Olen korra varem juba kirjutanud sellisest väärt veebipõhisest abivahendist nagu SimplySafeDividends.com. USA ja ka muu maailma dividende maksvatesse firmadesse raha paigutava investori jaoks on tegu ikka väga väärt abivahendiga. Hiljuti tuli see portaal välja uue versiooniga, kus ajaloolised finantsandmed on nüüd veelgi mugavamalt ja visuaalselt kaunimalt esitatud.
Võtsin ühel päeval ette nende lehelt leitava kogu 2018. aasta dividendikärbete statistika eesmärgiga uurida, millised ettevõtted ja miks möödunud aastal dividendimakseid kärpinud on.
Üle 60 dividendikärpe
2018. aastal kärpisid või peatasid täielikult oma dividendimaksed 61 USA börsidel noteeritud ja Simply Safe Dividends portaali andmebaasis olevat ettevõtet. Esimese asjana andmeid analüüsima asudes paigutasin ühele graafikule portaali poolt arvutatava dividendimaksete turvalisuse skoori (Dividend Safety Score) ja 2018. aasta dividendikärped (mõõdetuna protsentides). Miks midagi sellist teha? Peamiselt selle pärast, et veenduda, kas kõnealune skoor on piisavalt hea dividendikärbete ennustaja või mitte.
Nagu alltoodud graafikult näha, siis ühe erandiga on kõigi möödunud aasta jooksul toimunud dividendikärbete puhul olnud dividendimaksete turvalisuse skoor 30 või madalam. Julgen öelda, et see on päris hea tulemus.
SimplySafeDividends.com kirjeldab oma dividendimaksete turvalisuse skoori vahemikke ise järgnevalt.
- Skoori 81-100 omavate ettevõtete dividendimaksed on väga turvalised, dividendikärpe tõenäosus on äärmiselt madal.
- Skoori 61-80 puhul on dividendikärpe tõenäosus väga madal, dividendimakse on turvaline ja jätkusuutlik.
- Skoori 41-60 puhul on tegu piiripealse skooriga, eksisteerib ohu märke, kuid firma finantsilisest olukorrast lähtudes kriitilist vajadust koheseks dividendikärpeks veel ei ole. Dividendikärpe tõenäosus on madal.
- Skoori 21-40 vahemik hõlmab juba märkimisväärse dividendimaksete kärpetõenäosusega ettevõtteid. Dividendimakse on ebaturvaline ja ei ole jätkusuutlik.
- Skoori vahemik 0-20 kajastab kõrge dividendikärpe tõenäosusega ettevõtteid. Dividendimakse on väga ebakindel, puudub jätkusuutlikkus.
Eelnevalt välja toodud graafikul oli siiski üks ebakõla. Selleks oli Anheuser-Busch InBev -50% dividendikärbe olukorras, kus ettevõtte dividendimaksete turvalisuse skoor oli 50. Siin oli tegu selgelt sellise olukorraga, kus ettevõtte finantsid oleksid olemasoleva dividendimakse küll veel välja kannatanud, kuid juhtkond otsustas kärpe kasuks. Tõenäoliselt allus juhtkond siinkohal oma kreeditoride ja krediidireitingu agentuuride survele. Nimelt on ettevõtte laenukoormus pärast 2016. aastal konkurendi SABMiller omandamist ääretult kõrge ja pisut nõrgenenud majandustulemuste valguses nõudsid laenuandjad laenude kiiremaid tagasimakseid.
Kõrge laenukoormus kui kärpepõhjus number üks
Järgmiseks võtsin vaatluse alla selle, mis põhjustel ettevõtted käesoleval aastal dividende kärpisid. Tavaliselt selgitavad ettevõtted dividendikärpe uudist teatavaks tehes iga kärpe tagamaid. Neid põhjuseid grupeerida püüdes jõudsin nelja erineva kategooriani.
Kõige enam nimetati dividendikärpe põhjusena laenuandjate ja/või krediidireitinguagentuuride poolset survet. Mõningatel juhtudel oli löögi all ettevõtte krediidireiting, mõnikord soovisid laenuandjad, et ettevõte kulutaks rohkem raha laenude tagasimakseteks (ja seeläbi vähem dividendimakseteks), sageli aga oli päevakorral kombinatsioon neist mõlemast.
