalt eksisteerib võimalus sellega nii-öelda “skeemitada”, kuid olles ise aktiivne investor, siis pigem julgen öelda, et see soovitatud skeem/lahendus on rohkem teoreetiline kui praktiline võimalus.
Seega eraisikust investorid seisavad siinkohal silmitsi dilemmaga, kas valida kuluefektiivsus (IB/LYNX) või maksuefektiivsus (investeerimiskonto süsteemi sobituvad kodumaised pangad). Lahenduseni viib paljuski matemaatika ehk teatud eelduste tegemisel välja arvutada, kumb kumma üles kaalub.
“Tõsi, väidevatalt eksisteerib võimalus sellega nii-öelda “skeemitada”, kuid olles ise aktiivne investor, siis pigem julgen öelda, et see soovitatud skeem/lahendus on rohkem teoreetiline kui praktiline võimalus.”
Taavi on oma blogis just sellest teemast teinud väikese postituse (https://rahafoorum.ee/kuidas-valismaakleriga-investeerimiskontot-kasutada/).
Kuna ise IB kontot ei oma, seega reaalne kogemus puudub. Kas tõesti on see ülekannete edasi tagasi tegemine niivõrd kulukas, et selline lahendus reaalses elus ei toimi ? LHV-s peaks ju kõik Euroopa maksed olema tasuta.
Huvitav oleks kuulda, kas keegi on seda skeemi proovinud rakendada ning milliste probleemidega sel juhul vastu tuli põrkuda ? Ja kas sellise skeemi puhul kaob ära hilisem välismaakleri (nt. IB) juures tehtud tehingute sisestamine tuludeklaratsioonile ?
Paar aspekti, mida silmas pidada.
1. Tehingute deklareerimise kohustus ära ei kao, nüüd tuleb need lihtsalt teises kohas deklareerida ehk siis tuludeklaratsioonil punktis 6.5 investeerimiskonto all ja mitte 8.1, 8.2 ja/või 8.8 all.
2. Põhimõtteliselt lasub selle “skeemi” puhul kohustus viivitamatult iga rahavoog kanda siis mõne kodumaise panga kontole ehk investeerimiskonto süsteemi kontole. Kui investeerida dividende maksvatesse ja näiteks USA börsil noteeritud väärtpaberitesse läheb asi keeruliseks (ja kulukaks). Näiteks paigutades 1000 dollarit 3% netodividendimääraga aktsiasse, hakkame kord kvartalis saama 7,50 USD dividenditulu. Kuna välisvaluuta makseid valdavalt enam teha ei saa, siis on tarvis need dollarid ümber konverteerida eurodeks (reeglina maksab see keskmiselt 2-4 USD per valuutavahetuse tehing) ja siis saadud eurod kanda kodumaise panga kontole. Juhul kui portfellis on juba 5-10 eri väärtpaberit, mis kõik näiteks 2x või 4x aastas dividende maksavad, siis läheb see kõik väga töömahukaks. Pealegi sunnib regulatsioonis kasutatud sõna “viivitamatult” pidevalt jälgima, millal siis mingi jooksev tulu laekus või siis sisenema halli tõlgendamise alasse.
3. Juhul kui dividendimaksete viivitamatu investeerimiskontole kandmisega vaeva ei viitsi näha, siis saab neid makseid käsitleda kui investeerimiskonto väljamakseid. Samas siis tuleb alati valvsalt järge pidada, mida võtta arvesse väljamaksetena (dividendid) ja mida mitte (müügid, omakapitali tagastused, fondide likvideerimised) ning need kõik korrektses sektsioonis tuludeklaratsioonis ikkagi deklareerida.
Ma veel andsin LHVle ühe viimase võimaluse. Avastasin, et kui olla “Au-klient” (10 eurot kuus) siis selle eest saab minu väärtpaberite haldustasu omakorda sisuliselt 10 eurot odavamaks (seega nullimäng). Kuid lisaks saab täitsa talutava reisikindlustuse kogu perele (väärtus ca 200 eurot aastas) ja krediitkaardi, mida kahjuks nagunii on vaja (et reisides autosid rentida). Tuludeklaratsiooni tegemata jätmise pealt hoian ka mõne enda kalli töötunni aastas kokku ja kokkuvõttes isegi hädapärast tasub LHV ära küll. Praegu veel…
Siim, aitäh jagamast! Kaalusin (ja arvutasin) kusjuures isegi seda Au-kliendi asja. Lisaks väikse boonusena selles paketis siis veel konkurentidest oluliselt parem makstav intress kontojäägilt.
Valuutariskist ja valuutavahetuse kulude teemal. Paljud USA ja ELi riikide ettevõtted kauplevad nii USD-s kui EUR-s; näiteks Bank of Nova Scotia ticker on NYSE-l BNS ja Saksamaal BKN. Eurodes elaval inimesel tundub mõistlik investeerida eurodes, kui valuutavahetuse kulu on väiksem kui EUR ja USD tehingutasude erinevus.
Aga eurides investeerimine ei päästa ju valuutariskist? Kui USD/EUR peaks liikuma 1,14 pealt 1,41 peale, siis BNS võib tõusta (USD) kuid BKN hoopis langeda (EUR). Või? On seda õigem nimetada mingiks muuks riskiks?
Täpselt, lihtsalt see, et ostame mõnd USA või Kanada firmat eurode eest, ei too kaasa valuutariski kadumist. Nüüd väljendub sellest Euroopa börsilt eurodes soetatud aktsia hinnas edaspidi nii valuutakursi kui ka aktsia enda hinna kõikumine. Üldiselt nimetatakse seda peidetud valuutariskiks.
