Indeksikompanii S&P Dow Jones Indices vaatas üle USA dividendiaristokraatide nimekirja. Seekord lisandus sellesse neli uut firmat.
Rohkem kui poolsada head dividendimaksjat
Dividendiaristokraatide loetelu ametlik nimi on S&P 500 Dividend Aristocrats Index. Selle indeksi liikmeks saavad ja dividendiaristokraadi tiitli pälvivad sellised suurfirmad, mis vastavad kõigile kolmele alltoodud tingimusele. Esiteks peab ettevõte olema USA suurettevõtteid koondava aktsiaindeksi S&P 500 koosseisus. Teiseks peab ettevõte olema kasvatanud oma dividendimakseid igal aastal vähemalt 25 aastat järjepanu. Kolmandaks kriteeriumiks on turukapitalisatsiooni ja kauplemisaktiivsuse miinimumnõuded.
Kõik ülaltoodud tingimustele vastavad ettevõtted omavad indeksis võrdset osakaalu. See tähendab, et nii väga suurtel kui ka veidi väiksematel firmadel on kõigil indeksis võrdne roll. Indeksi sisu vaadatakse üle üks kord aastas, osakaalusid tasakaalustatakse üks kord kvartalis.
2019. aastat alustab dividendiaristokraatide nimekiri 57 tubli dividendimaksjaga erinevatest majandussektoritest.
Viimase indeksi tasakaalustamise käigus ühtegi ettevõtet sellest välja ei arvatud. See tähendab, et ükski seni dividendiaristokraatide tiitlit omanud ettevõte möödunud aastal oma dividendimakseid ei kärpinud.
Neli uut dividendiaristokraati
Samas lisandus nimekirja neli uut firmat. Sellised, mille puhul 2018. aasta dividendimaksete tõstmine oli 25 järjestikune omanikutulu väljamakse kasvatamise aasta. Uuteks lisandunud firmadeks olid kindlustusfirma Chubb Limited (kauplemissümbol New Yorgi börsil CB), masinatootja Caterpillar (kauplemissümbol New Yorgi börsil CAT), valdavalt USA põhjaosariikides tegutsev pank People’s United Financial (kauplemissümbol NASDAQi börsil PBCT) ja rahvusvaheline konglomeraat United Technologies, mis muuhulgas toodab näiteks lennukimootoreid ning lifte (kauplemissümbol New Yorgi börsil UTX).
Neljast uuest lisandujast pakub hetkel kõige kõrgemat dividendimäära People’s United Financial, ligikaudu 4,1%. Kõige madalam on kindlustusfirma Chubb Limited dividendimäär (2,1%). Samas neist neljast kasvatas oma dividendimakseid viimase 12 kuu jooksul kõige kiiremini Caterpillar (+8%).
Uurides dividendimaksete keskmist aastast kasvu üle viimase 20 aasta, on neljast uuest aristokraadist kõige kiiremat dividendimaksete tõusu näidanud aga hoopis Chubb Limited ja United Technologies. Nende mõlema puhul on viimase kahe dekaadi keskmine aastane dividendimaksete kasvumäär olnud +11%. Caterpillaril on siia vastu panna 9% keskmine aastane kasvumäär, People’s United Financial’il aga kõigest 2% kasvumäär.
Miks kaaluda investeerimist dividendiaristokraatidesse?
Laias laastus saab välja tuua kaks põhjust, miks oma aktsiainvesteeringute poolel kaaluda dividendiaristokraatidesse raha paigutamist.
Esimene neist on stabiilne ja ajas kasvav rahavoog. Kuna dividendiaristokraatide hulka pääsevad siiski vaid vähemalt 25 aastat oma dividendimakseid kasvatanud firmad, siis eksisteerib teatud inerts dividendimaksete kasvuks ka edaspidi. Tõsi, läbi aja on dividendiaristokraadi tiitlist dividendikärpe tõttu ilma jäänud nii mitmedki ettevõtted, kuid kogu aristokraatide indeksi tasandil on dividendikasv olnud märkimisväärne. Näiteks kui viimase 12 kuu jooksul on S&P 500 indeksfondi osakuid omav investor kogenud +18% dividendimaksete kasvu, siis dividendiaristokraatide indeksit järgiv ETF (ProShares S&P 500 Dividend Aristocrats ETF) on aastaga oma dividendimakseid kasvatanud +29%.
Viimase viie aasta jooksul on S&P 500 indeksi ettevõtted tõstnud oma dividendimakseid kokku +47%. Dividendiaristokraadid on üle selle sama viieaastase perioodi oma dividendimakseid kasvatanud kokku aga hoopis +80%.
Lisaks stabiilsemale ja kiiremini kasvavale rahavoole, on dividendiaristokraatidest ettevõtted pakkunud S&P 500 indeksiga võrreldes läbi aastate ka pisut kõrgemat dividenditootlust.
See tähendab, et dividendiaristokraatidest kokku pandud indeksite ja ETFide kaalutud keskmine dividendimäär on olnud keskmiselt ligikaudu 0,5-1,0% võrra kõrgem kui S&P 500 indeksi dividendimäär. Viimase ligi 20 aasta keskmine dividendimäär S&P 500 indeksfondide puhul on olnud 1,8%. Dividendiaristokraadid on pakkunud keskmiselt 2,5% dividendimäära.