Järgmise grupi moodustavad dividendikärped, mis kutsuti ellu langenud kasuminumbrite tõttu. Teisisõnu olid ettevõtete kasuminumbrid vähenenud või hoopis kahjumiks pöördunud, mis järgmise loogilise sammuna toobki kaasa dividendimaksete kärpimise või isegi peatamise.
Sageduselt järgmise grupi moodustasid börsil kaubeldavate kinnisvarafondide ehk REITide dividendikärped. Valdavalt nimetasid REITid dividendikärpe põhjusena tõusnud intressimäärade tõttu kasvanud finantskulusid ja seeläbi madalamat kasumlikkust.
Viimasesse kategooriasse paigutasin kõik ettevõtted, mis kärpisid dividende mõnel äri restruktureerimise ehk ümber korraldamise põhjusel. Siia alla kuulub näiteks General Electric, mille värske tegevjuht otsustas agressiivse dividendikärpe kasuks eesmärgiga tugevdada ettevõtte finantspositsiooni ja vabastada raha investeeringute tarbeks. Samuti sai selles grupis kajastatud näiteks Spirit Realty Capital, mis ettevõtte jagunemise (spin-off) tõttu oli sunnitud dividendi kärpima. Ka SCANA dividendikärbe, mis oli seotud äpardunud suurinvesteeringu ja regulaatori poolt ette kirjutatud madalamate tariifidega, leidis koha selles grupis. Ka ühe hinge vaakuva ettevõtte dividendimakse peatamine sai siia gruppi kirja. Selleks on Frontier Communications, mis juba kolmandat aastat järjest tegutseb kahjumis.
Mida sellest statistikast järeldada? Minu arvates ennekõike seda, et tasub silma peal hoida oma portfelli kaasatavate dividendiaktsiate võlakoormusel ja suutlikkusel võetud laene teenindada. Sellest, millised on parimad suhtarvud selle kõige jälgimiseks ja kust täpselt jooksevad piirid, olen detailselt kirjutanud “Dividendiaktsiate analüüsi” e-raamatus.
Kõige suurema kärpe toob firmade restruktureerimine
Uurisin ka seda, millise ülalkirjeldatud grupi puhul on dividendikärbe olnud kõige suurem. Kõige suurema keskmise dividendikärpega troonib kärpe põhjustest selgelt tipus ettevõtte ümberkorraldamine ehk restruktureerimine. Siit koorub kohe ka üks päris hea õppetund. Juhul kui tegu on restruktureeritava dividende maksva firmaga, mille dividendide väljamakse määr on juba mõnda aega olnud keskmisest kõrgem, on oht dividendikärpeks väga suur. Lisaks, nagu näitab ajalugu, saab selle dividendimakse kärpe ulatus olema üpris suur.
Huvitav oli minu jaoks ka tähelepanek, et kõrge võlakoormuse tõttu dividende kärpinud firmade dividendimaksete langusprotsent oli omajagu kõrgem kui langenud kasumite tõttu dividende kärpinud ettevõtetel. Seega järjekordne kinnitus sellele, et pikaajalisse dividendiaktsiate portfelli ettevõtete valimisel tuleb võlakoormuse analüüsile jätkuvalt suurt tähelepanu pöörata. Kokkuvõttes oli kõrgest võlakoormusest tingitud kärpe ulatus keskmiselt -59%, langenud kasumlikkus tõi endaga kaasa keskmiselt -45% dividendikärpe.
Dividendikärbete jaotus
2018. aasta dividendikärbete analüüsi lõpetuseks jagan veel üht graafikut. Sedakorda dividendikärbete ulatuse histogrammi. Andmetest selgub, et arvuliselt mõõdetuna jääb valdav enamus dividendikärpeid -30% ja -60% vahele.