Samuti nagu kirjeldasin oma Nestle näite puhul ei päästa see välisfirma hoidmistunnistuse eurodes ostmine meid originaalvaluutas laekuva dividenditulu eest. Ehk ka sellisel juhul tekib ikka mingil hetkel vajadus valuutavahetuse tehingute tegemiseks.
Aitäh hariva lugemise eest, taaskord.
Viisin just üle oma (eraisiku)portfelli IBst Lynxi (vastupidiselt siis sellele mis Sina teha soovid) ning mingit vahelttasu ei pidanud maksma. Usun et ka vastupidi üle viies ei pea vahelttasu maksma, aga tasub uurida. Pean ka tõdema et Lynxi support on kättesaadavam ja parema kvaliteediga (e küsimused saavad alati õige vastuse, mitte nagu IBs kus küsimustele tihitpeale antakse ebamääraseid vastuseid)
Aitäh, et oma varade liigutamise kogemust IB ja Lynxi vahel siia jagasid, samuti klienditoe kohta!
Kas IB rahakonto asub (saab valida asuma) kuskil Euroopas või on IB kontole sissemakseks vaja ülekannet USAsse?
Ise teen Lynxis ca 2 tehingut kuus ja kuna strateegia tehingusummad ei ole suured, on kulusuhe kergelt halb. Swedis olev Balti portfell on mul isegi kuluefektiivsem.
LYNXi ja IB rahakonto on põhimõtteliselt üks ja sama ehk siis Saksamaa Citibank’is asuv Interactive Brokers UK Ltd konto.
Käes on aeg tuludeklaratsioone täitma asuda. Mäletan, et oled seda teemat kajastanud, aga postitust ei leia. Kas oleks võimalik siia link üles panna või lihstalt vihjata, kuidas seda üles leida? Küsimus on millises osas, mida deklareerida tuleb just välismaalt saadud dividendid ja välismaakleri juures. LHV kaudu oleks asi vast lihtsam.
Tänud suurepäraste postituste eest ja Investeerimisklubi raadiosaade oli ka väga hea ja hariv kuulata.
Aitäh heade sõnade eest!
Tulude deklareerimise osas postitust ei olegi jõudnud kirjutada. Otsustasin hoopis, et võtan selle teema jutuks seminari/töötoa vormis. Seega 26. veebruaril Tartus kui ka 28. veebruaril Tallinnas toimuvates töötubades tuleb kogu see välismaakleri kontol teenitud tulude deklareerimine kenasti jutuks.
Kas TransferWise Borderless kontot, kus saab endale USD, EUR, GBP ja AUD pangakontod aktiveerida, saaks kasutada investeerimiseks? USA aktsiatesse teed kandeid USD konto pealt, EUR pealt EUR-i jne. Siis ei oleks probleemi laekuvate dividendide re-investeerimisega, sest TransferWise vahetab alati raha mid-market ratega?
Ei oska kommenteerida seda, eriti kui seda kõike vaadata näiteks mõnes kohalikus pangas toimetades investeerimiskonto valguses. Välismaaklerite juures konto omamisel samuti – eks tasub uurida, kas ja kui palju maksavad ülekanded ning kas on viitsimist pidevalt nende rahakannetega TransferWise’i kontole ja sealt tagasi jännata.
Kiirelt TransferWise’i hinnakirja uurides märkasin, et kuigi kasutatakse turukurssi, siis võetakse valuuta konverteerimisel siiski ka tasu (0,3-2,0%; peamiste valuutade puhul 0,3-0,6%). Lisaks maksavad pisut siiski ka ülekanded (0,65 GBP per ülekanne tõenäoliselt naelsterlingi puhul siis).
Miks te Accumulating ETF-e ei osta, et kogu seda dividendide maksustamist + valuutavahetuse jama vältida?
Väga hea küsimus! Tegelikult nende jaoks, kes ei soovi kõige selle valuutavahetuse, dividenditulu deklareerimise ja muu taolisega tegemist teha, on automaatselt dividende edasi investeerivad ehk niinimetatud accumulating ETFid suurepärane valik.
Mina ise eelistan saada dividenditulu, et siis iga kuu ise otsustada, kuhu täpselt ma selle edasi investeerin või ehk võtan hoopis kasutusse. Sageli läheb ETFidest saadud dividenditulu näiteks hoopis üksikaktsiatesse.
Jäjekordne huvitav postitus ja arutelu. Küsiks, et kas oled tuttav Wise’i endiste töötajate poolt tehtud ja mitmete Eesti suurkujude poolt rahastatava Lightyeariga (https://golightyear.com/) ning sellega, kuidas selle kulud on võrreldavad LYNX-i ja IB-ga?
Tore, et meeldis!
Jah, olen tuttav. Vahepeal oli kusjuures tegelikult üks periood, kus iga kuu tegin nendega ühe videokõne ja andsin prototüübi osas tagasisidet ning jagasin omi mõtteid, mida üks hea maaklerteenus sisaldada võiks 🙂
Lightyear’iga on mul endal ka päris suured ootused tegelikult. Kui nad lõpuks saavad mandri-Euroopa tegevusload korda ja kätte, siis igal juhul on soov nende teenust testida.
Kulude osas oleks tegu ikka väga tugeva konkurendiga, sest vähemalt algfaasis oli asutajatel plaan hakkama saada ilma tehingutasusid küsimata. Tulu plaaniti teenida valuutavahetuselt ja finantsvõimenduse intressidelt (margin interest).
Aitäh vastuse eest! Kas sul on ka mingi aimdus, millal Lightyear need tegevusload saada võiks (ehk kas tasub oodata või siiski pigem IB-s alustada)? Aitäh!
Kahjuks mul ses osas täpsem info puudub.
Kopeerin teksti 30.12 minu postkasti jõudnud Lightyear uudiskirjast:
Aitäh!