Teine põhjus dividendiaristokraate eelistada peitub kogutootluses. Tasub meeles pidada, et aktsiainvesteeringu tootlus koosneb siiski kahest komponendist: aktsia hinna tõus ja investeerimisperioodi kestel saadud dividenditulu. Seega hindamaks ühe või teise investeerimisstrateegia edukust ei piisa ainult jooksva rahavoo ehk dividendimaksete dünaamika võrdlemisest. Kõrvutada tasub ka hinnatõusu või siis kohe kogutootluse numbreid.
Fundamentaalanalüüsid on näidanud, et S&P 500 Dividend Aristocrats indeksi komponentide hulgas on läbi aja nii väärtusinvesteerimise poole kaldu olevaid kui ka kasvuettevõtteid. Viimase 20 aasta jooksul on veidi enam kui pooled (56%) dividendiaristokraatidest kaldu pigem väärtusinvesteerimise faktori poole ja ülejäänud 44% on kasvuettevõtetele omaseid karakteristikuid evivad firmad. See suurepärane segu väärtus- ja kasvuettevõtetest ongi viinud selleni, et dividendiaristokraadid tervikuna pakuvad turu keskmisest kõrgemat dividendimäära, kuid samas andmata ära hinnatõusu ja kasvupotentsiaali.
Dividendiaristokraatide nimekirja pidamise eest vastutava S&P Dow Jones Indices hinnangul on dividendiaristokraadid pakkunud alates indeksi loomisest 1990. aastal keskmist aastast kogutootlust +11,6%. USA suurettevõtteid koondava S&P 500 indeksi kogutootlus on samal perioodil olnud keskmiselt +9,3% aastas. Ka viimase 10 aasta tootlusnumbreid võrreldes on vahed märgatavad. Dividendiaristokraadid on pakkunud keskmiselt +17,6% aastatootlust võrrelduna +15,9% S&P 500 tootluse numbriga.
Kõrgem tootlus, aga madalam risk
Huvitaval kombel on dividendiaristokraatidesse investeerimisega kaasas käinud turuindeksist kõrgem tootlus, mis ei ole kaugeltki tulnud kõrgema riski hinnaga. Hoopis vastupidi. Dividendiaristokraatide koondindeksi hinnamuutuste standardhälve ehk volatiilsus on olnud 13,3% võrrelduna S&P 500 indeksi 14,2% tasemega. Veelgi enam, näiteks viimase finantskriisi ajal koges dividendiaristokraatide koondindeks maksimaalset tipust põhjani hinnalangus -44%, samas kui S&P 500 indeks langes -51%. Finantsturgude žargooniga kursis olevatele investeerimishuvilistele olgu öeldud, et dividendiaristokraatide koondindeksi turukordaja ehk beeta on läbi aja olnud keskmiselt 0,8.
Tublid dividendimaksjad oma portfelli
Investoritel on kõnealuste tublide dividendiaristokraatidest firmade kaasamiseks oma enda portfelli sisuliselt kaks võimalust. Aktsiaanalüüsi huvilised võivad hakata samm-sammult oma isiklikku aristokraatide portfelli üles ehitama soetades näiteks iga kvartal või iga aasta oma portfelli paar-kolm dividendiaristokraati.
Mugavust eelistavatele investoritele on olemas ka kõik ühes lahendus ehk ProShares S&P 500 Dividend Aristocrats ETF nime kandev börsil kaubeldav fond. ETFi kauplemissümbol on NOBL. Kuna tegu on USAs registreeritud ja USA BATS börsil kaupleva ETFiga, siis ei pruugi täna see fond kõigile Eesti residentidest erainvestoritele kättesaadav olla.
Lahtiütleja: Käesolev investeerimisstrateegia, ettevõtete ja börsil kaubeldava fondi tutvustus ei sisalda endas investeerimissoovitust. Tegu on informatiivse ülevaatega, mille eesmärgiks on laiendada silmaringi ja koondada infot. Investeerimisotsused ja analüüsid teeb iga investor ise.
Aitäh! Põnev lugemine. Kas on mõni väga sarnaselt ülesehitatud dividendiaristokraatide etf nagu nobl, mis oleks Euroopas registreeritud?
Vast kõige lähedasem on SPDR S&P U.S. Dividend Aristocrats UCITS ETF. Selle ETFi puhul on minimaalseks järjestikusteks dividendimaksete tõstmise piiriks 20 aastat, mis tähendab, et fondis on omajagu enam ettevõtteid (pisut üle 100). Lisaks on veel mõned olulised erisused fondi komponentide valimisel – ettevõte peab kuuluma S&P 1500 ja mitte S&P 500 indeksisse ning keskendutakse esmajärjes kõrge dividendimääraga firmadele.
Kas olete mõelnud/proovinud optsioonide müümist kasutades tagatiseks dividendiportfelli. Ma ei mõtle, kähku rikkaks viisil aga kaugeid straike (näiteks S&P500 indeksile), mis annaks 10-12% aastast tootlust. Või on optsioonide müümine ikka liialt ohtlik?
Olen kaalunud optsioonide müümist pigem konkreetselt neile dividendiaktsiatele, mida soetada soovin. Samas need 2-3 korda kui olen seda strateegiat enda jaoks püüdnud paika panna, olen jõudnud järeldusele, et see nõuab minu jaoks liialt palju pidevat tegelemist ja turu selliste karakteristikute jälgimist, mida ma muidu regulaarselt ei jälgi. Seega ise optsioonide müümisega tegelenud ei ole ja seetõttu ei oska ka täpsemalt kommenteerida.