Miks see oluline on? Peamiselt ühel põhjusel. Juhul kui analüüsime mõnd veidi riskantsema dividendimaksete jätkusuutlikkusega ettevõtet, siis see annab meile sisendi riskistsenaariumi tarbeks. Teisisõnu ei ole aktsiaanalüüsi tehes kuigi realistlik läbi mängida -5% või -10% dividendikärpeid. Pigem peaks minimaalseks riskistsenaariumi dividendikärpeks olema ikka vähemalt -30%.
Nii uuendatud vorm kui sisu
Nagu öeldud, siis pärast sisulise ja visuaalse poole uuendusi on tegu ikka väga mugava abivahendiga. Olen suures osas just sellele keskkonnale ise ümber lülitunud, et teha mind huvitavate ettevõtte kohta selline kiire ja esmane analüüs.
Tõsi, väärt andmetele, graafikutele ja andmebaasidele pääseb ligi küll vaid tasulist versiooni kasutades, kuid soovitan julgelt katsetada ja lõigata kasu 14-päevasest tasuta kasutamise prooviperioodist.
Üks selline sisuliselt mitte küll kõige olulisem, aga suurt emotsionaalset rahuolu pakkuv funktsioon on sellel keskkonnal veel. Pärast seda kui olin platvormile oma dividendiaktsiate portfelli sisestanud, saan nüüd selliseid toredaid e-kirju oma postkasti.
Ainuüksi veebruaris olen saanud juba 7 sellist kirjakest ehk passiivse sissetuleku tõusu teavitust. Kuigi eraldivõetuna on need “palgatõusud” justkui väikesed, siis kuu või aasta lõikes numbreid kokku lüües on tegu juba täitsa arvestatavate summadega. Eriti kui endale meelde tuletada, et ma ei ole nende “palgatõusude” välja teenimiseks tõesti vahepeal mitte kui midagi teinud.
Jagan lõpetuseks nimekirja nendest vähemalt 10 aastat järjepanu dividende maksnud ettevõtetest, mille dividendimaksete turvalisuse skoor on Simply Safe Dividends kohaselt hetkel kõige nigelam. Juhul kui see aitab vähemalt ühel blogilugejal muuta oma otsust ja mitte minna püüdma esmapilgul kõrget dividenditootlust lubavaid Maiden Holding, DCP Midstream või CSS Industries nime kandvaid aktsiaid kui paljulubavaid dividendiaktsiaid, siis on teavitustöö korda läinud.
Tuntumatest vähemalt 10 viimast aastat dividende maksnud väga nigela dividendimaksete turvalisuse skooriga firmadest jäid mulle nimekirjast silma veel Compass Minerals International (skoor 8), Vector Group (10), AmTrust Financial Services (11), Guess (11), Corus Entertainment (12), First Bancorp (16), Abercrombie & Fitch Co. (16), AstraZeneca PLC (17), L Brands (18) ja Bunge Limited (19).
Selleks, et lõpetada ikka positiivsel noodil, toon välja ka nimekirja pikalt dividende maksnud firmadest, millele Simply Safe Dividends on andnud kõrgeima dividendimaksete turvalisuse skoori.
Märkus: Käesoleva postituse eest ma SimplySafeDividends.com portaalilt mingit tasu ei saa. Samuti ei tasustata mind selle eest kui mõni lugeja end portaali kasutajaks registreerib. Jagasin siinkohal vaid üht minu jaoks kasulikku, mugavat ja väärtuslikku abivahendit, mida ise igapäevaselt dividendiaktsiaid analüüsides kasutan.
Olen ka kunagi seda lehte näppinud ja kui vahepeal 14 päeva läbi saab, tuleb mõne aja pärast teha uus e-maili konto ja saab korraks järgi vaadata huvitavad asjad järgmised 14 päeva 🙂
Tõsi, ka nii saab 🙂
Tere,
Testisin seda keskkonda umbes pool aastat tagasi. Siis oli seal Euroopa dividendiaktsiate kaetus üsna kehvapoolne. Tea, kas tänaseks on siin paranemist?
Tõsi, see leht keskendubki ennekõike USA aktsiatele, tegelikult täpsemalt öeldes neile, mis on noteeritud mõnel USA börsil. Seega kaetakse ka neid näiteks Euroopa aktsiaid, mis on mingil kujul noteeritud ka USA börsidel.